Ärkasin 10.25, käisin söömas, panin rahapataka (piltlikult öeldes) taskusse ja läksin linna Lucia sünnipäevakingituseks asju ostma. Plaanisin talle siis teha ühe väikse albumi 14 pildiga, kuhu muidugi mõni sõna tuli ka juurde kirjutada. Albumi teema: Õpime Luciat tundma!
Esimene külastus oli siis fotopoodi. Tavaliselt on mulle neid pilte sealt eesruumis olevast masinast välja lastud, aga nüüd kutsuti kuskile taharuumi. Onu möllas siis pildikestega ära ja palus siis tagasi kassa juurde ootama minna. Kodus arvutasin kokku, et piltide peale läheb hinnakirja järgi umbes 215 peesot. Küsiti hoopis 120.. Tore! Mul oli ainult tuhande-peesone, aga neil ei olnud mulle tagasi anda. Pidin siis minema poodi, et teised asjad ära osta ja siis vahetusrahaga tagasi minema. Pildid andis ta mulle kohe kaasa. Oleksin vabalt võinud maksmata jätta, aga ma ei ole pätt! Ja edasi tuli minna kirjatarvete poodi, et osta paberit albumi jaoks. Tahtsin kingikotti ka osta, aga no see asi siin maal on ikka mega kallis. Nagu ka kõik ülejäänud asjad. Mis veel kingiks ostsin.. Mingi küünelaki ja muidugi OREO küpsiseid, sest neid fännab meie Lucia ikka väga!
Ja koju tagasi. Hakkasin kohe albumit valmistama ja no hea oli, et nii tegin. Ma üle kahe tunni mässasin sellega siin.. Aga lõpptulemusega jäin täitsa rahule :) Midagi mälestusväärset..
Edasine kulges lebolt. Siiberdasin kahe korruse vahelt üritades natuke sotsiaalsem olla, aga no ei olnud kedagi, kellega seda sotsiaalsust jagada.
Kell seitse käisin pesus ja sättisin end minekuvalmis. Ja kümme enne üheksat asusin teele. Paz veel ukse pealt ütles mulle, et tahab minuga kaasa tulla... Kahjuks pidi ta ikka koju jääma. Jõudsin siis väravast mõned meetrid kõndida, kui nägin Valentinat teiselt poolt tulemas ja koju minemas. Hõikas mulle järele veel, et olgu mul seal sünnipäeval lõbus! Vot siis. Respekti on tulnud ikka kõvasti tema poolt viimasel ajal.. Ainult positiivne. Ise nad valmistasid end ju suurele 15-aasta sünnipäevale minekuks.
Õudne, kui külmaks oli ilm läinud. Päeval oli lihtsalt nii soe ja mõnna olla, päike paistis ja väljas võis lausa ilma dressikata olla!
