7 maa ja mere taga: Trippelt lahe nädalavahetus! :)

Minu vinge nädalavahetus möödus siis selliselt:

Reede õhtul oli Barbara sünnipäev. Peale blogi kirjutamist mõtlesin küll natuke magada, aga siis vaatasin hoopis kättemaksukontorit natuke. Kella üheksast umbes hakkasin sättima ja peale poolt üheksat jõudsin sinna. Barbara ütles muidu, et üheksaks või nats peale üheksat võib tulla. Mõtlesin, et olen kuskil viimaste seas, sest viivitasin minekuga nii palju, aga ei.. Olin esimene.

Rääkisime siis Barbara perega juttu ja Barbi avas juba minu kingitud kingituse. Talle väga meeldis, aga tema emale vist meeldis veel rohkem! :) Ta oli just mõelnud, et Barbarale peaks selle viiulivõtme kaela riputama, sest ta on see esimene viiul või misiganes, kes kontserdil enne dirigendi tulekut üksi tuleb ja kummardab ja siis kõik tema järgi kontrollivad, kas nende pillid on hääles vms.. Ehk siis on ta meil üks väga tähtis nina. Kuskil kümne aeg kuulsin väljas motorollerite põrinat ja mul oli kohe selge, kes kohal on. Jõudsid Agustina, Marikena (minu endised klassiõed), Manuela (sõbrants) ja Camila (minu endine hostõde). Huvitav, kas Barbara ema ja Camila on oma suhted korda saanud..? Viimati olid nad omavahel ikka suures tülis..
Ja varsti õnneks tuli minu armas Lucia koos oma venna Juan Manueli ja Barbara venna Gonzaloga. Järsku kadus Camila kuskile ära. Varsti tuli ta koos Gonzaloga.. Üldse oli ta meil natuke anti-sotsiaalne sest telefon oli ikka koguaeg nina ees. Vihkan sellist suhtumist/käitumist inimestel.. Õudne. Oled seltskonnas, kõik räägivad juttu ja naeravad ja teevad kõike ja siis sa seal vahid oma moekat nutitelefoni ja passid facebookis.. Aga siin on enamus inimesi sellised ja eriti just need täiskasvanud..
Tegelikult miskit muud väga huvitavat ei juhtunudki seal sünnipäeval. Rääkisime juttu, sõime hamburgereid ja grillvorsti, hiljem ka ülihead Barbara ema tehtud kookosetorti. Neil on ka väga vahva väike nähvits, see tähendab koer, kellega sai vahepeal möllu pandud ja mängitud.. Ja mingit väga jubekoledat ballettifilmi vaadatud.. "Must luik" on vist selle nimi, kui ma ei eksi..
Mina ja Lucia istusime seal sünnipäeval muidugi kõrvuti ja no ikka ei saa ilma üksteise kiusamiseta. Lihtsalt tavaline juba :D Ja siis järsku ütles Manuela meile, et me oleme nii ühesugused.. Nii välimuselt kui ka käitumiselt.. :D Võibolla.. Mõlemad blondid (nende arust siin), silmad mingid rohelised-sinised ja no käitumiselt küll täpselt samasugused :D.
Camilaga me omavahel juttu ei teinudki. Ta vist üritab mind vältida.. Las väldib. Aga tüdruk on omale tatoveeringu teinud.. Vaene Gonzalo ma ütlen.. Ja olen seda öelnud juba korduvalt. Gonzalo ütles meile kõva häälega välja ka, et talle see kohe üldse ei meeldi.. :D
Kuskil kell pool üks tulime juba ära, sest kõik olid nii unised ja uinusid seal. Eriti pereliikmed.. Kuna Barbi kodu asub minu kodust vähem kui kahe tänavabloki kaugusel, oli loogiline, et tulen jala koju. Muidugi ei tahtnud Lucia mind lubada ja kui talle isa järgi jõudis autoga ja nad Gonzaloga autosse istusid, panin ma jooksu :D Nad ilusti sõitsid mul aeglaselt järel :D. Mina muudkui naersin ja jooksin. Kodu värava ees võtsin kotist võtme, mille Reina mulle muide enne andis ja läksin tuppa :). Väike sport pärast pidu ei tee paha!

