Nädalavahetus Floridas ja esmaspäev kalli Luciaga.

Nonii, hakkame kirjutama.

Reede õhtul ärkasin juba kell 7.00, et teha natuke skaibikõnet ema-isaga, kes olid parasjagu Tallinna rallil. Sain otseülekandes ühe katse lõppu vaadata. Mida tehnikasajandid üldse! :D Samal ajal pakkisin natuke veel asju ja peale kaheksat käisin söömas. Reina ja Paz veel magasid.. Sõin ära, tulin alla, viimased toimetamised ja tuligi teele asuda.
9.10 läks buss. No kohe õuduste tipp, mis risuga ma sõitma pidin!! Mul oli ju eelmisel õhtul pilet ostetud ja mind pandi istuma kohale number 5. Ja seal aknad lihtsalt ei püsinud kinni niiet ma pidin ära külmuma! Koguaeg jamasin seal nende akendega. Õudne! Ja nii 2 tundi 20 minutit!
11.30 jõudsin bussijaama ja otsisin kohe muidugi Johannat. Täiesti võõras kohas ju. Helistasin talle, kus ta on, ütles mulle, et ta näitas oma emale minu pilti ja ta tuleb mulle järgi. Seisin ja ootasin seal natuke ja siis nägin, kuidas üks naine tuleb minu poole, vaatab mulle sügavalt silma, kulm kortsus ja mate käes.. Jõudis siis minu juurde ja küsis kohe mu nime. Anni. Tore, leidsimegi teineteist.
Kõndisime siis auto juurde ja kui me juba autos olime ja mulle tundmatus suunas sõitsime, helistas talle lõpuks Johanna ja küsis, kus ta on. Aga ema on tal selline väike susserdaja, et ütles Johannale, et ta on maal ja tal läheb veel vähemalt kaks tundi ja ta ei saa mulle bussijaama järgi tulla. Ma olin ju juba tegelikult tema kõrval autos :D. Johanna sattus paanikasse :D. Siis tegime ühe väikse peatuse, sest Johanna ema läks poodi süüa ostma. Ma jäin autosse. Tuli kõne Johannalt. Ta ema käskis mul miskit välja mõelda. Johanna küsis minult, kus ma olen. Ootan bussijaamas. Mu ema ütles, et tal läheb veel kaks tundi ja alles siis saaks järgi tulla, aga ära muretse, ma mõtlen miskitd välja. Okei. :D
Varsti tuli sõnum: "Kas sul on raha takso jaoks? Bussijaama läheduses on üks nö taksopeatus, võta üks ja ütle - Päikeseloojangu motellist mööda, esimene sissesõit vasakule. Sorry, ma ei tea, miks ta nii tegi. 100 peesot enam-vähem.." :D Ja kohe minut hiljem tuli sõnum, et ta maksab mulle hiljem tagasi.. Siis tuli ta ema jälle autosse ja me hakkasime nende koju jõudma. Olime selle sissepääsu juures. Kirjutasin Johannale, et mul ei ole raha. Läksime siis tuppa (nad elavad armsas maakohas linnast mitte väga kaugel). Kuulsin, kuidas Johanna oli juba täiesti endast väljas. Läksime ta emaga ta toa ukse peale. Ema vabandas palju, aga Johanna mind veel ei näinud seal ukse peal. Siis ta helistas mulle. Mu telefon helises seal samas tema kõrval, aga ta ikka ei näinud mind :D. Võtsin vastu. Ta küsis, kus ma olen. Ütlesin, et siin. Siis hakkas miskit veel rääkima ja kui ta lõpuks oma toa uksest välja hakkas tulema, märkas ta mind :D. Oiiii, kui naljakas oli näha ta reaktsiooni :D. Kõigepealt jooksis ema juurde, natuke "peksis" teda ja kallistas ja siis tuli mind oma suure kalliga tervitama :D Aga tüdruk oli vahepeal endast ikka nii välja läinud, et ta hakkas juba jala mulle järgi tulema. Bussijaam asub tema kodust ikka üsna kaugel :D
