Okupeeritud kool = tore päev Luciaga!

Täna oli täitsa huvitav päev..

Ärkasin kell pool kümme, sest juba 10.45 pidi meil keemia praktika olema. Või no otsustasime minna kooli vaatama, kas meil ikka toimub tund või õpetajad streigivad..
Jäin nõksa hiljaks, aga jõudsin ilusti 10.50 kooli ette ja sealt avanes selline pilt:

Kool oli õpetajate poolt okupeeritud..
Saatsin kiirelt sõnumi Luciale, et talle edasi teatada, et tunnid jäävad ilmselgelt täna kõik ära.. Ta juba teadis..
See tegi mind ikka väga kurvaks, sest nad on kõik minu ilusad viimased koolipäevad ära rikkunud.. Mul jäi üle ainult loota, et homme on äkki taas üle tüki aja üks normaalne koolipäev või siis vähemalt näen oma klassikaaslasi matemaatika II tunnis, mis meil alati on toimunud, aga võta näpust. Hiljem nägin telekast, et see õpetajad hoiavad kooli lukus kuni laupäevani, ehk siis homme kooli pole ja minu viimane terve koolipäev toimus vist kunagi eelmine teisipäev!!! Nüüd on jama majas, sest kes mul siis pluusi täis sodib ja kes mulle märkmikusse mälestuskirju kirjutab..??

Natuke aega olime seal kooli ees siis ja rääkisime mõndadega juttu, kes ka kooli tahtsid minna.. Varsti tagasi koju ja küsisin Lucialt, et mis me nüüd teeme..?? Läbi mitmete sõnumite saime siis kokku lepitud, et peale lõunasööki kuskil kahe aeg lähen tema juurde ja siis vaatame, mis edasi saab.

Enne lõunasööki mängisin Paziga. Või no tema kirjutas igasugust jura arvutis wordpad'is ja vahepeal Paint'is ning mina olin talle toolikõrgenduseks ja isik, kes tegi teksti roosaks :D Korra kirjutasime koos Anni, Paz ja Reina ka :)
Siis sõime Reinaga kahekesi. Ta meil juba kokkab homseks Uruguay suurpeoks.. Täitsa ulme milline hunnik vutimune oli tal valmis keedetud. Küsisin, et mis ta nendega teeb, aga tuli välja, et vutimunad lähevad serveerimisele ainult mingi kastmega..
Kuna mul ei olnud õrna aimugi, kas homne pidu tuleb selline väga pidulik kleidi/ülikonna pidu või siis vähe tavalisem, siis õnneks või kahjuks sain Uruguaylt vastuseks, et tavalisem, sest pidu toimub maakohas.. Kleidiga oleks mul lihtsam olnud.. Ei oleks nii palju pidanud mõtlema, mida sega panna.. Nüüd juba vähe keerulisem..

Peale lõunasööki saatsin veel Pazi kooli. Isegi palus, et ma aitaks tal riide panna :). Ja siis kuskil kahest väljusingi kodust. Käisin enne Lucia juurde minekut Manueli juurest läbi, sest ta laenas mulle kunstitundideks seda lauda, mida siin peab kasutama, ja nüüd ma tagastasin talle selle ühe väikse Kalevi martsipaniga.. :)
Ning siis kappasin poodi, et osta nätsu ja seal samas tuli ka mõte, et teeks Lucia juures muffineid. Küsisin üle ja sain vastuseks, nagu igale oma küsimusele, "kuidas soovid!". Ostsin pulbri ja läksin siis tema juurde :).

Kodus pistsin mälupulga ka kotti niiet meil oli jälle võimalus filmi vaadata.. Läksime suhteliselt kohe ülakorrusele ja film läks käima. Teemaks Zombie ja tavatüdruku vahelise armastuse õide puhkemine! ISSSAND JUMAL KUI ÕUDNE SEE OLI! :D Mitte õudne hirmsas mõttes, vaid õudne jamas mõttes. Pole nii jura filmi juba ammu näinud!! :D Samas oli naljakas, sest ta oli tõesti nii jura :D
Peale filmi kobisime alla ja hakkas muffinite valmistamineee!! :)

POPI! Nende pere armas koer :)

Taga vanaema ja siin ees Ines (ema).

Natalia tuli poest ja tõi dulce de lechet :)

 

Maitsev tainas.

Ausalt oli maitsev!! :D

Esimesed said valmis! :)

Lucia katsetas uut nippi dulce de leche lisamiseks muffinitesse. Töötas!

tuhksuhkur ka veel peale..

 Ja kui need valmis said, oli kell juba pool kuus ehk siis "teeaeg" ehk siis "kakao ja muffinite aeg" :D Need tulid ikka niiiiii head! Paremad kui eelmine kord - kindel pauk! :D

Ja läks söömiseks!!!

Parim "teeaeg" üldse!!! :D Ütlen veel juurde, et tegelikult oli meil niiumbestäpselt 30 muffinit! :D

Ja peale seda istusime diivanile ja logelesime. Elu on ikka nii lill kui vähegi olla saab :).
Siis jõudis koju ka Gustavo, kes palus meil minna Irisarrisse (kuulus ja suht kallis kohvik siin, kus müüjakse kõige paremaid biscochosid :)) Gustavole tuuakse töö juurde vahest selliseid toredaid kingitusi ja nüüd ta sai kelleltki kingiks ühe kilo vabalt valitud biscochosid. Gustavo tuli ise ka kaasa, tema valis kõigepealt mõned natuke välja ja siis ütles meile, et ülejäänud valime meie, sest tema peab panka minema.. Oh sa pele. Ja kuna need biscochod kaaluvad väga vähe ja kilo täis saamiseks peab neid ikka suht palju valima, siis oli töö üsna raske :D
Ja tagasi tema juurde. Natuke veel istusin seal ja kell seitse otsustasin koju ära tulla. Oli juba natuke hilja ja Lucia pidi veel homseks oma tšellot harjutama.. Kahjuks mulle ta ei olnud nõus mängima..

