Imelist rahvusvahelist sõõrikupäeva!! :)

Okei, nüüd tuleb küll ruttu kirjutada, sest kell on juba kohe üheksa ja ma pean juba enne viite hommikul üles tõusma!! TAHAN MAGADAA!

Igatahes, täna oleks mul pidanud hommikul jälle aeroobika hommik olema, aga kui kellake kaunike kell 8.00 helises, läks see tuimalt edasi 8.15-le. Seda ma teen tavaliselt iga kord. Aga kell 8.15 helisest ta siis uuesti ja mina mõtlesin, et no ei taha kohe üles tõusta ja pealegi on mul nii palju tegemist, et ei jõua minna trenni lihtsalt. Vaja ju inkat kirjutada ja no Viljandi on nii ilus, tore ja lõbus koht, millest on palju-palju kirjutada!!

Ehk siis lõpuks läks äratus 8.50-le. Ärkasin, riietusin, sõin ja tulingi alla inkat tegema. Ja kell 10.50 läksin uuesti sööma, et siis 11.30 kooli jõuda.

Teel kooli tuli mulle vastu Barbara vend Gonzalo, keda sai muidugi tervitatud.. Arvasin küll, et nii minuga ei juhtu, aga tegelikult on põsemusid ikka ka ühed neist asjadest, mida igatsema jään.. Veider, aga nii on. Meie seal Eestis tervitame tuimalt käesurumisega või ütleme lihtsalt tsau/tere ning jääme tuimalt seisma, aga see põsemusi teeb olemise kuidagi lähedasemaks.. :D Mõnus mood.
Igatahes. Esimene tund oli filosoofia. Igav, tegin sudokut. Kusjuures tunni algul ikka mõtlesin, et täna kirjutan kaasa, sest ma avastasin oma vihikust, et minu viimane sissekanne oli tehtud 19. aprillil.. :D Ehk vihik on täitsa tühi ja pea kaks kuud pole ma seda kasutanud. Aga selle avastuse ajal jäin ma teistest juba väga palju maha niiet vihik läks jälle kinni ja sudoku tuli ikka lahti..
Järgmine tund oli füüsika. Ohsapele!! Õpetaja oli juba jõudnud kontrolltööd ära parandada! Eile alles tegime.. Mõned ei saa kahe nädalagagi parandatud. Näiteks oli mul juba meelest läinud, et mate I-s me kunagi kontrolltööd tegime ja neid veel kätte pole saanud.. Õpetaja hõikas minu nime juba kolmandana. Läksin hüpates sinna ise samal ajal kindel olles, et miskit võimast hinnet sealt ei tulnud. Kõik muidugi naersid jälle minu käitumise peale :D Mingi veidrik neil klassis. Sain töö kätte ja pidin selle suure kõlava "Opaaa!" endast välja laskma, sest paberil oli hindeks märgitud "10"!!! Kümme!! Mina! Füüsikas! Mida jama?!! Ehk siis peaaegu perfektne töö! Kõik andsid kohe oma õnnitlused mulle üle ja tahtsid ka ära õppida selle eestikeelse sõna ära. "Õnnitlused".. Ei ole ju keeruline sõna? Aga nende jaoks oli see ikka paras pähkel. Ei saanud keegi hakkama. Ning siis pidas õpetaja maha ka mingi ulme pika kõne, et kui tubli ma ikka olen :D Ta ei hinnanud mind leebemalt kui teisi! Ja imestas ikka, et mul oli asi nii hästi selge, mis siis, et keelebarjäär tuleb ette ja et õpetaja ise latrab liiga kiirelt. Aga näed, tuli KÜMME!! :D Natalia sai 11 ja Lucia vaeseke seitsme.. Aga küll mul on kahju, et me neid kontrolltöid endale ei või jätta :(. Mitte ühtegi tööd ei saa me tagasi. Ainult kunstis saame.. Hea seegi..
Siis tulid kirjandused. Nad loevad praegu piiblit. Ma kuulan kaasa, aga samal ajal teen ikka sudokut, niiet olen päris tubli.