Kui saime natuke maha rahunetud, näidati mulle kodu ja natuke lähiümbrust. Neil on kolm koera ja ühel pisikesel koeral on niiiii armsad kutsikad!!! Neli tükki. Olekski võinud jääda neid sinna kussutama.
Natuke aega veetsime siis tema toas (ta jagab oma väikse õega tuba) ja rääkisime juttu. Johanna peres on ema, isa, ja kaks õde - 16- ja 9-aastane. See 16-aastane tundub natuke ikka armukade olevat, sest nad Johannaga väga ei suhelnud minu sealoleku ajal..
Ei teagi, mis kell, aga mingi aeg sõime lõunat. Neil seal töötab ka üks tädi, aga tema oli ikka palju toredama suhtumisega, kui meie Reina. Väga sõbralik ja armas :) Ja tegi meile valmis imehea kana! Magustoiduks sõime minu Minasest toodud Minase alfajoreseid, mida Johanna tellis. Proovisin ka esimest korda - olid väga maitsvad!
Peale sööki läksime jälle Johanna tuppa jutustama ja hiljem kutsikatega mängima ja siis jälle jutustama ja arvutiekraani uurima. Siis tekkis tal mõte, et tahab ka omale sellist tukka ette nagu minul on. Ja siis ma kogemata mainisin talle, et ma lõikan endal ise tukka ja siis ta kohe palus mul talle see lõigata. Juba läks vannituppa, otsis kammi ja käärid. Ma ütlesin talle, et mina küll tal seda lõikama ei hakka. Mine sa tea, äkki talle ei meeldi või äkki läheb miskit untsu ja siis olen mina süüdi :D Sellega ma võisin aidata, et lahutan kammiga tuka juuksed ülejäänutest ja seda ma ka tegin. Aga tal ikka ei olnud julgust oma blonde kiharaid lõigata.
Kella nelja aeg viidi meid linna, et seal üks turismituur teha. Kõigepealt viis Johanna isa meid Sonja koju, kus me Sonjaga muidugi kokku saime, et siis koos juba kolmekesi edasi linnapeale minna. Siinkohal pean mainima, et ma olen ikka tõesti õnneseen, et ma sellises kohas ja sellises majas elan. Johanna peab elama oma väikse õega, ehk siis tal ei ole nii palju privaatsust ja nende tuba on ikka tõesti pisike. Ja Sonja elab ikka päris vaeses elamises. Ta peab samuti kellegagi tuba jagama, nende vannitoa seinad on ainult betoonist, ei mingit plaati. Kööginurk nägi neil tõsiselt jube välja või no tegelikult seda nagu ei olnudki.. Minu elamine ja minu tuba on nende kõrval suisa luks ja ma ei julge kohe üldse enam millegi üle viriseda! Kui me Brasiilias reisil käisime YFUga, ööbisime me ju hotellis, kus oli suur bassein. Selle peale ütles mulle Johanna, et neil on kodus ka suurem.. Tegelikult oli tegu suhteliselt pisikese basseiniga. Või no vähemalt meie omast on see pisem. Aga muu elamine oli tal tegelikult väga normaalne.

