Trennid-hobid

Tänasega algas jälle pihta koolinädal ja nüüd vist ei ole enam pikka aega mõtet vaheaega oodata. Kiidan!

Hommikul ärkasin üheksast, käisin pesus ja söömas. Kohe peale söömist aga läksin välja uurima, kus ma saaks endale mõne tegevuse leida, mida vabal ajal harrastada. Kõigepealt läksin kultuurimajja, kus jutu järgi pidi isegi tangot tantsida saama. Otsisin sealt tühjast majast mõnd inimhinge ja lõpuks leidsin ühe mehe ja ühe naise. Naine tuli minuga rääkima ja ütles, et alles kell 12.30-18.30 saan tulla oma küsimust esitama, sest siis on õiged prouad kohal. Ehk siis peale kooli pidin läbi hüppama. Edasi läksin kohalikku nö huvikooli. Seal üks noorem tädi rääkis mulle kõik ära. Osadest asjadest ei saanud ma arugi, et mis nad teevad, aga kui ma lõpuks ütlesin, et ma olen vahetusõpilane, siis ta hakkas kõike palju paremini seletama. Tema jutt oli tegelikult koguaeg väga segane.. Suu ei tahtnud üldse liikuda.. Aga sain siis teada mõned klassid (kitarritunnid, akrobaatika selle pika paelaga, mis laest alla ripub, karikatuur, araabiatantsud jne..) ja nende kellaajad.. Kahjuks nad enamus kattuvad minu teatritundidega koolis (kuhu ma muide sain loa minna!!! JESS) ja kui aus olla, siis nad minu jaoks väga huvitavad ei ole.. Kui ära hakkasin minema ja juba suur aitähh olin ära öelnud, siis tädi küsis minult, kas ma oleks huvitatud, kui ta minust ühe loo kuskil kirjutaks. Ta on ajakirjanik. Mul pole selle vastu muidugi midagi ja andsin talle oma telefoninumbri. Lubas helistada. Tore. Hakkasin tagasi kodu poole kõndima ja tahtsin ühest juuksuriärist ka läbi hüpata, et aega kinni panna, aga seal oli ikka mega rahvas!! Loobusin kavatsusega hiljem tagasi tulla. Kodus sain oma koti alla ära panna ja kui üles jõudsin palus Reina mul nurgapoodi minna ja mõned asjad tuua. Olin lahkelt nõus.
Nurgapoe müüa on mulle juba tuttav mees. Andsin talle ostunimekirja kätte ja lasin tal oma tööd teha. Ise vaatasin niisama. Samal ajal rääkisime mõnusalt juttu. Ikka minust ja Eestist ja ilmast ja et ka siin on kunagi lund sadanud, aga siis, kui see onu alles väike oli.. Ja kuna see pood asub juuksuriärist üle tee, siis teadis ta ka, et ma tahtsin juuksurisse minna. On ikka luuremees. Aga siin on need nurgapealsed poed vahvad, sest maksma ei pea :D. Või no kõik su ostud pannakse kirja ja siis kuu lõpus või algul maksad kõik korraga ära! Vahva süsteem, eks? Koju tulin kahe raske kilekotiga.

Kodus vaatasin pool tunnikest arvutis ringi ja uurisin, et äkki seal Club Minases, kus ma kunagi ujumas käisin, on miskit teha. Üritan ikka asju oma päevakava järgi sättida. Aga kuna see on nii kallis, siis pean veel mõtlema.