Kahe kirjandusetunni vahelisel vahetunnil olime me parasjagu jutustamas, kui tulid klassivend Luciano ja klassiõde Nati (üks teine tüdruk, mitte see Natalia) kuskilt hullult isuäratavate ja soojade sõõrikutega. Ja siis tuli välja, et täna on rahvusvaheline sõõrikupäev! Simpsonite facebooki fännilehekülg kirjutas :D Ja meil on üle tee restoran/kohvik/pood, kus igasuguseid imelisi küpsetisi müüakse ja seal tehti ka just täna sõõrikuid. Me siis otsustasime Nataliaga peale kirjanduse tundi ka ostma minna. Pealegi olid nad ainult 8 peesot (u 0,3 € tükk) ja täitsa suured teised..
Ja nii kui kell helises uuesti vahetundi, panime poe poole ajama. Peale meie veel pool klassi :D Lucia ei saanud kahjuks, ta läks jälle Montevideosse oma superorkestrisse..
TÄITSA ULME, kui head need sõõrikud olid. Ostsime kumbki ühe ja tulime kohe kooli tagasi.
Algasid matemaatika II-d. Kohe tunni algul mõtlesime, et tavai, vahetunnil lähme ostame veel kummalegi ühe :D
Matemaatika tunnid olid omaette komöödiad. See õpetaja ikka nalja ei mõista. Meil tuli jälle midagi kirjutada ja ma jäin jälle maha, niiet sain lõpuks Natalialt kopeerimiseks tema vihiku. Samal ajal küsis õpetaja mingi küsimuse, mida ma ei kuulnud, aga väga paljud tõstsid käe. Tõstsin siis ka. :D Muidugi olin mina see, kellelt ta siis oma küsimusele vastust tahtis saada, aga ma ütlesin ma ei tea ja jätkasin kirjutamist. Kogu klass naeris, mina ka. Õpetaja jäi mulle kurja näoga otsa vahtima ja ütles, et see ei ole kohe üldse naljakas. Ütlesin talle vastu, et on küll (kõik ju naersid.. :D). Kirjutasin edasi. Mõnda aega valitses klassis suht vaikus ja ma sain aru, et õpetaja jälgib mind. Aga ma rahumeeli kirjutasin edasi. Lõpetasin siis ja vaatasin talle jälle otsa. Kohe küsis kelleltki teiselt ja no nemad ka ei teadnud päris täpselt vastust. Siis ma sain lõpuks aru, et ta küsis, kuidas teha kindlaks, et kaks kolmnurka on võrdsed. Ma mäletasin neid küll. Neid oli kolm. Pärast pikka arutamist jõudsid nad kaks tükki siis välja mõelda: 1) mõlema kolmnurga kõik kolm külge on võrdsed ja 2) mõlema kolmnurga kaks külge ja nende vaheline nurk on võrdsed.. Siis mõtlesid nad tükk aega kolmandat. Õpetaja muudkui pinnis neilt seda välja. Lõpuks ma siis ütlesin kõva häälega: "Mõlema kolmnurga kaks nurka ja nende vaheline külg on võrdsed." Õpetaja kiitis mind ilusti, naeratas!!! ja sain klassilt ühe kauni aplausi.. Ja ei ühtegi solvangut õpetajalt, mida ta tavaliselt koguaeg teeb. Korra tuli neil vahetusõpilastest juttu ja ma sain siis lõpuks aru, et sellele õpetajale vist kohe üldse vahetusõpilased ei meeldi..
Peale matesid siis jooksime jälle poodi. Muidugi tuli veel suurem kamp klassikaaslasi sinna. Me jõudsime esimesena, aga kuna poemüüja ei saanud aru, et järjekord algas meist, siis küsis ta kõigilt teistelt nende soovid enne. Pluss nad võtsid veel numbrid, mida tegelikult ei pidanud võtma, sest see ekraan, mis numbreid näitab, et töödanud.. Jobud. Otsustasime siis Nataliaga, et tuleme peale viimast tundi, milleks oli matemaatika I.
Seal tegime miskit väga veidrat, aga isegi täitsa arusaadavat. Keeruline värk siin selle matemaatikaga :D
Ja saigi koolipäev läbi ning läksime uuesti Nataliaga sinna poodi. Järgi olid jäänud ainult neli viimast sõõrikut ja need olid juba ühte pakendisse ära pakitud, mis ei jätnud meile muud võimalust, kui kõik neli ära osta.. Aga kurjamilt head olid nad ikka küll!