Linn oli ilus. Kõik muidugi imestasid, et ma ütlesin neile, et mulle meeldib see linn rohkem, kui Minas. Aga tegelikult see on tõesti tõsi. Nende kirik oli imeline, nende keskväljak oli ilus ja puhas, nende peatänav oli väga kaunis.. Jah, neil ei ole ümber mägesid nagu meil siin, aga ikkagi oli ilus. Ehk siis käisime kirikus, siis kõndisime mööda peatänavat ja siis tekkis meil Sonjaga ka isu jäätise järele, sest ilm oli ikka suht palav. Väga mõnus, sest hommikul, kui ma bussiga sõitsin, siis vihma sadas, aga selleks ajaks oli ilm juba väga ilusaks läinud :).
Jäätisekohvikus töötavad tädid olid Sonja ja Johannaga juba vanad tuttavad ja nüüd tutvusime ka meie :). Johanna tegi neist minu jaoks ka paar pilti :D Väga muhedad naised. Ja jäätis oli palju odavam kui meil siin.
Peale jätsi läksime natuke eemal asuvasse minu jaoks suurde toidupoodi, sest siin Minases nii suurt ei ole. Johanna tahtis sealt miskit osta. Ja edasi kõndisime mööda kauneid tänavaid ühte suurde parki, kuhu kõik noored õhtuti kogunevad. Super-ilus park! Palju rahvast ja veel oli seal esinemas mingi bänd, kes tegi täitsa head mussi. Meie läksime natuke eemale ning istusime mingi müüri peal ja rääkisime jutukest. Kella kuueks oli juba täiesti pimedaks läinud. Õudne. Siis hakkasime tee poole kõndima, sest Johanna isa oli meile järgi tulemas. Kohtusime vahepeal Sonja ja Johanna mingite sõbrantsidega. Istusime mingile pingile ja siis saime mingitelt kuttidelt ka õhtused klubipiletid ära ostetud, kes neid olid sinna müüma tulnud. 80 peesot (mainin, et oleme oma euro-hinnaga suure languse teinud. Enne oli kurss 1 euro = 27 peesot, nüüd 1 euro = 23,90 peesot!!!)
Kodus läksime tudile. Algul mul külm ei olnud ja teki pärast ei muretsenud. Siis oli juba Johanna magama jäänud ja mul hakkas niii külm. Kell üheksa ärkasin üles ja läksin elutuppa, kus olid Johanna ema ja Pipi (väikse õe hüüdnimi). Pipi oli teinud valmis maitsva koogi ja sain veel endale kakaod ka teha - super! Rääkisime natuke lihtsalt juttu minust ja Johannast. Kui nüüd ausalt öelda, siis nad arvavad, et Johanna semmib nende poistega ikka liiga palju. Arvavad, et ta on neil natukene ilusalt öeldes hulluke. Üks kutt siin, teine seal.. Aga selles mõttes on nad temaga ikka rahul, sest ta olla algul ka üsna palju aega oma arvutis veetnud ja perega väga ei suhelnud, aga nüüd on kõik väga super. Räägib ja elab nagu oma laps :D. Ma vist varem ei maininud, aga Johanna kutsubki oma hostema ja hostisa mamaks (emmeks) ja papaks
 (issiks), mis on natuke veider minu jaoks, aga tegemist on ju hoopis teistsuguste inimestega. Ja oli kohe näha see suur erinevus võrreldes minu pere nende perega. Nemad võtavadki Johannat kui oma last, mina olen siin rohkem nagu külaline.. Aga ma olen väga rahul :)
Peale minu söömist jõudis pereisa koju ja tõi empanadasid. Ma olin just tordist kõhu täis söönud. Mind ässitati muidugi ikka sööma neid ka, aga mul oli kõht tõesti täis. Ja need olid nii suured. Lõpuks ikka proovisin ühe ära ja see oli parim empanada, mis ma üldse siin saanud olen!! Singi ja juustuga! Ja ei olnud üldse nii kuiv, kui need tavaliselt on..
Johanna oli ka selleks ajaks üles ärganud ja kogu pere oli elutuppa kogunenud. Nad tahtsid Eestist natuke rohkem teada ja selleks pidi Johanna oma läpaka sinna tooma. Kõigepealt näitas ta perele väga ilusaid videoid Soomest. Siis tahtis pere ka näidata, kui vahvaid videoid ikka Uruguayst ka on, aga ei tulnud väga välja :D. Lihtsalt ei leidunud nii super-videosid :D. Ja siis oli minu kord oma Estonian Presentation lauda lüüa! Oi, kuidas neile meeldis. Selline vastukaja tuli kohe :D. Ja see oli tore, et nad said inglise keelest aru. Neil tuli kohe tahtmine Eestit külastada ja muidugi ütlesin ma neile, et nad on vägagi teretulnud. Eriti huvitav tundus neile meie Baruto :D ja muidugi Skype'i leiutamine.. Viimast ei suudetud algul väga uskudagi..
Jutuvadin jätkus. Siis tõi järsku Johanna hostisa välja kitarri (kurja küll, jälle pidin natuke mõtlema, kas see sõna kirjutatakse g või k-ga.. :D Õudne!) ja hakkas väga ilusal häälel laulu laulma. Terve pere ühines temaga :). Aga siis ma pidin end surnuks ehmatama, sest järsku silmasin mingit kahte võõrast inimest ukse vahelt sisse piilumas! Oled kuskil maakohas ja siis järsku mingid kaks tüüpi vahivad sulle sinna tuppa sisse.. Fuhh. Aga tegelikult olid need vist peretuttavad või sugulased või mina ka ei tea kes. Kutsuti tuppa ja hostema ja hostisa jäid nendega jutustama. Meie Johanna ja ta suurema õega läksime end valmis panema klubikülastuseks. Väiksem õde Pipi tegi samal ajal oma telefoniga mingit filmi :D. Tore mälestus tal nüüd.

