Läksin otse inglise keele tundi, aga juhtus nii, et õpetaja sai meie peale vihaseks. Tervest grupist oli ainult ühel tüdrukul asi valmis ja kaks tüdrukut hakkasid oma esitlust tegema, aga üks nendest kahest ei saanud kuidagi oma jutuga alustatud, mille peale õpetaja vihastus ja tunni lõpetas.. Kurb..
Järgmised olid filosoofiad ja sudoku. Siis kirjandus ja sudoku. Siis matemaatika II ja viimane füüsika praktika. Seal on minu joonis läinud natuke puu taha ja sellepärast ei tule mul ka arvutused välja. Ning kuna esmaspäevaks nüüd peab meil järgmine praktikatöö valmis olema paberil, siis mina loobusin. Ma ei viitsi enam jännata ja mul oli siin nii palju teha.. Aga oma eelmise töö eest sain ma kümne!! Lucia seitsme..
Ja ma kahjuks enam ei mäleta, kas ma trenni õhtul läksin või olin kodus ja tegin inglise keele esitlust või kirjutasin nädalavahetusest.. Ei mäleta..
Aga teisipäeval läksin taas kooli. Esimesed tunnid olid ühiskonnaõpetused. Jube huvitavad tunnid on kusjuures. Ma teen ikka sudokut, aga samal ajal ikka kuulan ka :). Ja seal tunnis pidime tegema rühmatööd. Või no kuskilt mingit seadust maha kirjutama vihikusse. Ja mul tekkis ka kirjutamise isu, niiet võtsin kampa. Hiljem ütles õpetaja, et Anni on väga tublisti käitunud! :) Nii armas. Ma olen 100% kindel, et meie matemaatika II õpetaja arvab küll ristivastupidist.. :D
Järgmised olid matemaatika I-d. Tegin kaasa nagu ikka..
Ja viimane oli inglise keel, kus ma siis oma esitlust tegin. Kogunesime kõik saali ja minul kästi alustada. Alustasin.. Rääkisin seal siis ikka mega pikalt ja ainult õpetaja sai vist tekstist aru, sest kui ta mind vahepeal peatas, et küsida teistelt, mida mingi sõna tähendab, siis ei olnud neil õrna aimugi. Oh saadanast.. Aga vähemalt tekkis õpetajal väga-väga suur huvi Viljandisse tulla ja isegi tahtis teada, kus Viljandi täpsemalt asub (st. küsis koordinaate)! :)
Ja siis tahtsin koju tulla. Pidin veel supermarketist läbi minema hambapastat ostma. Tee peal sõitsid vastu Leti ja tema kõrval istus Reina. Peatasin nad oma märguandega kinni, et küsida, kas ma ikka koju sisse saan. Leti ütles: "Ja-ja, Uruguay on kodus." Läksin mina siis koju, tiristasin uksekella, kedagi ei tulnud avama. Tiristasin veel umbes kümme korda ja lõpuks istusin värava juurde, sest loogiline oli, et Uruguay oli vahepeal lahkunud ja kedagi polnud kodus. Ootasin lihtsalt tund aega värava taga. Sõnumineerisin Luciaga, kellel oli tol päeval inglise keele eksam Montevideos.. Ja lõpuks läks mul kõht tühjaks ja läksin ostsin neid pisikesi saiakesi ühest pagariärist. Tagasi jõudsin, jõudis ka Uruguay koju ja ma ütlesin talle, et ma ootasin seal värava taga tund aega. Imestas küll korra, aga ei mingit vastust.. Ehk võtit ma pole ikka saanud. Ja just samal hetkel, või no mõnikümmend sekundit enne mind ja Uruguayd jõudsid ka Reina ja Paz koju.. Ma ei saa aru, miks nad ei või mulle siis võtit anda... Aga noh. Õnneks ei sadanud vihma ja ilm oli tegelikult üsna palav!
