üli cool nädalavahetus vol.2 ja mega unine ja külm esmaspäev.

Kõigepealt pean edu soovima selle teksti lugemisel ja nende 83 pildi vaatamisel.. EDU!

Jätkame. Unustasin eile kirjutada, et meie kaheks põhiliseks jututeemaks laupäeva õhtul olid Camila ja tema veidrused ning minu urgas, kus ma elan. Mõlemad pakkusid lõputut naeru! Laupäeva öösel saime siis öösel kella nelja aeg magama ja äratus oli pandud kella kaheksaks. Miks? Sest ajakavas oli märgitud, et kell üheksa algab hobuste rongkäik ja me kolmekesi tahtsime seda kindlasti vaatama minna. 

Minuga on asi selline, et kui mul äratus kõlab, pean ma end kohe püsti ajama, sest muidu on uuesti magamajäämise oht ikka väga suur! Ärkasin eile ka kohe. Sättisin end valmis (panin riide ja muud vannitoa jamad), aga mu kallid sõbranjed ikka magasid :D. Eugenia kohe täitsa sügavalt, Lucia vahepeal ikka piilus. Lõpuks kell 8.20 sain nad jalgadele. 

Sõime hommikust. Tegin omale mikros kohvi piimaga ja ei pannud teda sinna üldse kauaks (2 minutit, nagu tavaliselt) ja oh sa pele! See vist tegi seal väikse plahvatuse, sest kui ma seda sealt välja võtma hakkasin, pidin võtmaga piimaga täitunud taldriku, mis seal mikros sees on. Teised jõid omad kohvid ja kakaod külmalt.. Fuhh.

Üheksa aeg, isegi natuke peale, läksime siis välja tänavale uurima, et kas juba algab.. Tänavatel ei olnud mitte kedagi! Kõik oli täiesti tühi. Jah, mõni koristajast onu kõndis, aga no peale nende ei kedagi.. Tegime kahele tänavablokile tiiru peale ja otsustasime tagasi tuppa minna. Toas uuesti magama ei läinud, vaid hakkasime Super Mariot jälle Wii'ga mängima. Oli lõbus. Ise samal ajal lebotasime oma madratsitel. 

Peale kümmet otsustasime igaks juhuks uuesti minna vaatama. Need hobused pidid mööduma Lucia kodu lähedalt ja kogu see kära oleks kuulda olnud, aga me ei kuulnud veel miskit. Aga tänavale oli juba mõni inimene ilmunud. Natuke aega istusime kõnnitee äärekivi peal, kuid pidime ikka tükk aega ootama. Otsustasime uuesti tuppa tagasi minna ja siis juba kuulmise peale tulla. 

Saime tuppa, kell oli pool üksteist,  lükkasime televusseri nupust käima ja ikka sellele kanalile, kus näitas seda festivali live-ülekandena. Ja mis me nägime! Hobused olid juba meie kooli juures, mis asub ka suht lähedal Lucia kodule, niiet panime täiega jooksu. Jõudsime oma tänavanurgale just siis, kui esimesed hobused hakkasid mööduma. Milline ajastus. 

Supervahva asi oli see ikka. Maainimesed olid erinevatest maakondadest kohale tulnud oma hobustega, pannud selga vastavad riided (maainimese peoriided - uhked kleidid ja saapad jne) ja nüüd siis tulid end meile näitama. Ma ei kujuta ette, kui palju neid hobuseid meist möödus, aga see oli ikka meeletu! Vähemalt 500 kindlasti! Väga ilus oli :) Ja mõnel onul/tädil oli süles ka väiksem põngerjas, kes oli samuti vastavalt riidesse pandud.. Mõni neist pisikestest otsustas samal ajal ka magusat und nautida. 

Ja kui see läbi sai, läksime tagasi Lucia koju. Siis uuriti meilt, kas meile ravioolid lõunasöögiks sobivad. Eugenia ütles kohe, et ta peab juba ära minema, sest ta oli ühele sünnipäevale kutsutud ja ma siis ütlesin ka, et minagi hakkan vist varsti liikuma. Aga kuidagi suudeti mind ikka ära rääkida ning ma jäin kauemaks. Enne Eugenia äraminekut näitasin neile kahele seda Eesti kohta tehtud videot, mida siin varsti juba kõik minu poolt näinud on.. Hea video. Neile ka meeldis.