Meid viis siis hostisa Johanna sõbranna juurde, kelle elamine samuti suht vaene oli. Aga ta sõbrants Camila oli väga tore tüdruk. Ütles mulle, et ma olen üks kunstiinimene. Meil tuli jutuks, et mulle ei meeldi klubid, mulle ei meeldi öösiti väljas käija, mul ei ole kunagi poiss-sõpra olnud, ma ei joo, ma ei suitseta, mulle meeldib olla kodus teki all ja vaadata filme ning juua teed, mulle meeldib teater jne :D. Tõesti üks kunstiinimene.
Nad siis säädisid ka seal valmis end. Ma panin juba kodus end riide, aga Johanna tahtis mulle ise meigi teha. Kui ta oma meigi asjad lauale ladus, siis ma tahtsin ka muidugi lahe olla ja panin enda omad ka lauale. Nad hakkasid ikka täiega naerma, sest Johanna pani minu jaoks ikka mega suure hunniku asju sinna lauale ja minu lauvärv, ripsmedušš (mis on ära kuivanud) ja huuleläige olid kõik, mis mul pakkuda oli :D. Aga ma ju ei kasuta rohkem :D. Ja ripsmeduši peab tõesti uue vaatama, aga seda alles Eestis võibolla.. :D
Ossa pühapüss, mis ulme meigi mulle see Johanna tegi. Või no tegelikult miskit väga hullu ei olnud, aga minu jaoks oli lihtsalt harjumatu olla mustade silmadega ja kanda musta ripsmedušši. Ja peale selle oli harjumatu nii raskeid silmi lahti hoida :D.
Siis tehti mõni kohustuslik ilu-pilt. Oli küll suur tahtmine neist kõrvale jääda, sest ma vihkan selliseid poosepilte, aga no nad suutsid mu ära rääkida põhjusega, et nad ei näe mind enam kunagi. Mõne üksiku siis tegime. Küsisin neid nüüd Johannalt, aga ta ei ole veel saanud. Lubas asja uurida :).
Kell pool kaks vist läksime üle tee asuvasse nende sõbrantsi majja, kus ootasime seda sõbrantsi, sest ta pidi ka tulema. Neid sõbrantse oli veel. Üks istus juba enne seal meie juures Camila kodus ja ta oli juba end oma kodus valmis seadnud. Ja siis oli veel üks, kes läks meie juurest suht kohe minema, sest ta sai oma kunagise suure armastusega kokku. Kui me seal ületee asuvas majas olime, siis ta jõudis oma suurelt armuõhtult tagasi ja no siis oli muidugi see hetk, kui üks räägib oma suurest armastusest ja teised teevad oo ja aww. Aga seda tehti kahjuks väljas ja väljas oli juba ilm külmaks läinud ning muidugi oli kõigil ju külm.
Lõpuks, ma ei teagi, mis kell (vist peale kahte), hakkasime minema. Meid viis ära keegi selle ületee-sõbrantsi tuttav. Muidugi visati meie poole linnas päris mitu nilbet kommentaari ja muud sellist rõvedat juttu. Klubi ees pidime natuke ootama ja no mis rahvas. Aga õnneks siis ütles keegi turva, et kellel piletid juba olemas on, võivad sisse minna. Meie kaks blonid ehk siis mina ja Johanna saime sisse ära minna. Päris vahva kujundus oli klubil. Keegi muidugi veel ei tantsinud ja seisti niisama ümber tantsuplatsi. Leidsime siis Sonja oma mingi kahe sõbrannaga ka üles. Lõpuks mindi siis õigele kohale ja tants vaikselt algas. Aga no mulle tõesti ei meeldi klubid ja kõik see möll. Meeletu rahvas, meeletu nügimine, meeletu nõme muusika! Tantsida lihtsalt ei olnud võimalik, sest rahvas koguaeg liikus sihitult ringi. Mulle jäi vahepeal tunne, et keegi ei tantsigi vaid kogu see rahvamass tahab lihtsalt erisuunas liikuda. Õudne! Sel hetkel tahtsin lihtsalt niiväga olla kuskil teki all, juua teed ja vaadata filmi mõne sõbra või omaenda perega.. Tahtsin juba Luciale sõnumit saata.
Ma siis natuke ka tegin väikse tantsusammu, kuigi jalg ei tahtnud kohe üldse tatsata, aga lõpuks leidsin end lavaäärel istumas ja teisi jälgimas. See oli kõige toredam asi üldse. Vahepeal tantsisime ikka Sonja ja mingite teise tüdrukutega ühes nurgas ja siis tuli järksu mingi väike noormeestekamp meile kõrvale, kes hakkasid muidugi meid silmanurgast piiluma. Siinkohal mainin, et päeval kurtis Sonja mulle, et ta ei ole kunagi ühtegi kutti klubist leidnud. Isegi siis ei leidnud, kui Johanna (meie suur poisteahvatleja) talle kõik meigi tegi ja ta riietas :D. Ja siis muidugi kõik lubasid jälle mulle mõne kuti leida. Aga siis järsku seal tantsides üks vähe veidra näoga kutt küsis minult, et mis mu sõbranna (suunates Sonja poole) nimi on? Mul tuli väike kartus, või ma ei teagi, mis tunne sisse, ja läksin kohe ilma midagi ütlemata teiselepoole Sonjat nendest kuttidest eemale. Pärast kahetsesin küll, et ei öelnud miskit, sest oh seda õnne - me leidsime Sonjale poisi! Terve ülejäänud õhtu nad käisid meil sabas, aga me läksime kohe sellest kohast minema, kuhu nad just jõudnud olid. Ehk siis Sonja ja see salapärane noormees ei saanudki omavahel tuttavaks.. :( Aga mulle tundus, et Sonja ei olnud niiväga huvitatud ka või siis ta tahtiski näha, kui palju ta sellele kutile huvi pakub..
Kella kuuest hakkas esinema mingi bänd. Ma olin selleks ajaks kogu oma huvi kaotanud ja seisin lithsalt seina ääres. Kui igav inimene. Aga no see bänd oli vist kõige halvem bänd maamunal! Üks suur noorte kuttide kamp (tüdrukutele läksid nad tegelikult väga peale) üritas omaarust mingit cumbiat teha (cumbia on Uruguayle omapärane muusikastiil). Esiteks - heli sakkis ikka täiega, teiseks - neil ei olnud absoluutselt mingit lauluhäält, kolmandaks - ma ei saanud aru, millal nad jutustavad ja millal nad laulavad, sest millegipärast oli neil kahel lauljal koguaeg vaja öelda muusikutele, et lõpetage korraks mängimine, ja neljandaks - ega nad väga palju rohkem sõnu ei teadnud kui "manos arriba" (käed üles). Ka Sonjale ja Johannale ei meeldinud see bänd kohe üldse. 6.20 umbes väljusime klubist.