Hommikul magasin mõnuga ikka kaua. Kuskil 12 ärkasin üles. Nii hea. Läksin siis üles, mängisin Paziga lolli ja siis oligi juba lõunasöögiaeg. Peale lõunasööki natuke istusin veel seal üleval ja siis tulin alla ära, sest need kaks läksid üles ja ma jäin üksi. Ja no ei olnud väga põnev. Tegin siis vanematega juttu jälle peaaegu kella neljani. Reede õhtul siin magama jäädes mõtlesin, et ma ikka ei taha juba Eestisse minna, sest kuidas ma ilma Lucia ja Eugeniata hakkama saan?? Liiga ägedad inimesed minu elus.. Ütlesin seda sama emmele-issile ka ja isalt sain kohe vastuseks: "Ole vait, lollakas!" See pani suu kinni.. :D Aga tõesti ei kujuta ette, kuidas ilma nende kaheta edasi minna.. :(
Käisin siis korra üleval, tegin omale teed, koorisin õuna ja pesin paar mandariini. Küsisin Reinalt loa ka ära, et kas võin õhtul Eugenia juurde minna, võisin. Neil olid külalised ka tulnud. Walter oma uue pruudi pojaga.. Mina tulin alla ja hakkasin Eurovisooni vaatama. Kui mõnus oli see ikka. Ainult kolm restarti pidin kogu selle show ajal arvutile tegema.
Aga tee, mandariinid, õun, tume šokolaad aprikoosi tükkidega, soe tekk, mingi jukerdis soojust andmas, kõige lahedam-ägedam Eurovisioon, mida ma oma elus näinud olen, arvutis käimas - mida mõnu üldse!
Eurovisoon oli tõsiselt lahe sel aastal!! Nautisin täiega! :) Oleks tahtnud muidugi kellegagi ka muljetada, sest iga laulu kohta oli mingi kommentaar öelda, aga tegelikult olid tänavu üsna head lood! No muidugi leidus mõni, mis kohe üldse ei läinud. Näiteks ajas mind üsna marru see, et Eesti andis 12 punkti VENEMAALE!!!, kelle lugu oli täielik jura ja oli ülimalt sarnane Märt Avandi ja Ott Sepa Euroopa laulule.. Lihtsalt naersin. Aga no meie eesti-venelased vist panid kõvasti tollele laulule hääli..
Aga võitja laul oli tõesti üks parimatest :) Ungari lugu oli ka minu arust hää. Pani jala tatsuma! Või tähendab pea käima.. :D
Juhtus ka midagi väga veidrat. Kui nad seal alguses kõik nende lippudega sisse marssisid, tulid mul Eesti lippu ja Birgitit nähes pisarad silma.. Ei tea miks.. Ja kui Birgit oma kauni lauluga alustas, puhkesin ma lausa nutma.. Täiesti lambist.. Emotsionaalsus on vist külge hakanud siin maal..

Peale eurovisiooni käisin pesus, panin end riide ning muidugi muusika mängis samal ajal ja mina laulsin. Olin just peegli ees end valmis sättimas, kui järsku tuli Reina, kes ütles miskit. Täista lõpp, kuidas ma ehmatasin!! fuhh. Ta arvas, et ma olin juba ammu sinna Eugenia juurde läinud ja ei saanud aru, kuidas ma tuppa sisse sain.. Aga ma ju vaatasin kõik see 3 pool tundi siin all seda laulumöllu..
Ja siis juba asusingi teele. Umbes kell kaheksa. Filmid panin ka mälupulgale - "Chasing Mavericks" ja "Klass". Reina andis mulle seekord täitsa oma võtme.

