7 maa ja mere taga: Salto de penitente.

Mul on tegelikult ikka täitsa vahva pere siin :)

Nädala algul tuli meil Uruguayga juttu nädalavahetuse plaanidest ja siis ma talle nagu mainisin, et kui neil pole miskit teha ja igav on, et äkki võiksime siis minna siit Minasest umbes 20 km kaugusel asuvasse parki vaatamisväärsuse juurde, mida ma veel näinud ei ole ja tahtsin kangesti enne Eestisse minekut näha. See park siin Uruguays üsna kuulus. Uruguay ütles mulle selle peale, et pühapäeval lähme ja näed, täna läksimegi :D.

Hommikul mina ärkasin alles kell 11.40. Tegin omale teed ja sõin õuna, sest arvasin, et kohe saame niikuinii lõunat süüa. Aga maja oli väga veidralt vaikne. Ainult Reina koperdas ringi. Ma täna ei hakanud uurima ka, et kus need teised on.. Enam-vähem arvasin miskit ja mu arvamus oli täitsa õige. Paz oli vanaema juures ja Leti-Uruguay jõudsid vist eilselt peolt nii hilja, et magasid alles. Mina läksin magama kell kaks öösel jälle ja nemad ei olnud selleks ajaks minu teada veel jõudnud...

Vaatasin siis peale oma väikest hommikusööki telekat ja passisin tühja. Väljast oli kuulda mingit trummipõrinat ja plaanisin peale lõunasööki vaatama minna, mis toimub. Aga ei saanud. Kui Leti ja Uruguay olid mõlemad üles tõusnud ja oma hommikusöögikese väikse ära söönud, ütlesid nad järsku, et lähme. Ma muidugi ei saanud muhvigi jälle aru, et kuhu minek. Küsisin Letilt, et kuhu te siis lähete. Ütles mulle, et me kõik (mina ka) lähme kuskile sööma. Aga ta ütles seda nii, et see ei ole mingi väga eriline koht. Ütlesin kohe väga rõõmsalt püsti karates, et lähen siis vahetan riided ära. Panin selga teksad, mis on parajalt ümber ja milelga just jooksma ei hakka, ja oma ilusa valge kampsi. Läksin üles ja nägin, et Uruguay oli ikka dressides ja no Leti oli nagu ikka väga ilus :D. Istusin nende juurde elutuppa ja ootasime koos Pazi ja Reinat ja siis Uruguay küsis minult, et kas ma lasen ka sellest köiest alla (see seikluspargi köis). Pidin siis jälle riideid vahetama, sest ma ju panin üsna viisakalt riide ja no nendega kuskile köiele ja vee äärde küll minema ei hakka. Paz ja Reina olid just valmis saanud, kui ma uuesti riideid tulin vahetama. Uruguayl oli ootamisest siiber, aga ma vabandasin ja ütlesin, et ma ei teadnud, et me sinna lähme :D.

Taaskord olin ma lummatud sellest Minase mäestiku meeletust ilust ja nendest kaunitest vaadetest!! Kahjuks ma seda pildistada ei saanud autosõidu ajal, sest ma tahtsin oma niigi tühja kaamera akut hoida põhisündmuseks. Ma arvasin, et see parki sõit läheb üsna kiirelt, aga meil oli vaja sõita 7 km kruusateel!! Nii kaugele maanteest jäi see koht. Autos laulsime jälle Paziga mitu korda oma laulu, mida reedesest postitusest näha võisite :D.

Ja jõudsimegi kohale. Mida imelisust üldse!! Koht oli üsna pisike, aga see oli nii ilusti korda tehtud ja üsna moodne ka veel pealekauba, et pani lausa mõtlema, et kas ma tõesti olen Uruguays või jõudsin juba tagasi Euroopasse?? :D Tegemis on siis ühe väikse veejoaga, mis kuskilt tuleb ja siis kaunilt langeb. Ja seda kõike ilustab meeletu kivide hunnik! Ei oska väga hästi seletada, aga eks allpool piltidelt näete!
Natuke nautisin kaunist vaadet ja tegin mõne pildi ning siis läksime vaateplatvormi alla ehitatud restorani sööma. Vaateplatvormil hakkas Uruguay rääkima ühe oma tuttavaga, kellega ta seal kohtus ja siis tutvustati mind ka ning tuli välja, et see onu on selle koha omanik. Väga meeldiv! Ja restoranis teenindas ka tema meid :D. Tahtis mind ikka väga sinna köiele saata ja ma lõpuks ei saanudki aru, et kas ma oleks saanud seda tasuta teha või mitte. Ta nagu ütles, et ta andis sinna piletiostupunkti teada, et ma lähen.. Aga kuna see asi oli vähe ümber tehtud ja nüüd ta ei paistnud nii huvitav, kui varem, siis ma loobusin millegipärast.. Ei näinud sellel mõtet.. Uruguay algul ütles ka, et ta läheb, aga kuna ma ei läinud, siis ta ka lõpuks ikka ei läinud. Arvas, et ma hakkasin kartma, aga ei, ma jumaldan selliseid asju!! Ma võiks seda iga päev iga tund teha!!!
Söögikoht tundus mulle algul üsna tavalise kiirtoidurestoraniga, aga kui meile lõpuks need toidud kohale toodi, siis ületas ta igasuguse Hesburgeri piiri! Superilusad toidud toodi Letile ja Reinale, kes tellisid mingit sorti pastatoidu. Mina ja Uruguay tellisime grill-liha, mis nägi super hea välja ja maitses veel paremini! Kõhu sai lihtsalt mega täis. Pärast küsiti, kas ma magustoitu ka soovin, aga no lihtsalt ei oleks mahtunud.
Ja milline vaade avanes restoranist. Kahjuks ei lastud mul akna alla istuda, sest Reina ja Leti võtsid juba kohad ära, kui me Uruguayga veel üleval vaateplatvormil olime..
Peale sööki läksime jälle välja, tegime veel mõne pildi ja siis suundusime alla, kus see veekene meil oli. Leti ja Reina jäid üles. Aga no mida ilu taas. Sain mõne pildikese seal veel teha, aga kahjuks siis saigi fotoka aku tühjaks.. :(. Aga vähemalt jäi mulle mälestus kaunis!
Natuke nautisime ja siis läksimegi üles. Ning autosse ja juba ära.
Tagasiteel käisime kellelgi korra, niiumbes viieks minutiks, külas. See keegi oli ostnud Uruguaylt sealse mega kauni maalapi (ma ei saa aru, miks Uruguay midagi nii ilusat müüs) ja too oli nüüd sinna ühe maja ehitanud endale. Maja ise minule väga ei meeldinud väljas, aga seest oli väga lahe. Pilte ma kahjuks teha ei saanud. Hiljem tuli välja, et see onu on arhitekt. Aga jah, maja oli nagu mingi kast keset põldu. Vaade oli nende maja aknast lihtsalt imeline!!
Ja siis tulimegi koju.