Siis tekkis aga väike arusaamatus, sest me tulime juba klubist välja, aga meie asjad olid veel Camila juures ja me pidime peale klubi tema juurest läbi minema ja nad ära sealt võtma. Aga Camilat me ei näinud. Pool seitse lõpetas ka see nõme bänd ning kõik väljusid juba klubist, aga Camilat ei kuskil. Johannal ei olnud tema numbrit ka.. Ootasime ta sõpru, et äkki nemad teavad, kus ta on, aga ei teadnud keegi midagi. Kuna Camila oli klubis nii väsinud, siis me arvasime, et küllap ta läks juba koju ära. Läksime siis rohkem kesklinna taksot otsima. Asjad plaanisime pühapäeval ära tuua. Kuna aga linnas oli meeletult rahvast, kes kõik tahtis taksoga koju minna, pidime ootama ikka päris tükk aega. Lõpuks saime ühe kätte ja siis taheti see ka käest ära võtta, aga ma istusin juba sisse ära ja siis anti meile loobumisvõit. :). Saime koju. Kell oli 7.30, kui me lõpuks voodise prantsatasime.

Kell üks päeval äratas meid Johanna ema üles, et teada anda, et nad lähevad emadepäeva puhul välja sööma, aga kui me soovime, siis võime veel magada. Magamine tundus ahvatlev, sest ka eelmisel ööl magasin ma ainult kuus tundi. Aga kuna kell 17 pidi juba mu buss Minase poole väljuma, siis otsustasime ikka nendega kaasa minna.