Eugenia läks. Mõtlesime Luciaga, et mida siis edasi teha. Meie ees oli läpakas ning otsustasin siis leida interneti avarustest üles mängu nimega Bubble Trouble 2 ja mängisime natuke seda. Neljas level oli meie jaoks ületamatu :D. Varsti tüdinesime sellest ning otsisime veel mänge, mida kahekesi korraga saaks mängida. Mõni oli päris vahva ja nõudis suurt keskendumist, mis omakorda tõi meile suurest naerust pisarad silma. 

Ja juba kutsutigi sööma. Söömas olid Lucia ema koos viie lapsega! :D Lõbus oli. 

Peale sööki mängisime Luciaga jälle Wii'd. Kuna Eugeniake viis Super Mario mängud ära, siis pidime leppima Just Dance'iga. Oh seda möllu ja laulu! Vahepeal tuli Lu õde meie juurde ja laulis seal, siis tuli Lu ema sinna ja laulis ning meie Luciaga tantsisime nagu pöörased. Tegelikult on see Wii üsna loll ja selle mängu mängimiseks piisab ainult käe liigutamisest ning ei pea just seda telekas tantsivat kuju jäljendama.

Siis tegime paar spordimängu tiiru. Näiteks Lu õega mängisime korvpalli, mina võitsin. Luciaga mängisime tennist, pesapalli ja muud säärast ning lõpetasime golfiga, mis meie oletuste järgi tundus väga igav, aga mängida oli tegelikult väga põnev. Lõpetasime viiest, kui otsustasin neile seal rahu anda ja koju tulla. Mind muidugi toodi koju.

Kodus olid meil mõnda aega külalised - Leticia sõbrants/töökaaslane koos oma mehega, kes iga aasta Argentiina rallil käib, aga see aasta ei lähe. Rääkisin kõigile oma toredast nädalavahetusest ja olin nendega elutoas. Need külalised läksid üsna pea ära, aga õhtul tuli meile jälle päris suur kamp külla. Söödi pitsat, joodi cocat. Mina tulin juba 21.20 alla ära, sest neli tundi magamist eelmisel ööl andis kohutavalt tunda. Ja ma pidin ju blogi ka kirjutama veel..

Magama sain kell pool üks. Hommikul ärkasin jälle kell kaheksa, et minna aeroobikasse. Kohe üldse ei tahtnud end voodist välja ajada, aga no olen endale sellise kohustuse peale pannud. 

Aeroobikas pidime täna teises saalis trenni tegema, kus tavaliselt tehakse balletti ja boksitrenni. Meie saal oli täitunud otsast-otsani toolidega. Teises saalis oli aga mingi väga veider põranda kate maha pandud, mis koguaeg libises, kui me seal mõne sammu ette, taha või küljepeale tegime. Täna oli meie treeneril samba tuju ja tegi meile samba-aeroobikat :D. Hommikul kell üheksa on päris raske neid puusi nõksutama saada, aga varsti juba isegi tuli. Ja siis otsustas meil elektrilühis (?) tulla ja me jäime muusikast ilma. Vedasime selle maki ka teise pistiku juurde üle saali, mille ees kusjuures oli veel meeletult toole, aga ka see ei töödanud enam. Pidime varem kõhulihaseid tegema hakkama. Varsti tuli mingi onu ja makk läks imekombel jälle tööle. Tants jätkus. 

Kodus toimus riiete vahetus, asjad kokku ja sööma. Kool algas mul täna varem ehk siis 11.30. Esimene tund keemia. Kirjutasin füüsika vihikut ümber ja üritasin ka oma etenduse teksti õppida. Viimast õppisin ja õppisin kõikide esimeste vahetundide ja tundide ajal, aga no ei õnnestu.. Ma ei tea, kuidas mina selle pähe saan. Isegi Lucia ütles, et see on ju nii raske tekst. Õudne.

Järgmised tunnid olid inglise keeled, kus Luciat ei olnud nendes (ta on hea ja ei pea käima) ja mina igavlesin. Tegelikult oli mul meeletu uni peal ja see, et minu kõrval istuv klassiõde midagi inglise keelest ei jaga ja mult koguaeg küsib, mida me tegema peame või mida miski sõna tähendab, ajas täna ikku kohutavalt närvi... Oii, kuidas tahaks magada.