Aga jõudsin ilusti kohale, sain juba uksest sisse astutud, kui Barbara ja ta vend Gonzalo hõikasid, et ma ust ei sulgeks. Oleks teadnud, oleks võinud ju terve tee koos tulla.. :D
Olin esimene meie, laste hulgast!!! :D Läksime siis üles, andsime kingitused Luciale üle ja istusime baari leti taha, vaatasime, kuidas Lucia isa hamburgereid grillis ja rääkisime mõnusat juttu. Rahvast järjest imbus juurde ja varsti oli neid lapsekesi juba 16! Täiskasvanud ja neli last (Gonzalo, Juan Manuel, Natalia, Eleonora) läksid eraldi alla ära ning meie jäime oma seltskonnaga üles. Oi seda lõbu. Rääkisime ja rääkisime. Või no tegelikult nemad rääkisid ainult koolist ja meie veidratest õpetajatest. Väga tihti ei saanud ma aru, kellest nad täpsemalt räägivad, sest nimed ju mulle meelde ei jää või ei ole ma neid kunagi kuulnudki.. Aga lõbus oli ikkagi, sest ma olin oma kaamera kaasa võtnud ja siis üritasin neis pliksidest pilte teha. Olgu, üks kutt oli ka - Camila Silvera (endine hostõde) poiss-sõber Gonzalo...... Aga need pliksid ikka parajad pirtspepud. Kõik lihtsalt pöörasid kohe näod ära, kui ma pilti teha tahtsin. Välja arvatud minu lahedad Euge ja Lucia :D Aga siis hakkas nalja saama, sest ma panin näpu selle punase tulukese ette ja keegi ei saanud enne aru, et ma pilti teen, kuni üks mõnus välk lõi. Täitsa lõpp, kuidas see kaamera inimesi vihkab :D Eriti Eugeniat. Kõik pildid jäid sellised, kus inimestel olid mingid kantis näod ees :D. Olgu, vahepeal tuli mõni igav normaalne ka. Armastan seda fotokat! :D Eugeniaga lihtsalt mitu tundi naersime, endal juba nägu pisaratest märg :D Tõsiselt, vaja läks juba salvrätti!! :D
Esimesed külalised lahkusid juba kuskil 00.00 aeg peale tordi söömist.. On ikka sõbrad. Ma ütlesin kohe sellepeale Luciale, et mul ei ole veel tükk aega plaanis kuskile minna :D Selline toredus olen! Natuke aega vestlesime veel külalistega. Isiklikult sain lähemalt tuttavaks Lucia vanaemaga. Äärmiselt tore proua! Vaatas ka seda raamatud, mis ma Luciale kinkisin ja andis ainult kiidusõnu. Üldse kogus see raamat õhtu jooksul ikka väga-väga palju positiivset tunnustust! ainult meeldiv :). Siis kadusid suured jälle alla ära või siis lahkusid üldse ja meie jäime lastega taas omaseltsis üles. Kuigi meil oli käima ülihea muusikaga raadio (lasti ainult inglisekeelset muusikat, seal hulgas ABBAT, kui kõik kaasa laulma hakkasid, eesotsas mina ja Eugenia), leidsin ma plaadiriiulist vana hea lapsepõlvelemmiku Titaaniku muusika!! Ilmselgelt läks raadio korraks kinni ja plaadimängijasse lendas üks juba palju aastaid kogunud plaat. Lugu ikka "My heart will go on". Muusika läks põhja ja kõik võisid kuulda Anni imelist lauluhäält. Lucia laulis back'i ja Eugenia üritas ka oma panust anda. Teised lihtsalt naersid. Tegelikult mulle väga meeldib see laul.
Hakkasime siis ülejäänud külalistega (Paula, Gonzalo, Eugenia ja Barbara) ja muidugi ka Luciaga UNO kaarte mängima. Me jõudsime mingi tunni aja jooksul ära mängida ühe mängu!! Mina lõpetasin juba kuskil esimese 15 minutiga. Võibolla isegi veel varem! Võitsin. Lucia oli teine ja no need ülejäänud jäidki mängima. Barbara vaatas lihtsalt pealt. Ja kui ma juba suurest igavusest uut mängu hakkasin, jõudsid nemad lõpuks lõpuni ja otsustasid, et on aeg lahkuda. Lucia isa viis meid kõiki kodudesse ära. Kõigepealt jätsime hüvasti Eugeniaga, siis Barbara ja Gonzaloga ja siis jõudsime minu maja ukse ette.
Oli selline värk, et ma ei saanud omale tänaseks võtit. Tulev välja, et siin majas on vist ainult kaks võtit. Raske uskuda tegelikult. Aga kui ma küsisin Reinalt, et kas ma võin tema võtme võtta, sest ma jõuan hilja ja siis ta juba ju magab ja ei ava mulle ust, siis ta ütles mulle, et kuna teised lähevad ka ära, siis ta jääks ilma võtmeta ja kui midagi peaks juhtuma, siis ta ei saa majast välja. Lubas mulle ikka ukse avada öösel.