Kõik ilusad kohad olid rahvast pungini täis! Lõpuks läksime ühte mingisse kiirtoidu söögikohta, tellisime mõnusad mittetervislikud praed ja olime õnnelikud! Rääkisime juttu ja nautisime seltskonda. Peale seda tekkis tahtmine jäätise järele. Meie Johanna, hostema ja Pipiga kõndisime selle jäätisekohvikuni, hostõde ja hostisa tulid autoga. Kogu jäätisetahtjast seltskonnast lõpuks ainult mulle ja Pipile telliti jäätist, aga see oli ikka nii hea :). Natuke imelik oli seal niimoodi süüa ja veel nemad ju maksid, aga ma ei teadnud, et keegi teine peale minu ja Pipi jäätist enam ei taha, kuni mul oli juba ära tellitud...

Peale jätsijaama tiirutasime natuke autoga ringi ja käisime nende tuttavatel korra külas. Minul, Johannal ja Pipil hakkas natuke igav ja istusime kolmekesi väljas mingil kiiktoolil. Ja siis ma ei saanud muidugi laulmata jätta seda kurikuulsat pipi-laulu :D. Lõpuks me kolmekesi laulsime igaüks omas keeles :D Vahva!

Peale sõitu käisime Camila kodust läbi, võtsime oma asjad ja siis koju korraks. Sättisin end minekuvalmis. 16.40 jätsin Johanna toreda hostisa ja Pipiga hüvasti ja ülejäänutega suundusime linna poole. Mind viidi ilusti bussijaama ära. Tahtsin pileti ka ära osta, aga meie Minase vaese bussifirma putka oli kinni. Pidin bussist pileti ostma. Ja siis nägid nad mu risuhunnikust bussi ka ära :D Tahtsid kohe minust sellega pilti teha :D. Ja olgi hüvastijätmise aeg. Väga tore pere on Johannal ikka! :) Tahtsid, et ma neid veel külastaks. Ja õnneks ma näen veel Johannat Montevideos meie aastalõpuseminaril, mis peaks mai lõpus toimuma, aga täpsemat infot meile veel jagatud ei ole. Mai algul pidid ju eksamitulemused ka tulema, aga pole mina veel ühtegi meili saanud.. Ja juba on ju mai-keskpaik..

Algas minu tagasireis Minasesse. Istusin kohe meelega tahapoole ja otsisin kohta, mis oleks enam-vähem normaalne ja istutav. Sellist ei eksisteerinud. Aga vähemalt leidsin endale koha, kus aknad olid ilusti kinni. Külm oli ikka, sest katkistest akendest tuli see hull külmus ikka sisse. Ehk siis ma pidin veel jope peale võtma, mis tähendas, et ma olin bussis sees paksemalt riides kui väljas.. :D Panin oma muusika kõrva ja lülitasin end välja ehk siis proovisin natuke magada. Hea kaelapadi on mul ikka küll :).

Kell pool kaheksa sain koju, sõin, rääkisin natuke juttu ja tulin alla ära.

Täna hommikul mõtlesin, kas minna või mitte minna aeroobikasse. Mul oli äratus küll kella kaheksaks pandud, aga kui see helises, oli otsus lihtne tulema. Äratuskell lükkus kaunilt läbi minu une kella 9.20-ks. Ka kell 9.20 mõtlesin kella edasi lükata, aga ajasin end ikka püsti, sest kool ja muud tegemised ootasid. Ülejäänu kirjutas teile Lucia. Tõlgin ja hiljem parandan ka mõned vead. 