Ja õhtul läksin teatritundi. Tunni algul tegime miimikaga ülesandeid ja siis jagas Guillermo tekstid kõigile. Mina pidin koos Julioga olema ja saime tegelikult üsna lihtsa teksti. Vähemalt nii palju see Guillermo ikka mõtleb :D Ning siis mõne aja pärast pidime teksti kõva häälega lugema. :) Meie Julioga viimastena niiet jõudsime ainult alguse läbi vaadata ja siis lõppes tund.
 |
| Diego, ühiskonnaõpetuse õpetaja, Matias. |
 |
| tegime rühmatööd. |
Kolmapäeva hommikul läksin ikka trenni ka. Paula ütles kohe, et noh Anni, võtsid puhkuse jah?! Tegelikult oli trenn päris hää, sest Lorena mõtles üsna keerulise kava välja ja keerulisus mulle meeldib :D.
Ja siis kooli. Õpetajad jälle streikisid. Ehk siis meil olid ainult matemaatika II tunnid. Peale kooli tulin koju ja rääkisin terve ülejäänud aja kodustega. Samal ajal tekkis selline plaan, et võtsin oma ühte kotti kogutud vanad piletid, tšekid ja paberid välja, sorteerisin nad ajaliselt ära ja käisin ostsin omale ühe Minase pildiga vihiku, kuhu siis need mälestised kleepisin. Ühesõnaga tegin omale mälestusteraamatu. Pean sinna veel teksti ka juurde kirjutama. Mul lihtsalt ei olnud tahtmist seda suuurt rohelist kotti sinna kohvrisse mahutada ja tegin kõik ilusti väiksesse vihikusse. :) Eks paistab, mis sellest siis välja tuleb.. Muidugi oleks võinud oma aasta jooksul ka päevikut pidada ning siis need asjad õigel ajal sinna kleepida, aga no sellised mõtted tulevad liiga hilja.. Või siis ei olnud mul varem viitsimist..
 |
| Et siis selline sasipesa.. |
Õhtul läksin teatritundi. Guillermo on vist oma palgaga rahul ja tema streikimas ei olnud. Aga no on jobu ikka küll. Esiteks käskis ta meil mõnekümne minuti jooksul see eelmisel päeval esimest korda nähtud tekst kohe pähe õppida ja siis samal ajal ka seda nagu näideldes esitleda. Ma hakkasin muidugi kohe streikima, kuigi tegelikult jäi üsna hästi tekst meelde. Ja meil oli kõige lühem ka! Õnneks olime me kolmeks grupiks jaotatud ja meid Julioga jättis Guillermo viimaseks. Mis tähendas muidugi, et me ei jõudnud jälle tunni aega ja meie osa jäi esitlemata. Kuna tekst mul päris pähe ei jäänud, siis ütlesin, et ma võtan teksti koju ja siin õpin. Sain loa. Aga no see jobu Guillermo noris minu kallal terve tund.. Mitte halvas mõttes. Nagu sõber sõbraga :D. Ja sellepärast käitusin mina temaga ka vastavalt sõber sõbraga ehk siis norisin tema kallal ja peksin teda oma paberitega ja muidugi oli teistel nalja palju. Jobu :D..
Neljapäevane päev oli minu lemmik päev sellel nädalal! Nimelt kolmapäeval helistas Antonia YFUst, et nad tulevad Minasesse YFUt esitlema ja lähevad koolidesse rääkima vahetusõpilaseks/vahetuspereks olemiseks ja et kas ma oleks nõus neid aitama. Ütlesin, et rõõmuga! Kellaaega ei osanud ta umbes ka öelda, et millal alustame, aga ütles, et vara. Mul oli siis äratus kella kaheksaks, aga ei viitsinud mina nii vara ärgata. Ja pealegi ei olnud mingit märguannet ka kuskil, et nad nüüd Minases on. Ärkasin natuke peale üheksat ja kell kümme siis tuli kõne.