Ma siis kõndisin sealt edasi kesklinna panka. Teepeal kohtasin Barbara ema, kes on minu vaieldamatult suur fänn :D Ütles mulle jumala siiralt ja kurva näoga, et ta ei taha, et ma ära läheks. Siis mõtles natuke ja ütles, et enne minu minekut kutsub ta mu neile külla ja teeb pitsat ja midagi magusat koos ohtra dulce de lechega!! :D Jään ootama! Igati lahe perekond on see küll!
Ja siis läksin pangaautomaadijuurde. Oh sa jummel küll. Järjekord nende kahe automaadi taga oli poole tänava pikkune!! Aga no ootasin oma 20 minutit ära ja sain raha kätte!

Ja koju. Nägin kohe, et Valentina oli elutoas diivanil, põlv katki, käed katki, nägu katki ja Reina tohterdas seal teda. Arvasin kohe, et kukkus hobuse seljast alla, aga ei.. Rattaga pani nii hullult matsu, et kaks korda minestas lausa.. Oh vaesekest..
Tõin oma asjad siis alla ära ja läksin uuesti üles, tegin teed. Sõõrikutest oli kõht juba mõnusalt täis! :D
Siis olin natuke seal üleval elutoas ja varsti tulin alla, et enda asju juba vaikselt säädima hakata.

Kell seitse kohtusin Marie ja Jule'ga bussijaamas ning ostsime koos ära oma bussilpiletid.. Buss väljub juba kell 5.45!!! Kurat, no ei või natuke hiljem teha oma orientatsiooni.. Kell 8.30 peame juba Montevideo bussijaamas olema..
Mariega saime pool teed isegi koos koju tagasi tuldud, sest ta ju elab mu kodule tegelikult väga lähedal.. Ning meie nurgapoe juures läksime oma teed. Seal kohe aga kohtasin Reinat, kes tuli poest. Aitasin tal kotid koju tuua, kurtsin varajase mineku üle ja ta isegi rääkis minuga ja ütles, et pean siis kell viis kindlasti üles tõusma.. :D
Siin siis jamasin jälle oma asjadega ja poole üheksa aeg läksin üles, et äkki saan juba süüa, et varakult magama minna. Sain. Reina ütles kohe, et ta pani mulle kapi peale mu söögi valmis. Ise ta juba sõi. Teised läksid sünnipäevadele ja kuskile välja ja ma ei tea kuhuiganes. Sõin siis ära ja tulingi kohe alla seda kirjutama.

Nüüd pessu ja tuttu...
Kahjuks ma just täna unustasin fotoka koju niiet meie sõõrikupäevast pole ühtegi pilti.. Aga tegime poele ikka mõnusa sissetuleku ostes paari tunni jooksul kõik nende sõõrikud ära! :D

Kohtume pühapäeval/esmaspäeval!

PS! Samas on täitsa kurb olla, sest Johanna läheb homme juba koju ja ütles mulle, et ta ikka ei tule sealt YFU ürituselt korra läbi, mis tähendab, et ma ei näegi teda enne, kui ma talle ise külla Soome ei lähe.. :(