Sõin koos Paziga lõunat ja sättisin kooli poole. Paz hakkas peaaegu nutma sellepärast! Ta kohe üldse ei tahtnud, et ma kooli läheks.. Nii kurb, samas nii armas.. Aga läksin.
Esimesed tunnid olid inglise keeled. Olin nii nördinud, sest Luciat, mu ainsat sõpra selles klassis, ei olnud! Sattusin lausa paanikasse. Natuke sõnumineerimist ja selgus, et ta ei pea inglise keeles käima, sest ta tegi aasta algul eksami ja kui selle teed hästi, siis ei pea terve aasta inglise keeles käima! Pluss ta ju võtab eraldi tunde kuskil. Aga inglise keel oli vahva. Õpetajaks vanemas eas meesterahvas, kes minu arvates nägi oma halli vuntsiga välja rohkem nagu füüsika õpetaja. Poleks iial arvanud, et tema inglise keelt õpetab! Minu kõrvale istus üks teine klassiõde, et ma saaks ka ikka näha, mis nad seal tunnis teevad. Siin ju kõigil ainult paberkoopiad õpikutest.. Õpikuid siin koolis ja vist isegi siin maal ei kasutata. Aga tegelikult see tüdruk ei osanud üldse inglise keelt niiet pidin talle tõlkima. Mul on ikka kohutavalt hea meel, et minul see inglise keel suus on!
Järgmine tund oli keemia, kus õpetaja andis mulle teada, et ta vaatas natuke internetist Eesti kohta ja teab nüüd enam-vähem, kust ma tulen.. Tore. Ülejäänud aja passisin tühja, sest neil on praegu käsil teema, mis mind kohe üldse ei huvita! Tore on olla vahetusõpilane. Kahju ainult, et juba sügisest peab tuupima hakkama.
Ja istusime Luciaga kõige taha..
Filosoofia. Mõtlesin natuke nalja teha ja õpetajale mitte öelda tunni algul, et ma olen vahetusõpilane jne.. Siin õpetajad ju teevad iga tunni alguses kohalolekukontrolli ja alati küsivad, kas neil jäi keegi lugemata. Ütlesime seekord, et ei. Filosoofiat mul varem olnud ei ole selle klassiga. Aga kuna tunniteema oli niiiii igav, siis hakkasin joonistama. Lihtsalt vahemärkusena, et igavatest asjadest ma väga ei üritagi aru saada :).. Järsku õpetaja küsis: "Mida sina seal taga arvad sellest (teemast, mis nad just rääkisid ja mille ma lasin ühest kõrvast sisse, teisest välja)?" Algul ma ei saanud arugi, et ta minult seda küsis, aga siis ma ütlesin ära, et ma olen vahetusõpilane ja ma ei saa väga aru. Õpetaja ütles selle peale ainult, et hea, et ütlesid. Jätkasin joonistamisega. Peale tundi ta ikka küsis üle, et kas ma ei saa millestki aru, aga seletasin talle ära, kuidas asjalood on :D.
Kirjandus. Õpetaja on seal väga ilus ja tore. Kirjutasime palju selles tunnis. Kirjutada mulle siin meeldib, kui tempo just liiga kiire pole!
Ja matemaatika II. Meil on siin kaks matemaatikat, üks I ja teine II. I on üldine mate ja see on kõikidel klassidel. II on aga ainult reaalklassil. Ohõudust, millise tempoga me mingit asja pidime joonestama ja samal ajal ka kirjutama. Ma ei saanud muhvigi aru. Pull oli veel see, et enne joonestasime asja ära, rääkisime ära, milline nurk võrdub millisega jne ja alles pärast hakkasime õppima, kuidas, seda asja üldse õigesti joonestada.. Veider, aga olga pealagi.
Sellest kuust hakkavad meil iga nädal ka keemia ja füüsika praktikumid olema! Klass jagati kolmeks, mina pidin kolmandas olema (NB! Ma olen nüüd täitsa klassinimekirjas!), aga kuna Lucia on esimeses, siis küsisin õpetajalt, kas võin vahetada. Võisin. Esmaspäeviti on meil siis füüsika praktikum. Täna rääkisime ära, kuidas peavad need tööd kõik paberile kantud olema ja järgmine esmaspäev alustame esimese tööga. Tore, praktikum mulle meeldib.

Peale kooli pidin siis uuesti kultuurimajja minema. Lucia otsustas minuga kaasa tulla. Tee peal muidugi lollitasime palju ja nalja sai kõvasti. Kultuurimajas olid nüüd õiged prouad ja härrad kohal, aga mulle öeldi, et nad ei tea veel, mis kursused neil üldse olema hakkavad. Aga nädalalõpul paluti tagasi tulla. Olgu.
Ütlesin Luciale tsau ja tulin kodupoole. Värava ees aga otsutasin uuesti minna sinna juuksurisse vaatama, et äkki saan nüüd aja kinni panna. Sain. Homme pool kuus. Jei!
Kodus tuli väike "teeaeg", väike "arvutiaeg" ja suurem "pereaeg". Rääkisin Uruguayle ja Leticiale ära minu homse päevaplaani. Ehk siis küsisin neilt luba, kas ma siis võin oma teatritundidega jätkata ja et kas ma natuke võin joonestamises ka edasi käia ja selle laheda töö ära lõpetada. Saingi loa! Ehk siis homme tuleb MEGA pikk päev. Siis rääkisime veel nendest trennidest ja tuli välja, et mu perel on Club Minase perepilet! Küsisin, kas nad on mind ka nõus sinna lisama oma pere alla ja nad on! Uruguay isegi ütles, et tema maksab minu eest ja ma võin teha seal kõike, mis soovin. Muidugi viisaka inimesena ütlesin, et ma maksan oma osa ikka ise. Nüüd see mulle nii kallis ei tulekski, arvatavasti 460 peesot ehk umbes 19 euri kuus.. Enne oli üle 50-ne.. Saaksin jälle ujumas hakata käima ja lisaks aeroobikat ka veel. Leticia vist hakkas ka nüüd ujumas käima :D Arvatavasti jään selle variandi juurde, aga kui me Luciaga kultuurimajja kõndisime, nägin ka mingit maja, kus on samuti aeroobika ja pilates.. Algul mõtlesin, et homme hüppan sealt ka läbi ja vaatan, mida nad pakuvad, aga nüüd vist ei ole enam mõtet :). Loodan, et kolmapäeval saan end siis kuskile jälle kirja pandud!

Homme tuleb hull päev niiet kaon ära tuttu!
Olge musid-kallid-paid!