"Titulo: un gran dia con mi gran amiga lucia a la cual quiero mucho"
" me levante muy temprano y como siempre pensando en mi gran amiga Lucía, es que ella es taaan cool!... luego tome la leche y me puse a jugar con Reina que estaba de muy buen humor hoy. Depues de jugar dije: Oh no! es hora de ir al liceo a ver a la hermosa Lucía, entonces almorze y sali para el liceo. En la primer clase teniamos Quimica, una laaaaaaarga clase aburrida con una profesora que no sabe que Estonia es un pais en Europa y que no es lo mismo que Eslovaquia. Al finalizar esta clase llego un momento de tristeza.... la bella Lucía partio a su casa, ya que es muuuy inteligente ;) y no necesita clases de ingles. Despues volvio y comenzo la diversion. No, mentira, en el liceo nunca hay diversion. Pero Lucia si volvio y las clases siguieron. Tuvimos Filosofia (zzzzzz), que marco escrito para el lunes (los chicos no queremos escritos). Luego entramos a Literatura y nos comenzamos a sentir como en un mundo irreal. De pronto nos dimos cuenta, era la famosisima actriz que interpreta a Zacachauia (o watever!). Y por ultimo todo volvio a la normaldad y tuvimos una aburriiiida clase de matematica II. Las clases habian terminado, pero no para los mas inteligentes de la clase que se quedan fuera del horario para seguir estudiando la maravilla de la fisica. Esa clase fue muy buena. Primero entregamos unos trabajos llamados informes de practico, de los cueles el de Lucia y el mio eran los mas chevres, y comenzamos un nuevo experimento que consiste en tirar la bola. Como de costumbre esta clase se fue muy rapido y llego el triste momento de despedirme de mi amigacha Lu, pero no todo estaba terminado ya que nos quedamos planeando en la puerta del liceo que vamos hacer el sabado (lo cual no esta resuelto todavia, pero algo vamos a hacer). Luego llegue a casa y tome la leche, estaba fea porque Reina la habia hecho pero ta. Ahi me sente en la computadora y comenze a hablar por facebook con todos mis novios. Estube un laaaaaaaaaaargo rato hablando con ellos hasta que llego Lu. Ahi deje de hablar con mis novios porque quiero dedicarle todo mi tiempo a ella. Cene y me estoy por ir a acostar porque estoy muuuuuuy cansada. Hasta mañana querida familia! Los quiero mucho y los extraño (pero me quiero quedar con Lucia e Uruguay)"

Tõlge:
"Pealkiri: Üks suur tore päev koos minu suure sõbranna Luciaga, kellest ma hoolin väga.
Ma tõusin väga vara ja nagu alati mõtlesin oma suurest sõbrannast Luciast, kes on nii lahe! Hiljem jõin piima ja ma pidin mängima Reinaga, kes oli täna väga heas tujus. Peale mängimist ütlesin: Oh ei! On juba aeg minna kooli ja näha imelist Luciat, siis ma lõunatasin ja väljusin, et minna kooli. Esimene tund oli meil keemia, üks kaua kestev ja igav tund õpetajaga, kes ei tea, et Eesti on üks riik Euroopas ja mis ei ole sama mis Eslovakkia. Selle tunni lõpus saabus üks kurb moment.. Ilus Lucia läks oma koju, sest ta on juba nii inteligentne ;) ja ei vaja inglise keele tunde. Hiljem ta tuli tagasi ja jätkus lõbusus. Ei, nali, koolist puudub alati lõbu. Aga jah, Lucia tuli tagasi ja tunnid jätkusid. Algas filosoofia (zzzzzz), kus märgiti kontrolltöö esmaspäevaks (noored ei taha kontrolltöid). Hiljem oli kirjandus ja me hakkasime tundma endid nagu mittereaalses maailmas. Järsku mõistsime, et üks väga kuulus näitlejanna mängis Zacachauiat (või misiganes!). Ja lõpuks kõik muutus normaalseks ja meil algas igaaaav matemaatika II tund. Tunnid olid lõppenud, aga kõige inteligentsematele oli tund, mis jäi tunniplaanist välja, et õppida imelist füüsikat. See tund oli väga tore. Esiteks andsime ära ühed tööd, mida kutsutakse praktika teaveteks (?), mis Lucial ja minul olid kõige ägedamad, ja siis alustasime ühe uue eksperimendige mis sisaldas pallikuuli viskamist.
Nagu tavaliselt möödus see tund väga kiirelt ja saabus kurb moment jätta hüvasti mu sõbrantsi Lu-ga, aga kõik ei olnud veel läbi, sest me juba seisime kooli uksel et teha plaane laupäevaks (mida tulemuseni me veel ei jõudnud, aga midagi me teeme). Hiljem jõudsin koju ja jõin piima, aga see oli vastik, sest Reina oli selle teinud, aga jahh.. Siis ma istusin arvutisse ja hakkasin rääkima facebookis kõigi oma poiss-sõpradega. Oli üks piiikkkkkk aeg rääkimist nendega, kuni saabus Lu. Siiis jätsin jutustamise oma poiss-sõpradega, sest tahtsin pühendada kogu oma aja temale. Sõin õhtust ja nüüd olen minemas magama, sest ma olen väääääga väsinud. Homseni mu kallis pere! Armastan teid palju ja igatsen teid (aga ma tahan jääda Luciaga Uruguaysse)"

