Kell 12.20 algas mul kool. Esimesed tunnid olid ühiskonnaõpetused, kus neil oli kontrolltöö. Taas. Ja minul muidugi taas... SUDOKU!!! Pean siia lihtsalt kirjutama, et ma mul said keskmise raskusastmega sudokud (mis selles ajakirjas olid ikka päris rasked selle raskusastme kohta) tehtud ja jõudsin keerulisele tasemele! Ja olen sealt ka juba mõned ära teinud! Varsti olen niimoodi sudoku maailmameister :D.
Õpetaja tahtis vist tegelikult mulle ühe teise töö teha anda, aga ta unustas tänaseks ära. Ma ütlesin kohe, et ei ole vaja, mulle mu sudoku meeldib! Tund oli iseenesest vahva, sest meie naljamees Matias küsis mult koguaeg vastuseid. Ütlesin talle koguaeg ma ei tea, aga lõpuks mingile küsimusele (mida ma ei mäleta praegu) vastasin jah ja kõik said kohe naerda. Ma ei ole kindel, kas vastus oli ka õige või vale.. :D
Järgmised kaks tundi olid matemaatika I-d. Olin õnnejunnis, sest ma sain aruuuuu!! Teisipäeval tuleb meil seal kontrolltöö mingi mega materjali peale ja ma oskan sellest ainult ühte pisikest osa.. Normaalne. Või no tegelikult ülesandeid ma oskan, aga no see teooria osa pangu ennast põlema..
Ja viimane tund oli inglise keel. Täitsa pekkis, kus siis hakkas alles sadama!!! Tuli MEGA torm! Hommikul ei olnud nagu ühtegi pilveraasu ja siis, kell neli selline välk ja pauk!! Ulme. Korra lõi välk vist lausa meie kooli kõrval niiet kõik järsku karjusid selle suure ja ülikõva paugu peale :D Tunnist kadus muidugi kohe rahu ja vaikus. Täna saime natuke tuttavaks Prahaga. Eile Barcelona, täna Praha. Sain jälle uhkustada, et ma seal kaks korda käinud! Siis pidime kirjutama 10 täiesti suvalist linna nime maailmas ja ülejärgmiseks esmaspäevaks peame valima sealt ühe linna ning sellest esitluse tegema. Tehakse paarides, aga mulle paarilist tunnis ei jagunud ja ma arvan, et seda ongi üksi palju parem teha. Ja muidugi tuleb linnaks Viljandi :).
Ja saigi kool läbi ning pidi selle mega sajuga koju jooksma. Enne oli mul veel vaja minna postkontorist läbi ja sinna jõudnud, olin ma juba läbimärg. Täna oli postkontoris kohe eriti sõbralik teenindaja. Imestas, et siit Minasest läheb kiri kuskile Eestisse :D.
Ja peale postkontoris käiku pidin kodu jooksma. Kordan veel kord, et sadas ikka meeletult! Ja mul tuli teepeal veel kossil pael lahti.. :D Lootsin väga, et keegi on kodus, teeb mulle ukse lahti, siis ma saan kohe tuppa siseneda, riided ära vahetada ja siis sooja jooki juua.. Aga no oma esimese lootusega panin juba mööda. Mitte kedagi ei olnud kodus!! Ma täiega tilkusin seal ja külmetasin. Olgu, külm ei olnud, sest ma olin just mitu-mitu blokki jooksnud :D Aga märg oli olla. Tundsin, kuidas vesi kõik krae vahelt sisse voolab. Jooksin siis edasi nurgapoodi, et teada saada, kas Reina on äkki seal. Ei. Tulin tagasi kodu juurde. Lasin veel kord kella. Ei mingit vastust. Siis jooksin kolm blokki eemal asuvasse kioskisse, kus panin telefonile kõneaega juurde, sest see sai ka eile otsa. Jooksin koju tagasi. Ikka kedagi polnud. Helistasin siis Letile, küsisin, et kas tõesti kuidagi tuppa ei saa. Ütles mulle, et nad varsti jõuavad, niiumbes 10 minuti pärast. Nojamh. Enam märjemaks mul saada ei olnud, sest ka üks värdjast autojuht pritsis ka mu tagumise poole mõnuga täis. Otsustasin siiski nurgapoodi varju alla minna ja ootasin seal. Varsti nägin kaugelt eemalt meie halli kastiautot möödumas ja panin kodupoole jooksu. Ja saingi lõpuks tuppa.
Siin panin oma riided kohe kuivama ja käisin sooja duši all ka. Riideid võis lausa kuivemaks väänata!! Ma ei kujuta ette, kunas nad siin all lõpuks ära kuivavad. Siin ei kuiva kunagi miski.. Loodame, et homme ilus ilm ja saab need välja viia.
Siis läksin üles, et natuke süüa. Uruguay oli ka koju jõudnud ja küsis mult esimese asjana, kas ma sain märjaks..? "Nõksa jah..". Või no ütlesin talle, et jaa ja siis küsis ta mult imestades, et kas mul siis ühtegi võtit ei ole.. Ei, nad ei ole mulle ühtegi võtit andnud ja minu teada siin majas ei leidu ka neid väga palju. Ütles siis mulle, et homme läheb teeb neid võtmeid juurde ja ma saan endale oma võtmed! JEEEII, vähemalt üks positiivne asi! :D Selle peale ütles Valentina, et tema tahab ka omale enda võtmeid. Aga talle öeldi kohe ei, sest ta on alles nii väike.. Täitsa veider. Põhjendati veel sellega, et teistel temavanustel on sellepärast, et neil ei ole Reinat ja nende vanemad töötavad mõlemad. Valentina peab enne 18 saama.. :D Issand jumal, mina küll ei mäleta aega, millal ma omale koduvõtme sain.. Minu arust mul see terve elu olnud :D
Muide, täna lõpetasin ma oma koogiga.. Kokku sõin mina 5/8 koogist!!!! Täitsa ulme. Mitte keegi lihtsalt ei olnud seda ise söönud. Nüüd ma siis tean, et järgmine kord ma küpsetan oma kodus Eestis..
Peale söömist läksin telekat vaatama ja kell pool seitse tulin alla, et valmis panna end teatri tunniks.
Jõudsin kooli ja esimene asi, mis mulle klassikaaslaste poolt öeldi, oli et teatritund on väääga igav. Nad hakkasid eelmine nädal mingit teooria asja tegema ehk siis kõik need tunnid tegidki ainult teooriat. Vaesekesed. Jätkasid ka täna.. Tunni lõpus tegid oma teooriateemade põhjal improvisatsiooni, aga kuna ma ei olnud nendesse teemadesse väga süvenenud, siis jäi minu ülesandeks täna ainult istuda ja kuulata/vaadata. Tegelikult oli väga huvitav ja ka naljakas kohati. :)
Õnneks jäi vihm järele, kui ma enne teatritundi sõin, niiet sain edasi kuivalt elada. Tulin koju ja istusin elutuppa Uruguay juurde. Mõni minut sain olla ja siis hakkasimegi õhtust sööma. Ja nüüd juba all siin. Või no mis juba, kell on pool üksteist..
Mõni üksik pilt ka tänasest, mis ma tegin. Kannan nüüd ikka fotokat kaasas, et oma viimast elu siin jäädvustada.. Kurb..
 |
| Meil on üks päris suur auk põrandas.. Või no üks laud lihtsalt täna lakkas eksisteerimast. |
 |
| Torm väljas. |
 |
| Diegost sai meil Harry Potter. |
 |
| Ja see olla Dumbledore |
No comments:
Post a Comment