Kui me just jõudsime maja ette autoga, ütles Lucia isa, et ta üks hommikul nägi, kuidas Reina seal värava juures oli midagi teinud endal ilgelt kuri nägu ees :D. Terve Lucia pere on teadlik, mis siin majas toimub, sest selles peres räägivad kõik kõigest! Ja siis ma ütlesin selle peale, et Reina ongi meil koguaeg selline. Väljusin autost ja vajutasin väraval olevale ukse kellale. Teised jäid autoga veel ootama, et saaksid kindlad olla, et ma ikka sisse saan.. Natuke pidin ootama, kuni Reina oma koivad nupu juurde veab, mis ukse avab. Lõpuks ta tuli. Käis see suur plärin, aga värav lahti ei läinud. Lasin siis uuesti uksekella, et ta tuleks ja avaks mulle ukse, sest uks oli lukus. Lasi uuesti oma plärinat. Ei avanenud uks. Helistasin uuesti kella ja siis ta tuli täpselt selle ilgelt kurja näoga ukse peale, ei öelnud mitte ühtegi sõna, viskas mulle minule täiesti ootamatult oma võtme, et ma siis ise selle värava avaks ja tuppa tuleks. Mul tuli kohe suur nali peale. Ma küll ei näinud, aga ilmselt need autosolijad naersid samamoodi.
Ja juba tulingi tuttu. Kell kolm öösel kustutasin tule.
Tulevad pildid. Soovitan eelkõige just nägudele tähelepanu pöörata! :D
 |
| Lucia oli vist kingituses pettunud.. :D Nali. |
 |
| Lõbus õhtu algas! |
 |
| Ahh Anni, ära palun tee meist pilti.. Me ei tahaaaa.. |
 |
| Siis, kui Gonzalo juttu ajab.. |
 |
| Sõbrad mul. Lucia ja Eugenia. |
 |
| Hamburger küpseb. |
|
 |
| mm, kui hea pirukas! |
 |
| Ainult Barbara jäi pildistamise ajaks normaalselt vaatama. KÕIK teised keerasid lihtsalt pead ära :D |
 |
| Lucial hakkas igav. |
 |
| Eugenial hirmus. |
 |
| Siis, kui üritasime Eugeniast normaalset pilti teha ja peale pildi jäädvustamist ja selle nägemist lihtsalt vaevlesime lõpututes naerukrampides :D :D |
 |
| ANNII!! Ära pildistaa!! |
 |
| Siis, kui avastasin, et näpp tuleb punasele tulukesele ette panna, et keegi aru ei saaks, et ma pilti teen.. :D |
 |
| Väga tavapärane Lucia kiusamine. Inimene, kes kardab meeletult kõditamist!! |
 |
| Sõbrapilt kolmekesi. Kes ütles, et ma normaalne olen..? |
 |
| jamh.. |
 |
| Barbaral läks vähe paljuks.. :D Tegelikult ta siin vist seletab miskit.. |
 |
| Siis, kui üritasime Eugeniast ilusat pilti teha :D |
 |
| Ainult siis võib pilti teha, kui soovitakse selleks poseerida. Vihkan neid pilte :D |
 |
| Eugenia ema. |
 |
| Eugenia ema puges Eugenia isa kaissu, sest Eugenia ütles talle, et minu fotokas tegi temast jubeda pildi.. |
 |
| "Cheeeseee! |
 |
| Eleonora. |
 |
| Ilus ja väga magus tort! Njammi. |
 |
| Kohustuslik poosepilt tordiga. |
 |
| Puhub küünalt. |
 |
| Paparatsod.. Või siis mamaratsod? |
 |
| Eleonora. |
 |
| Lucia perekesekeneke |
 |
| Õelus. |
 |
| Viskas silma :D |
 |
| Kõigepealt on pahane, et pilti teen suvalisel ajal ja siis kui hakkan ilusat pilti tegema, teeb mulle sellise näo. Ütles, et kaunis mälestus mulle temast. Minul on hoopis hirm.. |
 |
| Njom-njom-njom. |
Täna hommikul ärkasin alles kuskil kell 12. Uruguay oli just lõunat/hommikust söömas. Liitusin temaga. Nende pidutsemine oli kella viieni kestnud. Tublid!