Siis tulid filosoofiad, kuhu ma surin. Teises filosoofia tunnis joonistasin lausa Lisa Simpsoni igavusest paberile. Pool keha tuli vihiku kaanelt copy-pastena. Ülejäänu leiutasin. 

Kirjandus. Õpetaja imestas, et minu perekonna nime leidub ka Uruguays. Või siis et selline perekonna nimi leidub Eestis. On ju siin üks kuulus laulja nimega Ruben Rada. Aga kunagi sai issiga skype'i otsingusse pandud nimi Andres Rada ja no selliseid isiksusi on siin Ladina-Ameerikas ikka meeletult palju!

Matemaatika II. Igav, aga tegin kaasa.

Peale tunde oli meil füüsika praktika, kus tegime oma tööd edasi. Õpetaja vaatas meie graafikuid, mille pidime kodus valmis tegema ja peaaegu kõigil olid vist vead sees. Minu oma ta algul unustas kontrollida, aga hiljem vaatas ikka üle ja mul oli kõik õige! Siis küsis ta mult üle, et kust kohast ma olingi? Eestist. Seejärel läks ta klassi taga oleva ruumi juurde, kus oli üks tädi ja õpetaja ütles talle, et ma olen vahetusõpilane Eestist ja ma oskan suurepäraselt matemaatikat!! Oi, kui meeldiv! Ma ei tea küll, kust ta seda võtab, sest minu mäletamist mööda oleme me tunnis ainult ühe matemaatilise tehte teinud ja no see tuli teha kalkulaatori abiga.. Tegemist oli mingi lihtsa korrutustehtega.. :D Aga tõsi, matemaatika mulle täitsa meeldib.. 

Peale kooli tulin koju, sõin natuke ja tulin natukeseks alla magama. Kell oli 18.40. Äratus 20.10. Muidugi lõi see jälle mu arvesamise sassi ja arvasin, et on hommik. Õnneks jõudsin reaalsusesse juba esimestel sekunditel. 

Läksin üles ja varsti jälle sõime. Nüüd juba õhtust. Me vist lähme oma õhtusöökide söömisega järjest varasemaks, sest täna toimus see juba pool üheksa. Istusin lauda ja sõin. Uruguay ja Leticia olid ka seal ning peale nende veel Rodrigo (tuli natukeseks külla) ja Reina. Sõime rahulikult ja varsti tuli Valentina. Ma jõudsin enne ära lõpetada ja oma nõud kraanikaussi viia, kui ta lõpuks sinna jõudis. Kuna laua ääres oli kohti vaid neli, siis lasin enne pikalt seisnud Rodrigo oma kohale istuma ja ise jäin kapi najale toetades seisma. Valentina hakkas sööma ja küsis siis emalt minu poole silmadega vilksatades: "Kas meil mitte ei ole siin majas reegel, et kui söömine lõpetatakse, siis enne lauast ei lahkuda, kui teisedki on söömise lõpetanud?". Leti ütles muidugi jah. Aga siis ütles Uruguay Valentinale, et ta kuss oleks, sest ma olin ju tol hetkel köögis ja laua ääres kohta ei olnud ning peale selle ütles veel, et Valentina on alles väike plika, aga Anni on juba suur. Selle peale oleks tahtnud öelda Valentinale  HAHA, aga no olen suur ja ei tee seda enam :D. Ja miks ma peakski tema söömise lõpetamist seal laua ääres ootama, kui tema jõuab sinna alles siis, kui ma juba lõpetanud olen ja peale selle ei ütle ta mulle teregi..  Olgu omaette. Ja kui tema söömise lõpetas, ütles ta demostratiivselt, et kui Anni võis söögilauast varem lahkuda, siis teeb seda temagi, ning läks teise tuppa. Istusin siis teiste juurde lauaäärde, sest koht ju avanes ning liitusin vestlusega. 

Valentina tuli varsti tagasi, sest tal kästi kassile rohtu anda. Peale seda käskis Uruguay, et kass jäetakse nüüdsest välja, aga Valentina oli sellele väga vastu. Ütles, et kui kass peab minema, läheb tema ka! Ja no tal ei jäänud muud üle, kui seal väljas siis oma pidžaamas külmetada ja kassi nunnutada. Uks pandi ka lukku ja :D. Kui Uruguay hakkas ust lahti tegema, ütles isegi Leticia, et ära tee, las ta olla seal :D. Lõpuks too hullus seal väljas juba ja ta lasti ikka tuppa sisse.. Ning paraku ikka koos kassiga. 