Mõtlesin, et no täna ma teen küll kooki. Tänutäheks. Kodus olid isegi kõik vajalikud ained olemas. Ikka oma šokolaadikooki tegin. Paz natuke aitas mul pärast taingakaussi puhtaks limpsida ja.. :D Aga mulle tundub, et sellele perele siin ei lähe see kook nii peale, kui minu perele. Kook sai valmis ja ainult mina, Uruguay ja Paz olime sel ajal kodus. Pakkusin neile ja nad tahtsid. Sõime. Uruguay ütles mulle, et väga maitsev on, aga talle nii magusad asjad väga ei meeldi. Ise enne just seal restoranis ütles, et talle maitsevad just magustoidud, mis on väga magusad :D. Saa siis aru.. Minule maitses väga ja sõin lausa 1,5 portsu :D Reina tuli ka poest tagasi ja ütles, et ta ei soovi. Tegelikult täna see koogike ei tulnud päris nii keelt alla viiv, kui minu eelmine. Kahe piimašokolaadi asemel tuleb kasutada ühte tumedat ja ühte piimašokolaadi, siis tuleb super! :D Aga ma ei suutnud söömist ikkagi lõpetada. Muudkui käisin ja lõikasin endale väikseid tükikesi :D Hiljem küsisin koju jõudnud Valentinalt ka, et kas ta soovib ning seejärel läksin talle siis seda serveerima. Ta armus kah meil. :D Minu kooki. Eelmist kooki ta siis ei saanud, kui mul see just ahjust välja oli tulnud. Reina pani neile järgmine päev kooli kaasa, aga nad ei teadnud, et mina olin selle teinud ja et seda soojalt ja koos jätsiga süüakse..
Siis vedelesin natuke temaga seal suures toas ja varsti juba jõudsidki ta sõbrad talle külla. Täna oli Valentina kord pidžaamapidu korraldada. Homme neil kooli millegipärast ei ole.. Mina ikka pean minema.
Ma siis tulin neil eest ära ja olin natuke oma toas. Siis läksin jälle üles ning nemad otsustasid just tol hetkel poodi minna kõike head ja paremat õhtuks ostma. Me jäime Paziga kahekesi elutuppa ja tuli jälle väike armas hetk, kus me kahekesi seal lollitasime :D. Neid hetki jään ma küll igatsema. Ikka väga.. Õigemini seda pliksi jään ma igatsema.. Õnneks ma saan ta sünnipäeval siin olla! Ootan juba!
Varsti tulid pliksid suure lauluga tagasi ja läksid natukeseks üles. Tulid ka Leti ja Uruguay ja nendega vaatasime natuke veel telekat ja istusime ning siis hakkasime sööma, et enne tüdrukuid ikka seda teha. Mario ja tema naine tulid ka meile natukeseks külla. Sai jälle Mario kõvat häält ja arukat juttu kuulata.. :)

Kell kümme läksid nad ära ja ma tulin alla.
Oli tore päev!

see kuulus kosk (veejuga)

Enne sai sellel köiel laskuda teisele poole sinna kivide peale. Kõrgust 40 meetrit umbes. Kahjuks sellest aastast seda enam teha ei saa, sest seal poolel oleva maa omanik on räige mongol. Enne ta küsis 10 000 dollarit aastas pargi omanikult, et nad saaks seda köiel laskumist seal korraldada ja et inimesed saaksid maanduda seal pool ühel kivile ehitatud väiksel platvormil, aga see aasta tahtis mongol saada juba 20 000 dollarit. See on aga pargi omaniku jaoks täiesti mõeldamatu ja seega ehitati see köieke siiapoole ainult.. Nüüd enam üle veejoa laskuda ei saa :(