Kodus istusin Reina ja Pazi juurde elutuppa ja vaatasime koos miki hiire multikat. Kurb hetk tuli peale.. Mul ju ainult vähem kui nädal veel jäänud ja ma ei taha veel tšau öelda... :(

Peale üheksat saime õhtusööki. Sõime taas koos Valentina ja Tomasega ja no need kaks läksid täiesti lolliks ära. Kõigepealt viskas Tomas mingi sibula oma taldrikust minu taldrikusse, ise istus teisel pool lauda. Reina nägi seda kõike pealt ja tema on meil ju see kõige suurem käitumisekriitik. Talle kohe üldse ei meeldi inimesed, kes tema jaoks ebaviisakalt käituvad ja no need tema kasvatatud lapsed on alati need kõige tublimad ja paremad ja viisakamad. Tomase käitumise peale ta ei öelnud ega teinud mitte midagi.. Siis hakkas Valentina laua taga veidraid häälitsusi tegema ja ainult tema enda jaoks oli see kõik nii naljakas. Siis nad läksid Tomasega kaklema, sest Valentina kiusas neid veidraid häälitsusi tehes Tomast. Tomas läks emale kaebama ja siis tuli varsti Leti alla ja sai Vale peale päris kurjaks. Käskis tal lausa söömine pooleli jätta ja oma tuppa minna. Kui Vale seda ei teinud, võttis Leti tal käevarrest kinni, tõmbas püsti ja kamandas ta ikka üles.. Normaalsed ikka küll..

Mina millegipärast tundsin end peale koju jõudmist natuke kehvasti ja tulin peale sööki kohe alla ära. Nüüd hakaks kurk valutama...

Tuleb minna ära tuttu..

Homme peole ja võibolla siis ülehomme jõuan jälle kirjutada!! :)

Olge tublid!

Valge t-särgi šõu

Ausalt öelda täna ei viitsigi väga oma hommikust kirjutada. Mis seal ikka erilist - ärkasin, läksin trenni, olin tubli, tulin koju ja passisin nõks tühja, ootasin kooli.

Me veel ei teadnud, kas meil on täna kool või mitte. Mõned sealt koolist ütlesid, et on tunnid, teised ütlesid, et õpetajad okupeerivad kooli ära ja tunnid jäävad ära. Muhvigi ei saanud aru ja selleks tuli minna kohale asja uurima.
No selgemast selgem oli see, et matemaatika II tunnid meil toimuvad. Tunnis tegime mingit ülilihtsat ülesannet ja muide, me oleme mate IIs ka üle läinud arvutamise (tundmatu leidmise) peale üle ja enam ei tegele nende kolmnurkade ja ringide joonestamisega! Nüüd on vähemalt viimasteski tundides tore! :) Igastahes, see ülesanne. Ma sain võrreldes teistega ikka mega ruttu hakkama lahenduse leidmisega.. Õpetaja küsis mitu korda üle klassi, kas on valmis ja ma olin ainuke, kes ütles kohe esimesel korral ja! See loll abiõpetaja oli ka muidugi meil tunnis ja kuna ma istusin just nende laua ääres, siis nad soovisid mu vihikut näha. Ja no siis neil oli imestus suur, et mingi Anni Eestist oskab peale tunni segamise ka matemaatikat! :D Vähemalt see meie õige õpetaja ei väsinud mind kiitmast! :)
Siis oleks meil pidanud tulema kirjandus, aga no see õpetaja streigib alati, kui võimalus :D Ehk siis see jäi ära. Siis tuli klassis arutlusele, et kas kunstiõpetaja tuleb või mitte ja et kas meil siis täna on poolaastakontrolltöö või mitte. Võeti vastu ühine otsus lihtsalt terve klassiga lahkuda ja mitte kohale ilmuda. Peale selle me olimegi vist ainuke klass, kes koolis kohal oli :D
Enne äraminekut ja enne otsust saatsin Lucia ühiskonnakontrolltöö järelvastamisele, sest ta tegi selleks suureks Montevideo kontsertiks proovi, kui teised paberile sõnu kritseldasid. Ja nüüd ta läks Barbara klassi tundi, et see töö koos nendega teha. Barbara oli oma klassist ainukesena kohal :D Täitsa lõpp, kui vihaseks õpetaja sai, sest tema jaoks on need kontrolltööd ülitähtsad ja neid ei saa kuskile peale vaheaega liigutada :D Hiljem liitus Lucia ja Barbaraga ka Anna (Barbi klassiõde), aga õpetaja oli palunud neil edasi öelda, et ülejäänud klass seda tööd enam teha ei saa ja nad kõik said omale päevikusse halva hinde :D Vaesekesed..