Siis tulin alla ja hakkasin oma koolitöid tegema. Matemaatika ja füüsika. Pole ikka sada aastat nii kaua millekski õppinud.. Või no õigemini viimati õppisin nii palju vist eelmine aasta Eestis.. Samal ajal käis jamamine internetiga.. Nädalavahetustel sellele kohe meeldib siin jukerdada.. Õudne.
Terve päev ongi tegelikult niimoodi täitsa lebolt möödunud. Korra käis Uruguay ema siin ja avastas, et kedagi ei ole kodus peale minu. Nii oli jah siin mõnda aega.. Tuli välja, et see kapp, mida ükskord mingi onu mu toas värvimas käis, kuulub Uruguay emale ja nüüd ta tuli seda üle vaatama. Varsti ta läks ja ma õppisin edasi.
Siis vist kella nelja aeg või nii algas jalka mäng. Nacional ja Peñarol. Nacional sai 2-0 pähe. Vaesed pereliikmed olid kurvastuses ja vihased.. Mängu ajal tahtis Paz kangesti, et ma üles tema tuppa temaga läheks. Lubas oma telekast mul jalkat edasi vaadata :D. Väiksel kolme-aastasel plikatirtsul on oma toas ikka mega suur telekas, kust iga õhtu multikaid vaadatakse. Tema siis hakkas seal Jacksoni laulude järgi tantsima ja laulma. Tõi veel oma õe toast Jacksoni kaabu ja pani selle ka pähe. Vahva sell on ta mul siin ikka! :D Muusikat kuulas ta iPadist. Korra kukkus tal see maha ja ma ütlesin talle, et nii ei tohi, sest kunagi ta juba lõhkus korra selle iPadi ekraani ära, niiet ema pidi seda vahetama minema lausa.. Selle peale ta sai natuke pahaseks ja pani mulle karistuse. Käskis mul tema tuppa jääda, sulges enda järel ukse ja läks alla. Muidugi olen ma paha ja läksin talle kohe järgi. Siis hakkas mind lausa rusikatega lööma, aga Leticia oli ka meie juures elutoas ja siis sai Paz natuke noomida.. Edasine tuju oli juba tavaline.
Jalkat ma lõpuni ei vaadanud. Lootusetu seis oli. Ja pealegi olin ma üksi jäänud. Leticial tulid kaks sõbrantsi külla ja Tomasel ja Valentinal olid mingid sõbrad siin ning nad läksid ka välja ära... Tulin alla ja kirutasin eelmise postituse lõpuni, niiet nüüd võite natuke allapoole kerida ja näete juba pilte koos kommentaaridega :).
Ja uuesti üles. Siis oli juba jalka läbi. Hakkasin televusserit vaatama. Tuli film nimega "Kollide kompanii", mille siis sai ka lõpuni vaadatud. Ja peale seda tuli järgmine film, mida ma oleks ka tahtnud vaadata, aga siis tuli õhtusöögi aeg ja nüüd juba olengi siin all jälle.
Sai Johannaga kokku lepitud, et järgmine nädalavahetus lähen siis Floridasse. Vähemalt loodan, et saan ikka minna, sest Leticia ja Uruguay lähevad ju Ameerika maale ja kõik need lapsed ja Reina jäävad minuga siia koju. Tahaks ka New Yorki...
Aga homme jälle kooli ja.. :)
Leidsin mõned pildid iPadist..
 |
| La Paloma rannapiiga. |
 |
| Minu Michael :) |
 |
| Reedene filmiõhtu. |
 |
| "Thriller!" |
Kena aega!
No comments:
Post a Comment