7 maa ja mere taga: nali päev

Kuigi lugejate arv langeb järjest madalamale, olen mina ikka agaralt iga õhtu siin ja kirjutan oma järjekordsest täiesti tavalisest sündmustevaesest päevast meeletult pika teksti, mida mul endal pärast hüva lugeda on. Vot sellise lausega alustan täna.

Hommikul mina avasin silmad 8.15. Panin riide, asjad kokku, sõin, pesin hamba, pesin teisegi ja astusin taas trennipoole. Oli hää trenn. See stepaeroobika mulle ikka kõvasti maitseb! Kava tuli vinge ja ma olin taas selline tubli, kellelt kõik said ilusti rütmi ja samme jälgida, kui meie Lorenake otsustas kõrvale minna või tal miskit sassi läks. Jee! Ja siis peale kava hakkasime natuke mingeid jõuharjutusi ka tegema. Ühe raskema ajal otsustasin ma oma tublidusest kuivanud suud ja joogijanu vähe taltsutada ja läksin võtsin ühe korraliku veesõõmu. Samal ajal ütles Lorena teistele, et üks kord veel! Muidugi kõik ohkasid. Ja siis nad hakkasid seda ühte korda juba lõpetama, kui ma lõpuks oma kohale tagasi jõudsin. Ning muidugi ütles Lorena, et nüüd teeme ühe korra veel, sest Anni käis joomas :D. Oh mind paha!

Peale trenni muidugi kippelt koju ja laisklema. Tegelikult ma hommikul sõin oma tavalise enne-trenni-õuna, aga peale trenni oli mul kõht nii tühi! Te ei kujuta ette, mis jutud ta mulle kõik rääkis! Niisiis üks banaan läks õunale seltsi :).
Reina ja see koristajatädi jälle tuuseldasid oma luudadega mööda tube ringi ja Paz mängis rongi. Läksin kõige väiksemale seltsi. Tüdrukule oli mängimiseks antud täitsa õiget jahu ja vett, mille ta oli vahvaks taignaks kokku seganud :D Tegi mulle niiöelda süüa rongis. Ikka täisklass teenindus oli :)

Aga siis ta pidi end röövlitütar Ronjast Okasroosikeseks võluma, ehk siis Reina kamandas ta pesema. Mina tulin alla väitega, et pean õppima. See väide uppus arvutisse ja virtuaalmaailma ära. Rohkem ma teda ei näinud.