Kohtumispunkt ja esimene esitlus toimus koolis, kus käib Marie. San Jose kool. Nägin seal ka oma eelmise aasta klassivenda Federicot, kes on ikka samasugune nalja- ja jutumees. Kõigepealt tutvusime meie asjaga, et mis me tegema peame Jule ja Mariega ning ootasime siis oma esimese esitluse algust. Saime näha ka seda raamatut, kus olid kõik uue generatsiooni vahetusõpilaste pildid, tutvustused (failid) ja kirjad peredele sees! Nägin meie eestlased ka ära! :) Soovin neile toredat vahetusaastat toredal maal! :) Ja ühele neist neljast vahvat kuute nädalat, mis ta siin nüüd alates juulist veedab!
Saime lõpuks ühte väiksesse klassi, kus algul ei paistnud keegi asjast väga huvitatud olevat, aga lõpuks pärast ühe naise juttu, kes ka YFUs vabatahtlikuna töötab, ja pärast meie (Antonia, Marie, Jule ja Minu) jutte olid peaaegu kõigil käed püsti ja avaldasid huvi vahetuspere või vahetusõpilane olla :). Läks ilusti.
Järgmine klass oli Marie enda klass, mis oli juba päris hull. Selles klassis käib ka Federico ning tema ei suutnud muidugi oma suud kinni hoida. Antonia ja see tädi pidid koguaeg vaikust paluma.. :D Aga lõppkokkuvõttes läks ikka hästi! Kusjuures ilm oli tol päeval mega palav, ma käisin vahepeal isegi oma Eesti t-särgiväel ringi! Sain reklaamida :) Sellepeale küsis üks sealt klassist, et kas ma ise osalesin ka olümpiamängudel. Muidugi!
 |
| Meie. Vasakult: Marie, Antonia, Jule, mina ja tädi.. |
 |
| Jule ja Antonia |
 |
| Marie klass |
 |
| Uuris tulevat generatsiooni. |
 |
| See halli dressikaga on Federico, kes oli eelmisel aastal mu klassivend :) |
Peale seda esitlust olime veel natuke seal koolis, sest tädi küsis, kus meie järgmised sihtkohad asuvad. Siis hakkasime linnapoole minema, aga kuna kell oli 12, siis tahtis tädi mind ja Julet kooli saata. Ta ei tahtnud, et meil sellepärast puudumised tulevad. Aga me ei jätnud jonni ja kauplesime endid ikka nendega kaasa!
Juhatasime turistid kesklinna ja läksime sööma. Kõhud olid kõigil mega tühjad ja tellisime päris suure koguse süüa. Ja mis kõige lahedam - YFU plekkis kõik kinni!! :D Niiet koonerdamise võisime ära unustada.. :D
Koht, kus me sõime, ei olnud linna parim, aga kuskil mujal me vist nii kiirelt toitu poleks saanud. Ja no muidugi olid meie toidud väga leiged, mille peale see meie tädi läks natuke kaebama ja siis tehti meil need soojaks uuesti. Tellisime muidu pitsat ja siis ühte nagu hamburgeri moodi asja, mis ei olnud hamburger, aga oli ka kahe saia vahel hunnik asju ja salat (Uruguay rahvustoit..). Tagasi toodi meile meie toit, mis auras mõnuga, aga no lollid olid asja vist mikros soojendanud ja seda salatit nad sealt vahelt ei eemaldanud. Niiet salatilehed ei olnud just kõige paremad peale soojendamist.. Aga noh. Kõhu saime väga täis ja pärast oli jälle hea olla.
 |
| nom-nom. Ärge nüüd mõelge, et mina üksi selle kuhja ära sõin. Tegime nii, et jagasime kõike üksteisega! |
Liikusime edasi. Pidime auto vähe eemale parkima, sest avastasime, et seal, kus me parkisime, peab selle-eest maksma, aga me ei olnud seda teinud ja parkimisonu sai juba päris kurjaks :D. Aga siis edasi viis meid tee ühte telejaama! Läksime sisse, küsisime, kas nad võiks meid filmida ja siis meid telekas kunagi näidata. Kohe kutsuti sisse, võeti välja mikrofon ja väike kaamera, istutati meid kuskile nurka tugitoolidele ja tehti intervjuu!!! :D Pärast ütles intervjueerijanna (mida sõna!!), et reedel kuskil ühe-poolekahe ajal võime kanal 12-st end vaadata. Mul ju kool sellel ajal..