Ehk siis jätsin need tipskid oma kontrolltööd tegema ja ise tulin klassikaaslaste saatel koju. Kell oli nii umbes pool kolm. Kolmest läksin jälle linna, sest kuna mul siin koolis viimased päevad ja täna õhtul oli päris viimane teatritund, siis mul oli vaja osta asju, mis siis lasta kõik täis sodida :D Mälestuseks. Plaan oli osta üks ilus vastupidav märkmik ja valge t-särk. No kus mina alles otsisin seda märkmikku!! Käisin läbi kuus kirjatarvete poodi ja kaks toidupoodi, et leida sobivat märkmikku. Juba olin alla andmas, aga lõpuks siis ühest poest leidsin täpselt perfektse märkmiku!! Ja ühest poest leidsin ka valge t-särgi, mis oli tegelikult sellise urkapoe ja sellise tavalise tegumoe kohta päris kallis, kuus euri!

Kell neli oli algamas suuuuuuur jalkamäng Uruguay-Brasiilia vahel. Juba olid kõik poed oma akendele Uruguay lipud riputanud ja mõned mehed olid välja söögikohtadesse oma lipud riputanud ja end telerite ette istuma sättinud. Ma siis saatsin peale märkmikuostu kohe Luciale sõnumi, et kas ma võin temaga tema juurde mängu vaatama minna või pean seda tegema siin kodus koos Reinaga.. Hakkasin juba etteaimavalt Lucia poole kõndima, sest nad alati lubavad mul seal olla :D Ja siis täpselt, kui olin sõnumi ära saatnud, nägin üle tee Luciat, kes oli just koolist koju kõndimas.

Ning läksimegi tema juurde, kus ukse peale tulid mulle juba vastu kaks suurt ehmatus- ja kallimasinat Natalia ja Juan Manuel :) Ja nende vanaema oli ka kodus :)
Lasin juba Lucial oma märkmiku tiitellehe ära teha, aga kirjutama peab ta viimasena, sest ta mul siin kõige kallim ja mulle meeldivad raamatud, mis lõpus nutma ajavad :) Olgu, olen elus vist ainult ühe raamatu lõpus pisarakese poetanud, aga ikkagi. Lucia jääb viimaseks!! :)
Vaatasime siis Lucia ja vanaemaga jalkat, vahepeal sõime ja vahepeal kallistasime ja vahepeal kiusasime ja siis jälle kallistasime :D. Neid meie kallistusi ei jõua ühe päeva jooksul kokkugi lugeda :D
Kahjuks Uruguay kaotas 1:2 ja jäi finaalikohast ilma :(. Palju õnne teile, mu kallid teleri ees möirgavad vanemad, kes te olite kaunilt Brasiilia poolt! Olgu teil nüüd tore! :D

Natuke enne kuute hakkasime sealt tulema, sest kõigil kolmel oli vaja minna orkestriproovi ja ma saatsin neist kaks ilusti ära. Juan Manuel pani juba ees minema. Ja siis ma tulin koju ning sättisin end teatritunniks.

Läksin mina siis enne teatritundi trepil ootavate klassikaaslaste juurde, võtsin kohe oma asjad välja ja no nad lausa rebisid mult neid markereid käest ära, et mu pluusi täis sodida! Kolm neist kirjutas mu märkmikusse ka.. Teistel vist polnud väga aega :D. Aga no pluusi kirjutasid kõik nii täis, et ma nüüd pean omale uue valge pluusi teiste jaoks muretsema... Ütlesin neile küll, et ainult nimed pluusile ja tekst märkmikusse, aga nad ju ei kuula :D Nad mul hullud..
Kui Guillermo nägi, mis meil seal saali ukse taga toimub, siis andis ta meile õnneks natuke aega ja läks ise korra kuskile eemale. Vist õpetajate tuppa. Kui tagasi tuli ja palus kõigil saali tundi minna, ulatasin tallegi markeri. Kõigepealt ütles ei, aga siis võttis ikka markeri vastu. Hiljem lasin tal tunni ajal märkmikku ka kirjutada :) Või no küsisin, kas ta soovib ja selle peale vastas ta väga rõõmsalt ja koheselt jaaaa! :)

Lahe-pilt

Kõik-on-Juliod-pilt. Julio, kes on too paremalt kolmas noormees, seisab ja kõnnib täpselt nii..

LÕPUKS juhtus see, et saime õpetaja pildile. Kui Diego meist pilti hakkas tegema, siis ütles õpetaja kohe, et temast pilti ei tee, aga ma ütlesin selle peale julmalt, et muidugi teeme! :D Ja rohkem ta vastu ei vaielnud..

Aga täna teatritunnis oli siis see poolaastakontrolltöö teine osa. Eile nad tegid teooriat, täna läks asi praktikale. Alustasime mingi ulmelise soojendusega. Ikka see mäng (1-kõnd, 2-seid, 3-ümberpöörd jne). Siis pidime kõndima nii, et täidame iseendiga kogu ruumi. Ta siis hakkas meil seda nö ruumi piirama oma kätega, kuni surus meid kõiki ühte nurka :D Väga lähedane tunne tekkis. Siis pidid kõik iseseisvalt hingamis- ja hääleharjutusi tegema. Minul on nohu ja tol hetkel oli ka üsna raske kinnise nina tõttu hingata, niiet harjutused jäid poolikuks. Ning lõpuvärk ja põhiline asi - ta jagas meid kolme gruppi ja me pidime 5-minuti jooksul välja mõtlema mingi stseeni, kus kõik grupiliikmed osalevad, kus on mingi konflikt ja lõpus ka lahendus. Ma vist pole varem üheski etenduses siin Uruguays meie teatritunnis nii palju kaasa rääkinud kui täna! :) Ja kõik õnnestus suurepäraselt. Muidugi sai megalt nalja, aga no see on juba teada värk :D. Meie teema oli siis, et ma tahtsin omale ühes mingis putkas kõneaega telefonile panna, et emale helistada, aga müüja (Lucia) rääkis samal ajal oma sõbrantsiga telefonis ja peale selle ei saanud seal putkas kõneaega laadida ning siis järsku tuli varas (Diego, kandis etenduses minu jopet... :D). Mina sain korraks krambid, aga õnneks need läksid ruttu üle, siis haarasin ühe mingi puu pulga ja lõin vargale vastu pead. Varas kukkus end oimetuks, aga me ei saanud politseile helistada, sest nii minul ega ka müüjal polnud enam kõneaega. Siis varas ärkas ja läks jälle mölluks lahti. Võtsin siis uuesti puupulga ja ähvardasin varast veel nii palju lüüja,kuni ta lõpuks ära jooksis poest. Vot sellise asjaga saime valmis! :D
Meie grupp oli viimane ja teised naersid lihtsalt niiii räigelt, et kui me lõpetasime, paluti meil korra veel seda teha, aga kahjuks ütles Guillermo, et tund sai läbi...
Ning siis läks veel kallistamisteks! :) Jätsime hüvasti, aga õnneks ilma pisarateta :).

