KÜLM ON!

Teate seda vahvat tunnet, kui olete viimase aasta jooksul ikka, vabandust väljenduse eest, aga mõte jääb samaks, s*ttakanti ära teinud, aga avastate selle alles nüüd?? Minul tekkis too tunne koolis, kui saime mate tunnist natuke varem ära ja kui olin oma muusika kõrva pannud ja akna juurde lihtsalt välja vaatama läinud.. Ikka mega, kui mõelda.. Aasta tagasi jagelesin lepingutega ja toetusavaldustega ja mis veel kõige muuga. Siis jõudis kätte 16. august, tundsin end halvasti, aga ikkagi jätsin oma kallitega hüvasti ja astusin pisarates lennukile.. Ja siin Uruguays.. Arvasin, et minuga seda ei juhtu, aga tunnen end ikka palju täiskasvanumana kui varem.. Kõik need tõusud ja mõõnad ja erinevad kogemused on mind muutnud ikka väga palju. Ema ei lubanud mul muutuda... Võibolla tema jaoks ma ei ole muutunud.. Aga enda arust ikka väga!

Nojamh. Nii palju siis filosoofilisest poolest. Jätkame reaalsusega.
Hommikul tuli minul koristustuhin peale. Mõtlesin, et aitab logelemisest, võtsin mingi lapi, kapist mingi täiesti suvalise vahendi, millel oli peale kirjutatud, et sobib igasuguste asjade puhastamiseks ja tulin nendega alla oma tuba koristama. Põranda pühkisin ka puhtaks. Siis tegin akna lahti ja nägin seda väga "lummavat" tolmu nii "kaunilt" ja säravalt hõljumas. Tore.
Siis istusin natuke arvutis, sest ei tahtnud seal üleval koristajatel jalus siiberdada. Lõunaks pakkus Reina, et praeb mulle muna ja siis saan seda eilsete spagettide kõrvale süüa. Tundub väga poissmehelik lõunasöök, aga käib kah! Ja kooli.
Kell oli 12.15. Ma millegipärast täna arvasin, et kool algab 12.25 ja jalutasin jumala rahulikult sinna õpimasinasse. Tegelikult ju algavad tunnid ikka 12.20.. Jäin oma rahulikkusega viis minutit hiljaks! Õpetaja tuli mulle trepi peal vastu, aga näe, ei pahandanud. Neid viie-minuti-hilinejaid on tegelikult üsna palju.
Esimesed tunnid olid ühiskonnaõpetused. Täna võtsin enda lõbustamiseks kaasa ka oma vana hea sudoku. Aga tegelikult oli täna tunnis täitsa huvitav, sest räägiti perekonnanimedest. Siin on ju igal inimesel kaks perekonnanime - üks isalt, teine emalt. Rääkisime, et mis siis saab, kui omasoopooldajad peaksid mõne lapse lapsendama, et mis järjekorras ja kuidas siis perekonnanimi lapsele pannakse. Ja kui mina, kellel on üks perekonnanimi, tahaksin näiteks siin last saada, siis ma pean ise omale teise perekonnanime mõtlema :D Siis läks lõbusaks, sest mulle hakati kohe klassivendade poolt igasuguseid erinevaid nimesid pakkuma.. Kõik tundusid väga veidrad :D
Järgmised kaks tundi olid matemaatikad, kus me saime oma kontrolltööd kätte. Ma sain 8!!! Väga kõrge hinne, sest ma ju teooriat väga ei teinud ja see, mis tegin, oli poolvale.. Aga ülesanded olid kõik kenasti tehtud. Väljaarvatud üks kolepaha näpuviga tuli sisse, mis ajas ikka väga naerma, et ma sellise asja peale olin üldse tulnud.. Nimelt oli mul suurest lihtsustamisest järgi jäänud avaldis -3x=0 ja ma panin vastuseks, et x=3.. Piinlik lausa sellisest lollusest :D Endale väga meeldib nende x-dega jaurata, kuigi ei mina ega minu isa siiani pole aru saanud, kus neid hiljem kasutatakse. Ainult koolis nende õppimisel/õpetamisel.. Aga terve need kaks tundi tegime kontrolltöö ülesandeid. Õpetaja küsis minult veel, et mis mul teooriaga juhtus? Vastasin, et hispaania keel on keeruline.. :D Aga ma ju ei taha siin praegu oma aega õppimisele nii palju kulutada. Eestis õpin. Ja ühes ülesandes kasutasin ma Eestis õpitud nippi ja õpetaja oli mulle kirjutanud sinna selle nipi juurde, et see on väga hea idee ülesande lahendamiseks :). Olin uhke! Ta tahtis seda klassile ka näidata nimetades seda meetodit Anni-meetodiks, aga kui aeg oli õige, unustas ta selle ära. Hiljem avastas alles, aga siis sai juba aeg läbi.
Peale matesid jäin ma siis üksi vahetundi ja ootasin inglise keelt. Lucia ja Natalia võisid ju ära minna, sest nad ei pea inglise keeles käima. Aga mina käin, sest seal on täitsa lõbus. Ehk siis vahetund kulus sellele filosofeerimisele seal ülal..
Inglise keeles tegime mingeid lausemoodustamise ülesandeid. Tulevik on teemas. Ja LONDON!! Oi, kuidas tahaks sinna tagasi minna......
Peale inglise keelt külmast värisedes koju ja natuke ootamist. Koolis nägin veel Maicat, kes ütles mulle, et täna ega homme meil teatritundi ei toimu, sest õpetaja ei tulnud kohale millegipärast. Normaalne see Guillermo ikka. Meil ei luba kordagi puududa ja ise ütles ka veel, et tema ei puudu kunagi.. :D Aga noh, siis sain ma trenni minna.
Valentinal oli mingi sõbrants jälle külas. Kõigepealt arvas Vale, et nad ei tule trenni. Selle peale vaatas tema sõbranna Valet väikse muigega ja siis minu poole. Sellest tekkis kohe arvamus, et ju neil on jälle midagi plaanis mulle korraldada. Aga siis otsustasid nad ikka ümber, et tulevad.