Aga siis juhatati meid edasi seal lähedal asuvasse raadiosse. Ka seal võeti meid väga suure rõõmuga vastu ja kohe viidi mikrofonide juurde. Rääkisime pika teksti maha ja vastasime igasugustele küsimustele ja juttu jagus ikka päris kauaks. Ning alles peale intervjuud saime teada, et kõik see värk toimus live'is!!! :D LAHE-LAHE!
 |
| Laivi ajal tehtud pilt! :) |
Peale seda käisime läbi mõnest kohast, kus saab eraldi inglise keelt õppida. Ühes oli ka Valentina, minu kuntiklassi klassiõde.. Tal on ka väike huvi minna vahetusõpilaseks :)
Siis hüppasime veel TaTa'st läbi, sest Montevideolastel tekkis tahtmine proovida Minase alfajoreseid..
Ja siis meie kooli!!
Rääkisime kõigepealt sekretäriga, et kus ja kuidas me oma esitlust seal teha võime. Meile anti eraldi ruum ning siis saatis meie tädi mind ja Julet kooli peale, et saadaksime kõik sinna ruumi meie juttu kuulama. Jooksime Julega nagu segased. Ja kui lõpuks tagasi sinna ruumi jõudsime, oli ainult minu klass kohal.. :D Neil oli parasjagu algamas füüsika tund niiet nad tulid suurima hea meelega meid kuulama :D Õnneks tuli hiljem ka mujalt klassidest inimesi juurde ja lõpuks oli neid kokku juba päris palju!
Kuigi ma olen üsnagi kindel, et meie klassist ei võta keegi enda juurde ühtegi vahetusõpilast elama ning ise ka vahetusõpilaseks ei lähe, siis ikkagi oli neile väga tore rääkida kõigest! :) Küsisin Lucialt veel eraldi, et kas nemad ei tahaks oma perre vahetusõpilast võtta, sest minu arust nende pere on lihtsalt perfektne! Ja neil oleks ruum ja voodi ka täitsa olemas! Aga Lucia ütles mulle, et tema ei soovi enam kunagi ühegi vahetusõpilasega lähedast suhet, sest minu lahkumine on tema jaoks juba liiga masendav.. Liiga armas, et tõsi olla! :D Aga tõesti, nende pere on võtnud mind väga omaks ja ma tunnen end nende juures rohkem pereliikmena, kui siin oma peres.. Kui nüüd päris ausalt öelda.. Sama on Eugenia perega.. :)
 |
| Alati esireas! :D |
 |
| MEIE! |
Aga peale seda presentatsiooni läksime me lähedal asuvasse ajalehe toimetusse, kus rääkisime ka onu ära, et ta meist ühe loo lehte kirjutaks. Lubas seda teha. Isegi tegi meist ühe pildi! Ja edasi juhatasin ma nad ühte pagariärisse, kust ostsime šokolaadipiima (väga populaarne Uruguays) ja biscochosid (need väiksed saiakesed). Ning siis kõndisime meie kooli vastas oleva teatri juurde, istusime trepile ja asusime õgima. Jälle.
Kell kuus õhtul algas meie teine presentatsioon meie koolis, aga nüüd õhtul käivatele õpilastele. Sai väga palju nalja, rääkisime jälle väga palju ja sodisime tahvli mõnuga ära, et nad YFU Uruguay lehele ikka like'i paneksid facebooki. Seal grupis oli juba mõni rohkem asjast huvitatud, kui päevasel ajal! TORE!