Jõudsin Eugenia juurde, Lucia oli juba kohal. Siis saime Eugenialt pahandada, et me ei võtnud Luciaga tuduriideid kaasa, sest ta oli terve nädal plaaninud, et me jääme sinna tema juurde ööseks.. Ja nüüd me ütlesime, et me ei saa jääda. Lucial oli täna mingi orkestrivärk ja minul tulid Uruguay ja Letici koju hommikul ning mul oli ju Reina võti. Aga siis läksime poodi ja sel ajal sai kõik selgeks räägitud, et me ikka jääme tema juurde ööseks. Veel rääkisin neile, mis issi mulle ütles selle peale, kui neile ütlesin, et ei saa enam ilma Lucia ja Eugeniata olla.. Sain Eugenialt kohe suure kalli :D ja siis nad muidugi naersid üle terve poe. :D Hiljem Eugenia juures ütles Lucia, et ta ei hakka enam mitte kunagi mitte ühegi vahetusõpilase sõbraks, sest see hüvastijätt on ikka kurrradima raske.. Tõsi..
Tagasi kodus, rääkisime natuke köögis juttu Eugenia ema ja Eleonoraga ning olime soojas. Terve ülejäänud maja on neil täiesti külm!! Siis läksimegi üles, tegime omale ühe mõnusa pesa koos kõige rämpstoiduga ja hakkasime filmi vaatama. "Chasing Mavericks" esimesena. Kuskil poole peal kutsuti meid sööma. Läksime. Siis hakkas Eugenia isa Oscar telekast kanaleid klõpsima ja järsku ma nägin, et möödus Eurovisiooni kordussaade :D. Ütlesin neile kohe, et see on selline kuulus võistlus jne ja siis nad jäidki seda natuke silmanurgast vaatama. Kahjuks oli esinemas juba viimased esinejad, aga kui neid laulude tutvustusi näitas, siis sain ära öelda, milline Birgit on. Ja siis nad muidugi said megalt naerda selle mehe üle, kes oli vist contra-tenor ja karjus seal ülikõrge häälega. No mida jubedust üldse!! :D
Peale söömist läksime jälle üles ja vaatasime oma filmi lõpuni. Lõpetasime sellega kuskil kell üks. Siis läksime autoga kõigepealt minu koju. Võtsin siit oma riided (Reina ja Paz olid muidugi magama läinud) ja mu trääni, kirjutasin Reinale kirja, sest mul ta numbrit ei olnud ja jätsin talle ta võtme. Meil siin ju need uksed, mida ilma võtmeta avada ei saa, aga sulgeda saab. Jäävadki lukku. Tore. Ja siis sõitsime edasi Lucia koju, ta võttis ka oma asjad ning siis uuesti Eugenia juurde teist filmi vaatama. Kui esimest vaatas Eleonora koos meiega, siis "Klassi" ajaks saatsime ta minema. See ju igasugust roppust ja vägivalda täis. Aga nii lahe oli siin Uruguays koos Uruguaylastega Eesti filmi vaadata!! :D Ja mis veel lahedam, neile väga meeldis. Täpsemalt meeldisid. Mõlemad filmid olid kaasahaaravad. Vahepeal paistsid nad kohe väga keskendunud olevat :D
Ja mu šokolaad meeldis ka neile! Viisin ühe Kalevi valge šokolaadi mustika ja riisi tükkidega.. Mulle väga valge šokolaad ei lähe, aga neile maitses väga!

Viimase filmiga lõpetasime kell kolm öösel! Panime tuduriided selga, tegime voodid ära ja voodisse. Aga möll sellega veel ei lõppenud. Mina olin juba magama jäämas, aga need tüübid otsustasid veel varjuteatrit teha :D Ja siis, kui asi oli juba läbi ja öeldi "Buenas noches!", otsustasin mina öelda eesti keeles "head ööd!" ja siis hakkasid nemad omale telefoni eesti keele sõnastikku koostama :D Küsisid mult igasuguseid sõnu.. Ja mis kõige lahedam - kell oli lõpuks viis öösel, kui me magama saime ja Lucia pidi juba kell üheksa ärkama, sest ta pidi kell 9.30 oma orkestriproovis olema :D Vot sellised rotid mul.