Meid pildistav Guillermo: "Öelge "Annnniiiiiii!""

Ja tulingi koju ära. Siit leidsin Mario ja Analia. Küsisin, kas nad ka tahaks mu märkmikusse kirjutada, aga sain vastuseks, et neil on veel aega. Mario lubas seda peale Uruguay sünnipäeva teha.. Ehk siis, kui ta enam nii kaine ei ole :D Ja siis tekitas talle muret, et Eestis ei saa ju keegi sellest tekstist aru ja et kui ma oma vanematele tõlgin, siis ajan mingit jura suust välja ja ei tõlgi seda, mis tegelikult märkmikus kirjas on. Pakkusin välja, et nad võivad kasutada Google Translate'i ja see vastus talle kõlbas :)

Ootasin siis tükk aega, millal õhtusööki saab ja kuskil enne poolt kümmet sõime siis Valentina ja Tomasega. Hakkasid mul seal köögi laua taga lausa tantsima. Panid muusika käima ja tantsisid :D Totud.

Ja nüüd siin ja kohe tuttu :)

Homme muide jälle ei tea, kas kool on või mitte. Öeldi, et okupeerivad homme ka meie kooli ära.. :D Eks lähme jälle kohale ja uurime asja :)

Tsauksti!

On siis või ei ole??

Nonii, mis siis täna?

Ärkasin kell 10. Kell 12.20 läksin ikka kooli, sest osad ikka läksid, kuigi pidi olema streik ja tunnid mitte toimuma. Aga tegelikult on nii, et need tunnid ikka toimuvad, mille õpetaja ei streigi. Ehk siis kunagi ei saa kindel olla, kas tund toimub või mitte..

Ühiskonnaõpetused toimusid, aga kuna meid oli nii vähe, siis me väga seal miskit ei teinud.. Või no minul oli ikka palju teha - sudokud :).
Peale ühiskondi oleks pidanud tulema matemaatika I poolaastakontrolltöö, aga see õpetaja koguaeg streigib ja eile kohtusid õpetaja ja Diego tänaval ja Diego küsis, kas meil on siis täna tund või mitte. Õpetaja ütles ei. Aga me natuke ootasime ja siis öeldi alt, et see abiõpetaja varsti tuleb.. Abiõpetaja on meil see nõme naine, kes arvab, et ta on ilgelt tark, aga tegelikult on ta täitsa loll. Noja kuna meid oli ikka nii vähe ja abiõpetaja ka ei teadnud, et õige õpetaja ei tule, siis tehti selline kordamise tund, kus võis siis igasuguseid küsimusi küsida selle kontrolltöö teema kohta.. Lõpuks Lucia võttis vedu. Enne tundi, kui me veel ei teadnud, kas meil on siis mate või mitte, tahtis ta tubli lapsena oodata, aga mina ainult nügisin ja nügisin teda sealt klassi juurest minema, sest ma olin raudpolt kindel, et meil pole seal miskit teha.. :D Ja mates ta tegi mõne ülesande läbi ja siis tulimegi tulema. Läksime tema juurde.

Ukse avas meile Gustavo ja Lucia hakkas talle kohe tema uusi teadmisi tema jope vallas jagama. :D Ehk siis Lucial on see suusajope, kus sees on see asi, mis eest tuleb eraldi kinni panna ja siis ei tule tuul alt sisse. Ja ta ei teadnud, et need nii käivad ja et see selleks mõeldud on :D Kohe näha, et neil seal ikka talvejoped väga populaarsed ei ole :D Ja see mäepileti vidin oli tal ka jope küljas :D Ütles, et nüüd ta tuleb selle jopega Eestisse :).

Lucia juures sõime. Kõht oli väga tühi. Lucia see armas vanaema oli ka seal, kes mind juba igatseb :D Korra seisime Luciaga kõrvuti kööginurgas ja siis ütles Juan Manuel, et me oleme nii sarnased.. Ei tea öelda.. Ja siis tuli vanaema, kes kõigepealt ütles Lu'le, et ta talle musi annaks. Ja siis ütles mulle, et ma olen ka nagu tema lapselaps ja andku ma ka talle musi :D Ma olin just oma kakaotassi pesemas..