Ning siis saigi kõik läbi ja jätsime tädi ja Antoniaga hüvasti. Viimast me ei näe ka enam päris pikka aega, sest ta läheb ka juba nüüd juuni lõpus Austriasse tagasi.. Kahju. Tore tüdruk on!
Me siis kõndisime Mariega kodupoole, mis meil suht sama on.. Kodus läksin kohe pessu. Mõtlesin veel, et kas minna Lucia ja Eugeniaga tsirkusesse või jääda koju magama, sest väsimus sellest päevast oli mega ja rääkida ka enam tuju ei olnud. Aga mõtlesin, et mis siin ikka konutada. Kohe pean ju tagasi Eestisse tulema ja tuleb ikka kõigest kõike võtta! Ja juba vähem kui poole tunni pärast küsisin Uruguaylt luba. Temalt sain muidugi loa, aga ütles veel, et nemad lähevad ka tsirkusesse just sel õhtul. Eelmisel õhtul ütles Leti mulle, et nad lähevad laupäeval.. Aga ma läksin siis ikkagi Lucia juurde ja sealt viis meid juba Lucia isa tsirkusesse. Lucia muide ütles mulle, et kui ma soovin, siis võin kolmapäeval tema perega Montevideosse sõita ja Lucia selle ulme-tähtsa-orkestri esimest esinemist vaatama minna!! :) Muidugi lähen! Sai siis kokku lepitud, et lähen nende perega Montevideosse (Lucia on juba seal) ja pärast kontserti tulen nendega tagasi ja jään nende juurde ööseks, sest me jõuame hilja tagasi. Väga lahe pere ikka!! :) Rääkisin siis veel Gustavole (Lucia isa), et meil toimus selline YFU värk päeval ja et kas nad ei sooviks võtta omale uut last perre, aga kahjuks oli vastus negatiivne, sest see muudaks väga palju nende elu.. Saan väga hästi aru! Lahe oleks, aga tegelikult mina ka ei soovi, et minu koju keegi vahetusõpilane elama tuleks.. Olen liiga armukade selleks :D Tean juba ette ära, et keegi meist ei tunneks end sel ajal hästi :D
Aga tsirkus!! No sinna pole ma küll mingi 150 aastat saanud! Õige, La Palomal käisin, aga see seal oli nagu mingi mini-tsirkus. See siin oli ikka mega suur!! Meil Viljandiski ei panda tsirkuse jaoks nii suurt telki püsti! Kahjuks loomi tsirkuses ei olnud, aga võibolla see ongi parem. Ei pea nad piinlema. Kogu tsirkuse kava oli suhteliselt tavaline (akrobaatilised ja mustkunstilised trikid), aga olid kaks esitlust, mis mulle meeletult meeldisid!! Üks oli see, kus lava tõsteti üles ja siis me võisime näha ägedat vee-showd, kus pritsiti vett vastavalt muusikale! Ja teine. No see jääb eluks ajaks meelde ja mul on sellest lausa video. Kõige lõpus toodi keset tsirkust üks suus pall ja siis algul saadeti sinna sisse kaks motikameest motikatega. Need hakkasid seal sees siis tiirutama! Korraga! Ma sattusin juba sellepärast väga tuuri! Ma olen sellist asja näinud ainult simpsonite multikas.. Aga siis tuli kolmas ja tegid kõike seda kolmekesi. Ning lõpuks veel kaks ja kõike tehti viiekesi selles motikate jaoks ikka väikses pallis!!!!! Ja Eugenia teadis rääkida, et neid on tegelikult kokku kuus. Järgmine päev koolis saime teada, et üks oli proovi ajal seal kukkunud ja nii kõvasti end vigastanud, et ta viidi päris haiglasse :(..
 |
| Väidetavalt tulevad Portugalist.. |
 |
| Sajandi kauneim naeratus! |
 |
| Kloun. Mul hakkas hirmus.. |
 |
| ... ausalt. |
 |
| Lasi end alla, õnneks jäi enne põrandat ikka seisma.. |
 |
| Ja juba teadatuntud trikk! |
 |
| veeshow |
 |
| Too pall toodi kohale. |
Ja video ka motikameestest!