Reina muide täna küsis mult, mis kell ma kooli lähen, et ta teaks mulle sööki valmistada :) Sain LIHAAA ja riisi. Ja siis koooooooooli.
Esimesed olid matemaatika II. Pool tundi esimesest tunnist räägiti lihtsalt juttu ja kuna ma väga seda möla kuulata ei viitsinud, oleks ma peaaegu magama jäänud. Aga siis võtsime jälle mingisuguse uue osa edasi. Teise mate tunni lõpus läksime aulasse mingeid teemale vastavaid videosid vaatama. Istusin kolme klassivennaga ühes reas ja neil oli kohe vaja nett telefonis lahti võtta, et facebookist mu pilte vaadata. Arvasid, et Aet on täpselt samasugune nagu mina. Ei osanud midagi selle peale kosta.
Siis tuli kirjandus. Ja minul sudoku-muusikatund.
Ja kaunite kunstide tunnid. Kui eelmine kord pidime klassinurka joonistama, siis täna saadeti meid koridori kogu klassiga ja pidime koridori joonistama. Päris vahva oli seal vahetunnis niimoodi kritseldada, kui kõik mingid võõrad üle õla koguaeg vaatamas käisid, mis jäljed see hall süsi valgele paberile jätnud on.. Tundsin end kuulsana ja kohe tõelise artisti tunne tuli sisse. Viimast suurendas veel see, et mu klassikaaslased koguaeg ahhetasid, et ma oma joonistust nii kiirelt ja osavalt oskan teha! Ma tänan, ma tänan! Aplausi pole vaja. Oma eelmised kaks tööd pidime ka hindamisele andma. Vaasitöö sain 10-ne ja klassinurgatöö sain 9. Olen rahul! Lucia sai mõlemad üheksad ja Natalia vaasitöö 9 ja klassinurgatöö 10-ne. See viimane hinne oli tal kõrgem kindlasti sellepärast, et ta oli meie kunstiklassi uksemaalingu maha joonistanud, mida tegelikult ei olnud vaja üldse teha. Aga tema on meil selline tubli ja tuupur. Vahepeal käib lausa närvidele, sest tundides vastab ainult tema ja ta räägib põhimõtteliselt koguaeg õpetajaga kaasa. Ja kui õpetaja küsib klassilt, et kas saite aru, siis Nati on esimene, kes vastab, et jah ja õpetaja jätkab ka kohe uue asjaga. Et jamh. Ma ju olin ka enne selline.. Õudne lausa. Kõik ei pea nii perfektne olema.. :D
Aga kunstitund oli ikkagi väga vahva. Ma kuulasin oma muusikat ja joonistasin ja vahepeal ajas mu heatuju mind ka laulma. Teistel oli muidugi jälle nalja palju, kui neid eestikeelseid laule minu suust kuulsid :D Aga huvitav oli see, et kui minu kõrvas töötasid minu kõrvaklapid veel täpselt nii nagu peab, siis Macarena kõrvas (kes istus minu kõrval ja tahtis ka mu muusikat kuulata) enam üks kõrvaklapp väga ei töödanud. Juhe otsustas katki minna. KUI VAHVA! Hiljem tuli Federico mu kõrvale ja tahtis ka kuulata seda kaunikõlalist muusikat, mis kõrvadele meeldiva pai teeb..
Ja peale kooli jalutasin Federicoga kodupoole. Ta oli taas rattaga, aga sõitis sellega ikka jalakäija tempol. Kui tore! :)

Kodus väike kali ja nali ehk siis "jogurtiaeg" ja kaks moosisaiakest läksid ka sisse.Valentinal tulid sõbrantsid külla, aga too oli ise pesemas. Suhtlesin siis ise veidi nende sõbrantsikestega. Üks vist oli mind juba varem näinud ja minuga rääkinud. Kahjuks minu mälust on ta kadunud. Nüüd on ta tagasi.

Siis tuli jälle väike netiavarus ja tants ja trall ja peale seda tuli sättida sammud õige tantsu ja tralli poole. Ehk siis salsatundi. Panin riide, pakkisin asjad ja lahkusin. Jõudsin juba klubisse, et seal trenniriided selga panna. Meeletu rahvas, kes seal riietusruumis oli. Õudne. Leidsin endale lõpuks koha, tegin koti lahi ja oh kurja - trennipüksid jäid koju. Kell oli juba 19.15, trenn algas 19.15 ja teksadega ju ei lähe. Panin siis oma lahti kaabitud asjad jälle kotti ja lippasin kiirelt tagasi koju. Alles kell 19.30 jõudsin siis trenni, aga tore oli ikka :) Lihtsalt liiga palju rahvast ja no muidugi olin ma jälle seal taga koperdajate juures.

Trennist kõndisin siis tagasi koju ja tahtsin oma muusika kõrva panna, aga no jamh. Teine kõrvaklapp läks kah. No kurja. Minu ebaõnnestumised on juba sellised, et viha asemel ajavad nad mind hoopis lõkerdama (ilusamini öeldes naerma).. :D Eks siis homme tuleb poodi uute klappide järele kapata. Juba kolmas kõrvaklapipaar kadus sel üheksal kuul. No olgu, esimesed, mis katki läksid, olid juba katki, sest üks klapp ei töödanud. Teised ju rööviti mp3-ga ära seal La Palomal. Ja nüüd need kolmandad.. Need, mis mult rööviti, olid mul juba tegelikult mitu-mitu aastat kasutusel.. Head klapid olid..

Kodus siis sõime ja rääkisime juttu ja kell 21.45 tulin alla :)

vot seda peame praegu joonistama. Seal taga on kunstiklassi uks, mille värvisid selliseks lahedaks minu kuuenda kunstiklassi (kellega ma veel teatritunnis koos käin) klassikaaslased :)