Siis andis Gustavo meile käsu, et peame minema poodi alfajorest ostma, sest tal tuli isu. Läksime. Mis siis, et kell oli 15.50 ja Lucial oli kell 16 algamas inglise keele tund. Mina põdesin selle üle palju rohkem, kui tema :D
15.57 jõudsime tagasi koju ja hakkasime oma alfajoreseid sööma. Istusime rahulikult diivanil, Juan Manuel harjutas oma vioolamängu nõksa. Oli tore. Peale nelja kunagi hakkasime minema. Saatsin Lucia ja Natalia nende tundi ära ja tulin koju.

Või no tahtsin koju tulla, aga kedagi ei olnud jälle. Jäin siis ootama, panin muusika uuesti kõrva. Järsku Reina oma podiseval häälel ütles "Anni" järsku mu selja taga.. Ehmatasin. Aga sain tuppa. Tulin alla, olin arvutis, uurisin juba lennu asju, et kui palju mu kohver võib kaaluda lõpuks. Kuradi Finnair'il on limiit kuni 23 kg.. Tam'il (Montevideo - Sao Paulo) 32kg ja Lufthansal 45kg!!! Kui ma nüüd õigesti aru sain.. Aga eks siis tuleb kaaluda ja möllata nende pagasitega..

Kell 18.55 oli mul algamas teatri tund. Läksin kohusetundlikult kooli, kuigi teadsin, et neil on täna see poolaastakontrolltöö, homme on ka. Ma teadsin, et täna on praktiline töö ja et mul on seal lõbus, aga ei. Täna just teoorika. Nii umbes kaks minutit istusin ja vaatasin, kuidas teised tegid, aga siis tuli kopp ette ja küsisin, et kas nad teevad seda tõesti terve tunni. Jah. Ja tulin tulema.

Teel koju kohtasin Barbarat, ta venda Gonzalot ja nende ema. Nad olid teel vanaasjade oksjonile :D. Või no Barbi läks balletti.. Aga ma siis läksin nendega kaasa. Pea iga õhtu ju kõnnin sealt mööda, aga pole kordagi sisse läinud.. Nüüd läksin kaasa :D Dziisus kui kiirelt see kohtunikuonu seal rääkis. Ma üritasin mitu korda asjade maksumust kaasa öelda, aga ei suutnud..

Seekord miskit minu sõbrad sealt oksjonilt ei ostnud. Tulime tühjade kättega koju.

Kodus pidin tükk aega ootama enne, kui lõpuks õhtusööki sai. Kõht oli jube-jube tühi. Aga nüüd jälle kõik mõnus ja olen siin oma toas teki all külma eest peidus..

Homme on jälle streik! Nad lausa okupeerivad kooli ära! :D 24 tundi!! :D Teeme Luciaga miskit vahvat võibolla :) Tema graafik on ikka mega tihe niiet täidame kõik tühjad kohad minuga! :D

Head aega! :)

... ja õpetajad jätkavad streikimisega...

Oii jummel. Hommikune nii varajane trenn on ikka jube, sest niii vara peab ärkama. Aga ma ajasin end ikka püsti, sest minu viimane trenninädal ju arvatavasti.. Vaheajal vist küll ei hakka end sinna enam vedama..
Hommikul läksin ma siis sööma - mitte kedagi ei olnud. Täitsa vaikus majas. Või no tegelikult nad kõik nohisesid veel üleval korrusel.. Sõin siis üksi hommikust ja läksin ära trenni.

Meie hommikune Lorena trenn on aga muutunud üheks turumuttide kokkutulekuks.. Trenn pidi algama kell üheksa hommikul, aga alles 9.17 pani Lorena muusika käima ja siis need vanakesed vedasid end platsile.

Kell üksteist pidi meil täna kool algama. Õpetajad küll streikisid, aga keemia õpetaja ütles üle-eelmine nädal, et me peame kell üksteist olema kohal. Ma siis kodus sõin enne ilusti juba lõunat ja sellepärast jäin ka nii umbes 15 minutit hiljaks.. Aga just koolitänava nurga peal tuli mulle kamp klassivendasid vastu ja ütlesid, et õpetajad streigivad ja tunnid jäävad ära. Ainult matemaatika II on.. Räiged jorsid need õpetajad ikka. Ma sain nii vihaseks.
Ma siis mõtlesin, et lähen vaatan, kus Lucia on - ehk viitsib teha midagi.. Pärast talle sõnumi saatmist pidin ma nii palju ootama, et kaotasin juba lootuse ja hakkasin vaikselt kodupoole jalutama. Aga kui ma olin jõudnud jälle tänavanurgale, saabus temalt vastus. Pöörasin ümber ja nägin teda ja Nataliat kodupoole kõndimas. Jooksin neile järgi. Aga no vaene Lucia oli ikka niiii haige olemisega, et ma lihtsalt saatsin nad koju ära ja tulin ise oma koju.. Ei teinud me miskit huvitavat..

Kodus sõin jälle lõunat, sest eelmine portsjon oli parajalt pisike, et kõht hakkas jälle korisema. Ja pealegi ei suutnud ma kanale ja ahjukartulitele vastu panna.. Siis olin üleval ja natuke hiljem hakkasime Paziga juuksureid mängima.. Tema ikka kammis ja šampoonitas mu juukseid, aga kui tuli minu kord juuksur olla, siis mina temal kammida ei tohtinud :D

Koolis siis oli jälle suhteliselt mõtetu, aga ikka põnevam kui arvutiekraan kodus.. Enne oli meil Luciaga suur vaidlus, et ta ei tuleks nii haigena kooli, sest ta nägi tõesti täitsa õnnetu välja. Aga totu ikka tuli.
Siis tuli välja, et meil oli täna ikkagi filosoofia tunnid ka, aga keegi ei öelnud kellelegi edasi, niiet seda teadsid ainult mõned üksikud.
Ja peale matet jäime Luciaga igaks juhuks natuke kauemaks, et äkki meil ikka füüsika praktika tund toimub ja näe, õpetaja tuligi kohale! Tegelikult on tema ka üks neist suurtest streikijatest, kes iga kord puudub, kui selline värk toimub..
Tunni lõpus sai õpetaja teada, et see oli minu viimane praktika tund :)..