Peale seda jalutasime kolmekesi kodu poole. Tsirkuses ma Uruguayd, Letit ega Pazi ei näinud ja nemad mind ka mitte ning arvasin, et võibolla nad ikka ei läinud, aga kodus ütlesid, et nad käisid. Tegelikult ei olnud seal väga palju rahvast..
Ja jõudis reede. Mõtlesin tükk aega, kas minna õigeks ajaks kooli või jääda koju ja näha end telekas, aga otsustasin ikka esimese kasuks. Trennis käisin ka! Ja enda üllatuseks leidsin treeneripositsioonilt Lorena asemelt hoopis neljapäevaõhtuse localizada trenni treeneri. Oioi. Reede hommikusse ei lähe kohe üldse nii hullud jõutrennid!! Surime sinna :D Ja no hommikuti on meid ainult kuskil 5-6 inimest niiet ka meie "uus" treener oli üllatunud. Kõik oli nii vaikne ja kõik tegid asju omas rütmis ja muidugi väga "perfektselt". :D Ei taha olla paha inimene, aga jälle tahtis naer peale tulla.. :D
Koolis pidi esimene tund olema filosoofia, aga õpetaja otsustas mitte tulla.. Tänks, et ütlesid.. Passisime siis terve klassiga tühja ühe tunni, kuni algas füüsika.
Ja siis kirjandused. Ja siis matemaatika II-d, kus õpetaja sai mu peale jälle natuke kurjaks, sest ma üritasin mingit ägedat aga samas lolli trikki järgi teha, mida Diego tegi :D Aga õnneks kogu süü ei langenud minule.. :D
Ning viimane tund oli matemaatika I, mis oli taas lahe ja naljakas, sest vahetult enne sai oma klassikaaslastele näidatud, kuidas tantsivad ühed õiged eesti poisid :D Ehk siis liigutavad ainult ühes rütmis ainult käsi :D Ja siis oli päris naljakas neid Uruguay ülihästi liikuvate kuttidega võrrelda. Ausalt, need tantsivad siin igal nurga, iga kell ja väga liikuvalt! Mate tunnis otsustas Diego teha väikse pausi ja meie kõiketeadjast õpetaja proovile panna. Küsis talt siis, et kas ta teab, kuidas tantsivad Eesti poisid. Õpetaja ei teadnud!! Ja siis muidugi Diego näitas ette ja meie vahva õpetaja tegi muidugi järgi :D Ja sai jälle palju nalja! :D
 |
| Tantsib |
 |
| Tantsib |
Ning õhtul käisin veel salsas. Algul oli meid väga vähe ja ma sain ilma trügimata esiritta. Aga no siis need hilinejast tüdrukud jõudsid ja no kus siis hakkasid nügima. Ma saan aru, et nad on koguaeg seal selle koha peal olnud, aga no juudas, nii külje alla ei pea ka nüüd ronima. Läksin siis ise nõksakese tahapoole, aga no need tulid ikka nagu magnetid mulle külge.. Kui muidu siin Uruguays jagatakse kõike kõigiga, siis trennisaalis pead oma koha eest ikka täiega võitlema :D Seda ei jagata kunagi :D
Enne trenni sai veel Uruguayga jutustatud. Küsisin talt, et kuidas ta oma sünnipäeva peab. Ütles mulle siis, et ta ei teagi, kas ta peab, et eelmine aasta oli teinud ühe suurema peo, kus oli üle 80ne!!!!!!! inimese!!! Ja see ei olnud isegi juubel! Pärast suurt imestamist ütlesin ma talle, et ta peab ikka pidama, sest mina olen siis ja siis ta mõtles, et võibolla teeb vähe "väiksema" kuskil 60ne inimesega! :D Aga siis ma mõtlesin, et oh kurja. Uruguayl on täpselt samal päeval sünnipäev, kui on plaanitud Florane'i, Danieli ja Juliani pidu Montevideos, kuhu ma väga tahaks minna... Aga no nüüd jääb see siis vist ära. Täna (laupäeval) tegime veel sellest juttu ja nüüd ta ütles mulle ise otse, et ta peab oma sünnipäeva, sest mina olen siin!! :D No ja see toimub ikka 28. juuni, mis on reedene päev ja mis tähendab, et minu Montevideo pidu jääb ära :(.. Aga pereüritused ongi tähtsamad praegu! Siis eile ma uurisin talt veel, et kas neil on õhtul plaanis välja minna, aga sain vastuseks kindla ei. Ta olla nii väsinud. Kui ma aga trennist koju jõudsin, olid nemad parasjagu end valmis sättimas, et minna Mariole külla.. Niisiis oli minu edasine õhtu arvuti seltsis.