Peale seda möllu läksime elutuppa Uruguayga telekat vaatama ja pool kümme tulin alla ära, et kiirelt seda kirjutada ja jälle magama minna. Paraku on kell juba pool kaksteist ja ma ikka ei suuda kiirelt ja lühidalt kirjutada.

Ja nüüd tuleb veel piltidega jamada.

Aga siin nad on!

Laupäev:

Ema tuletas kunagi meelde, et ma ei ole majaesisest pilti teinud ja videos ei olnud ka näha.. Aga siin ta on. Minu seljataha jääb kõrge aed.

Paziga mängimas.

Esimest korda nägin siin majas kaminas tuld! Ilus!

Õnnelik Lucia!

Oli palju autosid.

Laadake. Praegu veel nii palju inimesi ei olnud, kui kella kaheksa aeg õhtul.

Arvasin algul, et tegu on kohaliku internetipunktiga. Tegelikult sai sealt pilte tellida (fotokalt paberile jne..) Juhin tähelepanu vasakul laua all kasti taga olevale jalale..

Onu vist väsis ära.

Ehk üks oreo?? :D

Üks pisitilluke osa inimestest.

Klippadi-kloppadi.

Tahtsin ka poosetada pildi jaoks.

Kaunis rannapäev rannatoolil. Kõik kohad rannapiigasid täis!

Lucia sinisilm. Siin maal haruldane.

Käib etendus. Mikrofonil Uruguay kangelane Artigas.

Katsetasin oma kaamera super-zzzuuumi. Leidsin sellised onud ja tädid. Kõige rohkem meeldib mulle see onu all paremas nurgas.

Valge asjaga tädi paremal käel on härra president. Tegelikult Lucia ja ta isa ei lubanud mul seda pilti kuskile panna, sest ta ei pidavat sellel fotol väga normaalne välja nägema..

Söberid mul.

Lucia õde.

Näidati tüdimust.

See kole võistlus, kus hobuseid kasutatakse nagu härgasid ja siis vaadatakse, kes kauem peal suudab istuda.

Maakad kohal.

Super Mario pela

Valmi, õhtusöögike, valmi!

Siis kui ma Super Marios surma sain.. :D

Lucia isa kiidab.

Eugenia andis Kinderi šokolaadi.

Midagi tõsist.

Šokolaad, WUHUU!

Ei mis sa muud ikka Kinderi paberiga peale hakkad...

Nemad vabal ajal.

 Pühapäev:

Siis, kui ma hommikul juba mineku-valmis olin.. Ja nemad mitte just nii väga...

Ootame.

Tulid!

Tüdruku kleit oli nagu Uruguay lipp! Tahaks kah!

Lõputult hopasid.

Hobune naeratas mulle :)

Vaeseke..

Kahju, et Lucia uduseks jäi.. Muidu mulle väga meeldib see pilt..

Koer väsis ära.

Üleval vasakul on silt "Londoni Baar".. Onu hobusel otsustas siin meie juures rongkäiguga liituda. Ilmselt oli tal sinna baari enne asja..

"Elagu pealtvaatajad, HURRAAA!"

See tüdruk käis eelmisel aastal minu klassis.

Super-Uruguay!

Huvitav, kas lapsekesel palav ei hakanud..?

Ponist hakkas täitsa kahju. Ta oli ikka imepisike..

Näide meie olemusest, kui möödunud oli vähemalt 300 hobust ja eelneval ööl oli magatud ainult 4 tundi..

Üks jäi ikka rõõmsaks.

Suur ja väike.

Teine Uruguay lipuga tüdruk.

Põgeneeee, vaba laps!

The End!

Siis, kui oreod odavad on..

Lucia vend ja Barbara vend Gonzalo lõbutsemas!

Lucia laavib! Mina ka!

Estonian Presentation.

Ollaree.. Nüüd tuttu!

Sain Lucialt ka eelmise nädalavahetuse pildid, aga need lisan siia homme. Õnneks saan hommikul natuke kauem magada, sest koolis jäävad esimesed kaks tundi ära ja pean kohal olema alles kell 14.00. Ilus. Ja siis on ka ainult kolm tundi - matemaatika I-d ja inglise keel.

Kallid-paid!