Peale kooli hoidsin Luciast tugevalt kinni, et teda endaga kaasa tuua ja talle vägisi vähemalt üks mõnus teejook sisse kallata, aga ei võtnud vedu. Kuidagi rääkis ikka end välja. Tüdruk punnib nii vastu, et lihtsalt jube. Ütleb, et talle ei maitse tee, aga ma tean, et see hea ravitee koos sidruni ja meega talle kindlasti maitseb.. Homme ja ülehomme on jälle muide streik (JOBUD) ja nüüd ütles Lucia mulle kindlalt, et kui tunde ei toimu, siis teeme miskit. Ja siis ma lähen talle koju ja teen talle selle tee ära.. Muidu me ei saa vaheajal üldse midagi teha, sest tema on haige..

Ja siis tulin koju, sõin ruttu ja edasi veel rutemini läksin trenni. Salsatama. Jõudsin mina saali ja siis üks trennikaaslane (nooremas eas tütarlaps) ütles üle saali oma sõbrantsile, et ta talle esireas kohta hoiaks :D Ma olen ise viimasel ajal sinna ettepoole läinud, sest ma jõuan varem saali ja no mis ma sinna taha siis kükitama jään.. Aga no tavaliselt on vist tõesti nemad seal ees olnud. Ja ma ei trügiks nende kohtadele, aga nad tõesti ei tee midagi seal tunnis... Lihtsalt siiberdavad.. Aga täna ma jäin tõesti tahapoole, et ma saaks vajadusel eemale joosta, et nina nuusata. Nohu on ka jobu. Nagu koguaeg streikivad õpetajad...
Vahepeal piilus Tomas meie saaliuksest sisse ja vaatas meie trenni. Peale tema oli seal veel niiumbes 100 põngerjat hullamas ja kilkamas. Natuke segab, aga see eest saame iga tantsu lõpus aplausi! :D
Peale trenni läksin käisin apteegist läbi ja tulin koju..

Walter ja Rodrigo olid siin.. Rääkisime nendega juttu.. Varsti sai juba süüa ja Walter sõi ka minu, Valentina, Uruguay ja Tomasega. Ohsapele, kus see alles vitsutab. Walter sõi ära suuuure kanakoiva, mega hunniku salatit ja siis palus mul veel tuua talle potist ühe suure viineri ja natuke riisi. Kui ta oma vinku oli ka ära lõpetanud, palus ta mul veel ühe tuua, aga pidin talle ütlema, et otsa said, sest nii ka oli :D Siis küsis ta Valentina käest, kes oma viinereid alles nosis, et kas ta plaanib need kõik ära süüa.. :D Ise ütles see Walter, et ta peab dieeti, et omale lõpuks tüdruksõpra leida :D Totu.

Peale sööki läksin elutuppa, kus Paz ja Leti vaatasid iPadist Okasroosikese multikat. Läksin siis Pazile seltsi, et Leti saaks sööma minna. Paz ei tahtnud üksi vaadata, tal kõht valutas :D Täitsa tore multikas oli, aga pidime pooleli jätma, sest tidrik väsis ära ja tahtis magama minna. Ma tulin ka siis alla..

Nagu ma juba enne mainisin, ei tea ma, kas meil siis homme on kool või mitte. Suure tõenäosusega ei ole.. Nii palju siis minu viimasest koolinädalast.. :D

nädalavahetus..

Tere taas!

Jutustame siis lookest edasi..

Reede hommikul oli mul äratus küll kaheksaks pandud ja see lükkus juba tavapäraselt edasi 8.15-le, aga no ega mina ikka end voosit püsti ei ajanud.. Mõtlesin, et puhkan ja ei läinud trenni.
Nagu ka neljapäeval, õpetajad otsustasid reedelgi streikida ehk siis enamvähem koolivaba päev. Küll aga meie matemaatika II õpetaja on selline agar ja kõigega rahul, niiet tema ei streikinud ja pidime ainult tema tunniks kooli minema.
Ehk siis kell 14.50 jõudsin ma oma klassi juurde, aga mitte kedagi ei olnud. Klassis ka mitte. Hakkasin siis kodu poole tagasi minema. Jõudsin astuda uksest välja, kui tuli mulle Nicolas vastu.. Järelikult arvas temagi, et meil nagu peaks kool olema. Ja eemalt tuli Dardo. Otsisime siis nendega kõik klassid läbi ja lõpuks leidsime nad kõige välisuksepoolsemast klassist.
Tunnis ma miskit ei teinud. Nad vaatasid oma poolaasta kontrolltööde vigu üle ja kuna ma kontrolltööd ei teinud, siis ei näinud ma ka mõtet end nende vigade parandamisega vaevata. Peale seda võtsime mingit uut osa edasi ja seda ma juba kribasin ka vihikusse..
Peale kooli oleks kangesti tahtnud midagi teha, aga no Lucia pidi oma orkestriproovi minema, sest tal olid reede-laupäev kontserdid. Laupäevaks oli mul juba Eugega plaan tehtud, et lähme vaatama :).