Tänane päev algas mul kell 10.45. Sõin ära, mängisin natuke Paziga ja siis läksin linna peale. Tahan omale Uruguay lippu osta ning käisin uurimas, kus seda saada. Ega väga valikut ei ole.. Ühe leidsin ainult. :D
Tagasi koju ja siis varsti sõin juba lõunat. Reina ütles mulle, et ma võin sööma hakata, sest Leti ja Uruguay ei tule. Sain juba mõned ampsud võetud ja siis Leti tuli ikkagi. Ei teagi nüüd, kas Reina tegi seda teadlikult või mitte..
Aga peale lõunat istusin elutoas koos Letiga ja samal ajal mängisin ka Paziga. Siis tekkis mõte, et kui me juba seal niisama lebotame (mida juhtub väga harva), siis jagan natuke šokolaadi. Viisin üles ja tegin juba lahti ja siis Leti ütles mulle, et ta ei saa süüa, sest tal kõhuga vähe halvad lood (vist pasataudis). Lubas homme süüa. Meie Paziga maiustasime sellegipoolest. Aga siis ütles Leti Pazile, et lähevad sõbrantsile külla. Ma tulin jälle alla logelema.
Kell neli läksime Jule ja Mariega bussijaama, et osta ära bussipiletid esmaspäevaks Montevideosse. Peame minema neid templeid oma passis uuendama ja seda tehakse kõik koos esmaspäeval :). Ja peale ostu läksime Julega lihtsalt koos aega veetma. Istusime keskväljakule ja jõime matet. Tal kõik vajalik mateks olemas ja olime siis nagu tõelised uruguaylased. Kuigi ma väga palju sellest matest ei arva, aga vahepeal on siiski tore seda juua :).
Rääkisime juttu ja muidugi kuulus sinna hulka ka meie perede veidrused. Jule on kaks korda oma pere vahetanud ja ta rääkis mulle, millised ta eelmised pered olid. Vaesekene. Oma eelmises peres tehti ta elu ikka täielikuks põrguks.. Aga vähemalt nüüd on kõik enam-vähem!
Ja milline suguvõsa Julel on. Üks sugulane elab Indias, üks tädi Hispaanias, teine tädi USAs ja mis kõik veel. Kokku on tal mingi üle kümne sugulase ja vist 7 onu-tädi!! :D
Ning siis hakkas meil külm ja otsustasime, et lähme kuskile sisse, joome kohvi ja sööme miskit väikest kõrvale. Tükk aega otsisime kohta, aga kõik olid meie jaoks väga kallid, sest me ju rotid vahetusõpilased :D. Lõpuks tuli mul meelde, et siin minu kodu lähedal on üks pagariäri, kus ma olen kohvikulaudu näinud ja otsustasime siia tulla. Mingit menüüd ega hindu kuskil väljas ei olnud, aga küsisime siis, et kas me saame kohvi juua. Saime. Tädi läks kohe valmistama. Siis toodi meile kaks erinevat tassi ja minu kohvikese kõrvale ka kaunis supilusikas segamiseks :D. Ning siis tellisime biscochosid ja hiljem ka tordilõigu. Jutu sees tuli välja, et minu sünnipäeva tähistamiseks ei ole mul siin maal põhjust ja Jule sünnipäevast ei tehtud ta eelmises peres üldse väljagi, ainult korra tervitati ja muud ei midagi... Niiet me pidasime kahekesi meie sünnipäevi :D
Koju hakkasime tulema alles kella seitsme aeg niiet veetsime ühe väga laheda õhtu koos! Ja jutt ainult jooksis.. :D Ja kogu meie kohvikumenüü ühele (kohv, 3 biscochot ja tordilõik) läks maksma 79 peesot ehk niiumbes 2,9 euri.. :) Eriti soodne!
