7 maa ja mere taga: Jalutuskäik.

Räägime siis nüüd natuke oma tänasest päevast.. Nagu seda teen iga päev.

Hommik algas mul hilja. Kell üksteist mõtlesin end üles ajada alles..
Läksin üles, nägin et Valentina oli ka alles pidžaamas, hiljem selgus, et ta tõusis 10.30. Huvitav fakt, või mis?
Mõtlesin, et hommikusöögiks on kell liiga hiline ja lõunat ka veel ei saanud. Tegin omale ainult kakaod ja jõin seda. Õed mul hakkasid juba viinereid ja kartuliputru sööma. Siis käis uksekell. Meie kolmekesi olime aga nii mugavad, et ei viitsinud ust avama minna ja tavaliselt teeb seda Reina. Ja kes see muu ikka sellisel päevasel ajal uste taga käib, kui mitte rahalunija ise. See on siin väga tavaline nähtus ja mina ei viitsi nendega jahuda, et mul raha pole, mida nii lahkelt neile jagada. Lõpuks läks ukse peale Mavel (koristaja), kes jõudis seda teha alles pärast teist tirinat. Kuulsin, kuidas kellegi onu hääle küsis, kas Anni Rada on siin? Mis värk nüüd siis? Politsei? YFU?
Ei, ma sain suuuuuuure rõõmu osaliseks!! Mulle saabus pakk!! Oi seda õnne taaskord! Ja esimest korda sain ma paki ise vastu võtta! Pidin onule dokumendinumbri ka ütlema, aga selleks pidin alt passi tooma. Samal ajal rääkis Paz postiljoniga juttu. Ütles talle ilusti, et mina magan Reina toas ja Reina magab tema toas ja.. :D Ja siis andsin oma dokumendinumbri ära ja saingi paki kätte!
Tõin ta alla ära, aga kohe avama ei hakanud. Mul oli kakao pooleli. Läksin tagasi üles ja Valentina küsis kohe, mis mulle toodi. Vahetult enne postiljoni visiiti palus Valentina minult, et ma jälle oma kooki teeks. No toho-tonti. Siis, kui kook kapi peal seisab, ei taha seda keegi ja just nüüd tahab, kui ma sellega lõpuni sain??! Ütlesin talle, et mul ei ole šokolaadi. Peale hommikusööki tulin, avasin paki. Nüüd mul on šokolaadi. Ja kohe megalt! 2x300g šokolaadi + 7x100g šokolaadi + 500g kommi. Tulge külla, teeme peo! Ma üksi küll ei suuda seda kõike ära süüa.. Tuleb vist natuke perele ka jagada. Aga ma olen oma šokolaadiga tegelikult suhteliselt kitsi :D. Just üleeile tegin oma eelviimase suure tahvli šokolaadi lahti ja olen siin raasukeste haaval nokkinud. Tänasest hakkasin täie rauaga vitsutama! :D

Peale pakiavamist läksin natukeseks üles. Jõudis Uruguay. Meie Valentinaga olime elutoas diivanil lihtsalt jutustamas ja vaatasime poole silmaga ka "Spiderman'i" filmi. Varsti viisid Leti ja Reina Pazi kooli ja Valentina ühele sünnipäevale. Meie Uruguayga hakkasime lõunat sööma.
Siis läks jutt huvitavaks. Uruguay tahab ikka väga, et mul siin lõbus ja tore oleks ning sellepärast ütles ta mulle, et ma ei saa enne koju tagasi minna, kui ma pole Buenos Aireses käinud. Lubas isegi mulle raha anda, kui mul endal peaks probleeme tekkima. Väga kallid need ekskursioonid/piletid olema ei pidanud.. Ma väga ei usu seda juttu, võibolla selle pere jaoks jah ei ole.. Ja jama asi on veel see, et mul ei ole kedagi raudselt kaasa tulemas.. Lubasin veel mõelda, aga väga ei usu, et minekut on..
Ise nad muide koos Leticiaga läksidki täna päeval Buenos Airesesse :D. Ma ei tea, kas lennukiga või autoga, aga seda tean, et tööasjus. No ma arvan, et Leti läks ikkagi šhoplema, sest juttude järgi on seal riided odavamad. Oleks ma varem teadnud, oleks võinud ju end kaasa sebida, aga keegi ei rääkinud mulle miskit.. Tulevad pühapäeval.

Peale sööki tulin ma alla. Mõtlesin, et mis siis nüüd teha. Internetti ei olnud. Taas. Aga päris pikka aega pole niimoodi jukerdanud, kui täna.. Nüüd vist jälle korras. Aga uurisin siis Lucialt, et mis ta teeb, äkki viitsib minuga miskit peale hakata.. Aga ei. Minu Lu läks täna Montevideosse inglise keele eksamit tegema.. Kurb. Siis mõtlesin minna välja jalutama. Läksingi. Käisin päris pika tiiru ja tegin jalutuskäigu linnaosas, mida ma varem näinud ei ole.. Oli tore, aga ei midagi uut. Kesklinnas tegin ka tiiru. Käisin mõnes poes, aga hinnad on siin ikka nii laes, et õudne kohe.. Tahaks ikka dressikat...
Ja siis pidingi koju tulema, sest vetsukas tuli.

Kodus ikka internetti ei olnud. Mõtlesin siis filmi vaadata ja tegin veel omale teed. Filmi kõrvale ei jõudnudki teed juua, sest sel ajal läksidki Uruguay ja Leti ära ja ma siis soovisin neile toredat reisi..

Ning siis tagasi alla ja filmile. Film lõppes alles kella poole seitsme aeg ning avastasin, et mul ju täna trenn ka. Tegin kippelt-käppelt "teeaja" ja seadsingi sammud trenni.

Localizada treener on meil üks isemoodi tegelane. Huvitav, kuidas tal seda tuju ja jaksu nii palju on..? Meie seal sureme ja tema jookseb meie vahel ringi, karjub "natuke veel!", "juurde-juurde!" jms ning seda just väga lõbusas tujus! Paneb väga naerma ja isegi tahtejõud kõhu- ja tuharalihaste muskeldamiseks (see vist ei ole sõna, aga ei tea paremat) muutub suuremaks.. Tore!

Peale trenni tulin koju. Reina pakkus mulle kohe süüa, sest Vale oli ühel järgmisel sünnipäeval ja Tomasel oli külaline. Sõin, üksi. Kui söök valmis, kiusas Paz mind jälle. Lõpp läks väga vägivaldseks. Tüdruk hakkas mind peksma ja seda nägi ka Reina pealt ning käskis tal lõpetada, aga ei teinud seda meie plika. On alles tüüp. Õnneks silma siniseks ei virutanud.
Peale sööki vaatasin natuke veel telekat nendega, siis tuli Tomas ja sõi ka tema. Täna oli ta mu vastu kohe eriti hell. Tavaliselt võtab mul koguaeg telekapuldi käest ära, kui mina telekat vaatan, ning vahetab oma mingi jura peale. Täna küsis mult mitu korda lausa, et kas ma vaatan seda ja et kas ta võib vahetada. Lõpuks ütles mulle lausa, et ma vaadaku, mida soovin, sest ta läheb varsti üles. Aga telekast ei tulnud mitte midagi.. Ja mul oli ka plaanis juba alla tulla.

Ja nüüd ongi kõik.