Kui kell oli juba 19.05, otsustasin ma minema hakata, sest ei tahtnud hilineda. Reina ütles, et tüdrukud vahetavad üleval alles riideid. Läksin siis ees ära. Aga trenni nemad ei tulnudki.. Täna oli tegelikult väga mõnus seal :)

Koju tulin, siis küsisin Valentinalt, et miks nad ei tulnud. Vastuseks sain, et ta sõbrants pidi kell 19 juba ära minema ja ta ei tahtnud üksi tulla, sest tal on seal palju tuttavaid tähtsaid naisi ja siis tema näeb seal selle hobusesabaga nii kole välja.. Vot selline põhjus siis.. :D Aga õnneks minu tuba oli ikka samasugune nagu ma ta enne olin jätnud. Kõik asjad muidugi lugutaga.. Lihtsalt igaks juhuks..

Peale õhtusööki rääkisime jälle Valentinaga juttu. Ikka nendel armumiste ja muside teemal, mis tema suust vist ainult tulebki.. Tal ikka 150 kutti, kes kõik teda endale tahavad, aga tema neid ei taha, vaid talle meeldib, kuidas need poisid kõik tema pärast kannatavad.. On ikka tüdruk küll.. Jutustamise ajal sõime mandariine! Me seal Eestis sööme neid ainult kuskil aastalõpul ja alguses, aga on nad terve aastaläbi nii head! Eriti just need tänased! Oleksi võinud jääda lihtsalt sööma. Aga ma piirdusin kahega, Valentina vist neljaga.. :D Nii head ikka on mandariinid..

Ja kell 21.40 kobisime oma tubadesse.

Täna on mingi meeletult külm ilm. Eile unistasin siin korra talvest, täna ma selle ka sain. Ainult et ilma lumeta ja õhukeste riietega.. Igatsesin oma karupükse..

See you soon, big balloon!