 |
| Meie tordilõigud.. Peaaegu nagu restoranis! |
Tegelikult oli mul suur tahtmine täna minna Leticia ja Uruguayga kaasa 15-aasta sünnipäevale Montevideosse. Kui ma sellest teada sain ja Uruguaylt küsisin, et kas ma võin kaasa minna, siis tema ütles mulle jah, aga palus, et ma Letilt ka üle küsiks. Küsisin siis, aga kahjuks Leti ütles mulle ei. Esimene kord, kui mulle öeldakse, et ma ei tohi kuskile minna!! Põhjus selles, et nad ei ole selle sünnipäevalapsega ega tema perega nii suured sõbrad. Uruguay ainult võibolla korra aastas seda pereisa näeb ja kõik.. Ja too elab vist üldse Tšiilis. Ja siis oleks olnud vähe ebaviisakas lambist poolvõõralt küsida, et kas see tüdruk võib ka tulla, sest sellel sünnipäeval peab ju pere iga külalise eest maksma.. Ja Valentina ja Tomas ka ei läinud.. Aga samas on minu jaoks natuke ebameeldiv see, et nad ei kaasa mind väga oma tegemistesse.. Nad peaksid just ju mind teistele esitlema ja minu üle uhked olema :D Ja minule kultuuri tutvustama.. Ja ma arvan, et sellele poorvõõrale oleks võibolla just meeldinud, et tema lapse peol keegi tüdruk Eestist on..
Ei tea.. Lapse sünnipäev ka veel ju ja siis lapsi kaasa ei võeta..
Peale oma väljaskäiku Julega istusin natuke elutoas ja rääkisin jälle Uruguayga juttu. Ütles, et ta tegelikult üldse ei viitsi minna sinna Montevideosse ja tahab võimalikult ruttu tagasi tulla. Ning et homme tal oleks soov minna kuskile parki või lihtsalt veeta aega rahulikult, aga mitte magades. :) Ehk siis on väike lootus, et homme teeme ikkagi miskit... Ja veel tuli jutuks, et ma pole ikka Punta del Estes õieti käinud. Siis hakkas ta juba sonima, et võib mind homme viia, aga ma ütlesin talle, et homme me küll seda tegema ei pea. Lähme siis, kui tal on vaja minna ja ma sõidan lihtsalt temaga sinna ja käin ringi :). Või siis teeme seda siis, kui neil ei ole eelmisel õhtul mingit räiget pidu olnud, kust nad poole öö ajal koju jõuavad..
Niiet selline oli tänane postitus.
Järgmine nädal tõotab tulla põnev. Esmaspäev - Montevideo. Teisipäev - Pazi sünnipäev. Kolmapäev - kellegi kangelase sünnipäeva tõttu on koolist vaba päev ja õhtul Montevideosse kontsertile. Neljapäev, reede - VIST õpetajad jälle streigivad, mis tähendab, et kooli ei pruugi olla, aga me ei tea seda veel päris täpselt... Ma ei saa aru, mis neil viga on???!! Koguaeg vaja streikida.. Jobud :D
No comments:
Post a Comment