Nonii, mõned märkmed.
Piima nimetatakse siin kõige hommikuks joodava kohta, mis sisaldab piima. Ehk siis kakao ja kohv on piimad.
Reina oli tõesti täna heas tujus, aga ma temaga ei mänginud. Tegin hoopis viimaseid asju füüsika praktika jaoks - näiteks kirjutasin kokkuvõtte ja printisin kogu materjali välja. Tomas jäi ka täna koju, tal ei olnud kooli, ja tal ei olnud ka ühtegi veidrat (tema arust lahedat) kommentaari mulle öelda, kui palusin tal natuke arvutist eemale tulla, et saaksin oma koolitöö välja printida. Aitas mind isegi natuke..
Keemia oli tõesti igav. Ja kõik õpetaja kohta on ka tõsi. Ta ei tea, et Eesti on Euroopas ja Eslovakkia on mingi segunenud riik Eestist ja Slovakkiast. Ta ei tea isegi õigeid nimesid mitte.. Katastroof.
Inglise keele tund oli ka ilma Luciata lõbus, sest me rääkisime veel natuke Londonist ja siis edasi New Yorgist. Klassivend nimega Dardo istus minu kõrvale ja küsis mult järsku, et mis riided mul seljasolevatest Eestist on. Kõik peale mu kosside. Kossid on Londonist. Kohe pidi ta selle kõva häälega üle klassi ütlema ja siis mõni tuli naljaviljuks neid ka katsuma.. :D On ikka jobud küll mul seal :D
Filosoofia tunnis tegin sudokut.
Kirjanduse tunnist ma ei mäleta miskit, mis nad rääkisid, sest olin taas oma sudokusse nii pühendunud.
Matemaatika II tegin muidugi kaasa ja ma sain aru, mida me seal tegime!
Füüsika oli tore. Pidime ära andma oma praktikad. Minu oma oli veel minu rõõmuks head vastukaja saanud minu klassikaaslastelt, aga no ise ma olen ikka selle suhtumisega, et ma lihtsalt tegin miskit kaasa ega oota sealt nüüd mingit superhinnet. Lucia oli enda oma aga väga lahedalt teinud. Täpselt nagu raamat. Tal on isa advokaat ja kirjutab palju ja ta aitas tal natuke selle ilusaks teha. Tal oli tõesti see täpselt nagu raamat tehtud. Kaaned ja siis A3-e paberil oli keskele need kirjaklambrid löödud. Super töö! Ja tunnis alustasime uue tööga.
Tõsi, teeme juba plaane oma laupäevaõhtuks. Kahjuks on Lucial pühapäeval orkestriga mingi värk kella üheksast hommikul niiet asi väga hilise peale ei saa jääda. Aga ka Eugeniat on juba teavitatud ja ta oli väga õnnelik meie plaani üle!
Oma "piima" tegin ma ikkagi ise ja see tuli nagu tavaliselt ülimaitsev välja. Reina oli teinud veel väga maitsvat singi-juustu-plaadipirukat! Enne söömist palus ta mul veel nurgapoodi minna, et piimavarusid täiendada. Polekski muidu saanud kakaod juua..
Peale söömist sättisin end trenni. 19.15 algas ja minul oli selline positiivne energia sees, et ma kohe sädelesin seal tantsuplatsil :D. Olgu, väike liialdus. Jalad millegipärast väsisid tegelikult natuke ära, aga polnud hullu, sest tund läks kiirelt. Ja ma olin täna teises reas jälle!
Peale trenni tulin koju ja olin üleval. Vaatasin, mis teised teevad. Ja juba varsti sõime õhtust. Või no ma sõin üksi. Tomas ja Paz olid arvutis ja printisid mingeid Hello Kitty pilte välja. Reina kamandas neid koguaeg sööma ja Valentina oli üleval. Ma juba lõpetasin söömise ja läksin siis vaatama, mis need kaks seal arvutis teevad. Tomas vaatas GTA 5 videosid, ootab juba põnevusega reedet, sest ema pidi talle selle mängu tooma USAst. Natuke veel olin ja pool kümme tulin juba alla, et seda kirjutada. Nüüd on kell üks öösel!!! Pildid panen homme.

Samal ajal rääkisin veel Ismaeliga, kes ikka koguaeg Montevideosse kutsub. Nüüd ta avastas ühe venerestorani Montevideost, kus saab borši ja pelmeene ja kõike muud säärast. Tekkis isu minna! Võibolla et enne või peale YFU aastalõpuseminari lähmegi talle külla. Eks paistab.

Aga head ööd!