Tulin siis koju. Jõudsin alla tulla, koti ära panna ja üleriided ära võtta, kui tuli Reina ja ütles, et keegi küsib mind ukse taga. Läksin siis garaažist välja - värava taga olid Matias, Diego, Federico ja Micaela. Kutsusid mind laupäeval ööklubisse, ise samal ajal naersid. Ja kell kaheksa õhtul!! Ma ei saanud algul pihta, milles värk, sest tavaliselt ei lähe inimesed siin ööklubisse kell kaheksa õhtul, minnakse kell kaks-kolm öösel!! Aga ütlesin sellegipoolest okei. Ja siis hakkas Diego veel mingitest filmide vaatamistest rääkima ja lõpuks ma ei saanudki aru, mis plaan oli.

Hiljem küsisin facebookis Diegolt uuesti üle, et mis värk on ja et kas Euge ja Lu võivad ka tulla. Algul ütles mulle, et muidugi võivad, aga siis nõks hiljem ütles, et see kõik oli üks nali. Küsisin siis, et miks nad siis mu ukse taha tulid?? Et mind tervitada.. Jobud.. :D

Õhtul kell 19 läksin mina trenni salsatama. Oli tore nagu ikka! :)

Ja hiljem ei teinudki miskit väga huvitavat. Vaatasin filmi ja sõin šokolaadi.. :)

Laupäeval ärkasin kuskil poole üheteistaeg, sest pidin minema teatrisse õhtuste piletite järgi. Imelik küll, tegelikult oli kontsert tasuta, aga pilet peab ikka olemas olema.. Nojah..
Peale seda läksin postkontorist läbi, sest ma lõpuks sain kevade-vanaema saadetud esimese kirja kätte ja seal sees oli üks postkaart aastast 1988!! :D Vanemad palusid mälestuseks minna ja küsida üks tempel sellele kaardile, et see on Uruguays ära käinud :) Onu seal postkontoris ei saanud algul muhvigi aru, mida ma soovisin. Lõpuks siis kuidagi sai kõik ära selgitatud ja siis ta kuidagi väga suvalt lõi selle templi sinna. Ehk siis nüüd on mul kaardil tempel, millel on peal näha ainult kuupäev 24. juuni (laupäev oli tegelikult ju 22. juuni) ja muu kiri pole nähtav.. Jobu.

Ja siis tulingi koju tagasi. Päeval vaatasime siin Tomase ja ta kahe sõbraga mingit filmi, mida nad eelmine õhtu ka juba vaatasid. Väga haige film on "Projekt X" ikka. Ei soovita.. Õudne.. Huvitav, et Leti lubas üldse sellist filmi nii väikestel vaadata..

Õhtul kell kaheksa algas kontsert. Ma jõudsin kuskil 7 minutit varem sinna, aga Euget veel ei olnud. Esimene tuttav isik, keda ma seal kohtasin oli Agustin!!! Mäletate veel? See endine klassivend, kes mind koguaeg kiusas. Tervitasime, aga väga juttu tol hetkel ei teinud. Ka kolm minutit hiljem teda veel ei olnud ja ma sattusin juba paanikasse. Saatsin talle sõnumeid ja otsisin. Lõpuks ta tuli koolist! Tal oli ka just poolaasta kontrolltöö kirjanduses. Kolm minutit oli kontserdi alguseni aega ja ta tahtis veel minna kotti koju viima. Ütlesin hea küll, aga andsin talle ta pileti, sest minul oli plaan ikka sisse minna. Aga siis nägi teda õnneks Lucia ema ja ütles, et ei lähe ta kuskile :D Niiet kõndisimegi uhkelt saali kõige esimesse ritta istuma!

See esimene rida oli meelega valitud, sest me juba teadsime, et need kõik meie omad istuvad esimeses reas. Ja me saime täpselt Lucia vaatevälja niiet andsime endast kõik, et tal kõik ikka sassi läheks ja et ta naermist ei suudaks lõpetada. Aga no tüüp oli lihtsalt nii keskendunud. Vahepeal läks meil ikka õnneks. Ja teisedki sai naerma pandud :D Hah-hah-haaa oleme pahad! :D
Vahepeal ütles mulle Euge: "Tead sa ka, et meist kaks rida tagapool istuvad Camila, Gabriela ja ta vanaema!!" Oipergele. Mina endast tahapoole ei vaadanud... :D Vahepeal jooksin küll pingiridade äärde, et kogu orkestrist pilti teha, sest sealt eest nägi ainult esimesi tervetena ja ülejäänutelt paistsid ainult jalad.. Kui sedagi.. Ja siis silmasin Camilat ja ta sõpru. Hiljem nägin seljatagant Gabrielat ja vanaema ka..
Ja mis oli meile väga suureks imestuseks: Lucial oli ühes loos oma soolo!!! Täitsa üksi mängis nii palju!! Niii tubliii!! :) Peale lugu palus dirigent ainult temal püsti tõusta! Oiii, küll me olime uhked Eugeniaga! :)

Luliiii tegi soolot!!

See tüüp (Juan Manuel) lihtsalt magas terve kontserti. Kui inimesed peale muusikapala plaksutasid, siis tema toetas oma pead oma väikse vioola peale.. Tihe graafika vaesekesel.. Aga peale kontserti oli ta nagu elektrijänes!!

Ja see tüüp tuli ühe loo ajal meile sinna ette tantsima.. Natukene naljakas oli, aga tubli poiss!

Kes mängib pillil, kes loobib pilli..

Mõtlikud mehed teatri fuajees.