Hommikul kell 9.00 Lucia ärkas ja jahmerdas seal ringi.. Mul oli tast kohutavalt kahju, sest ta oli ikka nii väsinud. Mina küll ei oleks suutnud ennast üles ajada.. Samal ajal, kui ta seal uitas, jõudsin mina ära näha ühe suure portsu unenägusid. Ma vist ütlesin Luciale ka, mida ma ühes nägin, aga endal praegu küll meelde ei tule, mis seal oli.. Peab Lu'lt küsima, äkki ta mäletab, mis ma podisesin :D.

Meie ärkasime lõpuks Eugeniaga 11.45, kui Eleonora sinna tuppa oma jalanõusid otsima tuli. Panime end riide ja läksime õue. Oh, mida imet! Ilm ei olnudki nii külm!! Sai dressikaga ringi lipata. Toitsime siis nende miniloomaaeda ja kiusasime neid loomi vähe. Siis tulid neile onu ja vanaema (vist?) külla. Meie Eugeniaga otsustasime natuke hommikus süüa, aga nii umbes 10 minutit oli meie söömise lõpetamisest möödunud, kui juba kaeti lõunasöögi lauda. Oscar grillis liha ja no seda oskab tema ikka superhästi teha!! Ahjaa, korra käisime Tatas ka, et magustoiduks Minase alfajoreseid osta. Ostsime mingi 7 tükki ja need on siin ikka väga kallid, aga lõpuks ikka keegi ei söönud.. Magustoiduks söödi hoopis Ferrero Rocher'i komme. Mmmmm, kui hea! Pole ammu neid söönud. Vestlesime siis veel natukene ja kuskil kolme aeg tulin koju.

Reina tegi mulle ilusti ukse lahti ja esimese asjana märkasin meie koridori väikse riiuli peal Leticia iPadi, mis tähendas, et nad olidki koju jõudnud. Mulle toodi ka miskit!! Palusin Leticialt mulle mõni pluusike Forever 21 poest ja üks dressikas New Yorgi kirjaga tuua. Saingi ühe pluusi ja ühe dressika! Need ei olnud küll Forever 21-st, sest Leticia ütles, et tal ei tulnud selles poes meelde, et ma ka miskit tellisin. Aga ei pole hullu. Vähemalt sain ilusad asjad! :) Ja puha kingituseks! Nii armas. Mulle väga meeldivad ja olen õnnelik, sest mul on nüüd üks dressikas juures!!! Oiiii, kuidas tahaks kõik need riided kuskile kaugele nurka visata ja oma teisi Eesti kodus saada..
Peale minimuljetamist tulin korra alla, sest Reina, Paz ja Leti läksid kuskile välja. Uruguay magas.. No ja mis ma seal üleval ikka üksi passin. Kui nad tagasi tulid, läksin ka üles ikka. Ja siis hakkasime koos "Nemo" multikat vaatama. Tore film on see!
Film läbi, tulin alla ja uhkeldasin vanemate ees ka natuke oma uute hilpudega :). Kella kuuest läksin taas üles. Leticia, Reina ja Paz läksid taas välja süüa ostma ja ma jäin siis telekat vaatama. Palju ei saanudki vaadata, kui tuli Uruguay ülevalt alla ja siis kuulasin tema muljeid. Ning siis tulid Valentina ja Tomas koju. Tomas oli kohe õnnejunnis, sest talle toodi uusi mänge ja iPod ja mis kõik veel ja ta ei suutnud kannatada, kuni ema koju tuleb ja siis koos vaatavad. Aga siis nad juba tulidki tagasi :). Valentina ja Leticia läksid siis üles vaatama kõiki neid asju, mis Valentinale toodi. Mõne minuti pärast läksin neile sinna järgi, sest tahtsin ka ju näha. Ja no täitsa ulme!! Leticia oli vist terve poe tühjaks ostnud.. MEGALT riiideid ja ehteid ja jalanõusid ja muid asju. Valentinal ei mahtunud need kõik voodilegi ära!! Proovis igasuguseid asju selga ja no kõik läksid nagu valatult! Ja need kõik olid ka väga-väga ilusad.. Olgu, mõni asi jäi talle minu arust natuke suureks ja väga ei sobinud, aga see oli ainult üksik asi. Ja siis ütles Valentina midagi naljakat ja ajaloolist: "Anni, kui Sa kuskile peole tahad minna ja sul midagi selga pole panna, siis võid mult laenata!". Vaevalt, et mõni neist mulle selga läheb.. Aga võibolla tegelikult isegi läheb, sest enamus neist asjadest olid sellised lohvakad ja vahvad :). Valentina oli meil mures, et ta ei mahu enam oma tuppa elama, sest tal on niii palju asju. Tahab siin juba ümberkorraldusi teha, et kui mina ära lähen, siis Tomas kolib alla, Paz läheb Tomase tuppa ja siis Pazi ja Valentina tubade vaheline sein lõhutakse maha ja siis see saab tema toaks kõik.. Reina magagu kassiga diivanil.. :D