Peale kontserti me Eugega nagu hullud jooksime ringi, et leida Lucia ja muud loomad. Keegi õnneks ütles meile, et nad tulevad hoopis teiselt poolt. Panime täie kimaga sinna teisele poole, aga no peale tükk aega ootamist ja veiderdamist meie põhitegelast polnud ikka tulnud. Siis nägime Deborah't ja Nataliat, kes kutsusid meid lava taha tüdrukute riietusruumi, sest nemad ja Barbi ja Lu olid viimased, kes seal olid. Läksime! Kallistasime ja tulime jälle alla. Seal räägiti kontsertikülastajatega palju juttu, kuni jäime ainult mina, Lucia, Juan Manuel, Natalia, Barbara, Gonzalo (Barbi õde), Gonzalo (Camila kutt), Deborah, Joel (Barbi kutt) ja mõned tähtsad ninad. Nagu juba traditsiooniline, siis nemad rääkisid asjalikku juttu ja mina mõne väiksemaga lollitasin niisama ringi. Aga keegi ei pane pahaks! :D Mind kiusati, mina kiusasin. Oli tore. Lõpuks jõudsime oma kambaga tibusammudel teatrimajast välja, kus kõik see endine edasi läks.
Siis tulid majast välja ka need tähtsad ninad ja nende seas oli ka Agustin. Kuna tähtsad ninad jäid ka veel jutustama, siis Agustin tuli minu juurde juttu ajama. Ma poleks iial arvanud, et ma teda sellises kohas näen, sest ta meil ju vana tuntud peoloom. Tuli välja, et ta oli ühel mingil poliitikul seltsis ja et Agustini ennast huvitab poliitika..! No mida veel.. :D Ja pidudel ta ka enam ei käi.. Tubliks poisiks hakanud järsku.. Ning varsti ta lahkus.
Mina jätkasin möllu oma sõpsidega :D Mul oli kange tahtmine sel õhtul miskit teha. Juba oli plaanitud, et lähme võibolla Euge juurde tüdrukuteõhtut tegema, aga kahjuks sinna ei lubatud, sest neil oli kellegi sugulase sünnipäev ja Euge läks ka sinna.. Ma hakkasin kohe täiega protestima, sest mul ei olnud mitte mingisugust tahtmist tulla koju, sest siin niikuinii oli ainult Reina ja no temaga meil just kõige lõbusam ju ei ole.. Siis ütles Lucia mulle, et ta vaatab, mis teha annab, sest neile olid külla tulnud kõik tädid-onud ja sugulased Argentiinast ja ta lubas küsida, kas me saame seal miskit teha ja kui saame, siis annab mulle hiljem teada. Leppisin siis selle vastusega, sest muidugi peab ta ju oma kaugelt külla tulnud sugulaste juurde minema :). Kõndisime siis Barbara, Deborah, Gonzalo (Barbi vend), Joeli (Barbi kutt) ja Juan Manueliga kodupoole. Viimane tuli meid lihtsalt saatma..

Kodus ma siis tulin jälle arvutisse lootusega varsti uuesti välja minna, aga kus sa sellega. Varsti tuli Lu'lt sõnum, et neid on ikka nii palju, et majas pole rohkem ruumi.. Vaesekesed :D. Aga noh, lepituseks leppisime kokku, et järgmine nädalavahetus teeme miskit kindlasti ja siis tuleb ju vaheaeg ja selle broneerisime ka juba kõik ära :D.

Ehk siis edasi logelesin niisama ja rääkisin internetis mõne sõbraga juttu. Ja kirjutasin blogi. Magama sain alles kuskil peale poolt kahte!!

Ja ma vist ei maininud, et mul on siin suurest külmast jälle üks mõnusalt räige nohu tulnud!! Nõmedus kuubis..

Jõudsimegi tänasesse päeva.
Hommikul magasin mõnuga, aga kell üksteist ajasin end üles. Üleval olid ainult Uruguay, Paz ja Reina. Teised alles magasid. Olin siis nendega elutoas. Korra tulin alla ja panin pesu pessu ja..
Lõunasööki sõime alles kuskil peale ühte. Poole kolmeni jutustati söögilauas ja siis kadusid kõik magama. Ma siis lõikasin omale tordiviilu (Pazi sünnipäevatort) ja tegin teed ning tulin alla filmi vaatama.
Peale filmi läksin jälle üles. Vahepeal tegin ristsõna.. Ja muud ei miskit huvitavat.. :D
Õhtusööki sõime ka. Lõpuks jäime ainult mina ja Uruguay laua taha. Küsisin siis üle, et kas neil tõesti pole vaheajaks mingeid plaane, sest lõunalauas sain ma teada, et nad ei lähe ka sellele Euroopa reisile augustis.. Siis ta ütles mulle, et neil oli kunagi plaanis minna Tšiili, aga nüüd on juba hilja ja mina olen siin ja.. Ütlesin siis kohe, et pole hilja midagi! Mind võetaks kindlasti meeleldi sinna Lucia perre vastu üheks nädalaks :D Aga see on ikka kindel, et nad ei lähe kuskile, sest piletihinnad on praegu juba väga kallid jne.. Nojamh.. Eks siis paistab..

Aga vot nii põnev oligi minu jaanipäev.

Ahjaa, mis ma veel teada sain.. Homme õpetajad jälle streigivad!! Nüüd üleriigiliselt. Mõni tund meil ikka toimub, aga jobud on need õpetajad ikkagi. Mul viimane koolinädal ja nüüd nemad siin jamavad.

Kena jaani!