Pärast seda ma-ei-tea-mitme-tunnilist riieteproovimist pidime alla sööma minema. Käisin veel korra Tomase toast läbi ja vaatasin, mis ta sai.. Kõik riided olid Tommy Hilfigeri firmamärgiga! Tomas ütles, et see on tema märk :D Aga väga ilusad kah.. Ja kohe märgatavalt vähem toodi talle neid riideid kui Valentinale.. Ja ka Pazile toodi üsna vähe, sest tema meil ju kasvab nii kiirelt ja siis pole väga mõtet. Aga nojah, nende vähe on minu jaoks ikka päris palju :D. Aga ta sai niiiiii ilusat värvi teksased.. Tahaks kaa.. Siis läksime alla sööma ja kuulasime muljeid.. Minule jäi tunne, et nad ikka nii vaimustuses sellest reisist ei olnud.. Pidime ikka täiega pommitama neid küsimustega ja siis tuli vastuseks ikka "nomh, jamh, käisime seal, oli tore..". Ma olen ikka harjunud, et inimesed on oma USA reisidest mega vaimustatud.. :D Nagu minu vanemad olid, või siis Heigo-Monsa..

Peale söömist hakkas Paz uuesti "Nemot" vaatama Uruguayga ja teised läksid üles.. Mina tulin juba alla. Kell ei olnud veel üheksagi. Üsna kohe hakkasin seda kirjutama ja kell on juba 23.12!!

Aga mõni pildike ka minu nädalavahetusest:

Deborah (Barbara väike õde) jäi enne Gonzalo (Camilla kutt) sülle magama. Siis jõudis kätte aeg, kui pidime ära minema, aga ta jäi sinna diivanile veel pikali. Mina siis vaatasin, et vaesekesel on kõhe vähe, aga kuna tekki läheduses ei olnud, siis otsustasin teda natuke patjadega soojendada. Lucia aitas mind. Lõpuks tüdrukuke jäigi sinna alla magama :D

Minu Eurovisioonimõnu. Pildilt on puudu arvuti, minu "ahjuke" ja šokolaad :)

Lucia jälle mõtlemas. Mõtlik naine ta meil. Igatahes meie mõnus pesa on ka pildil näha. Need sinise kattega asjad on tegelikult voodid ja väga nutikalt on tehtud nii, et madalama saab suurema alla lükata. Meie tegime sellest diivani :D