kontrolltöööööööö ja pildid.

Hommikul mina ärkasin ülesse täpselt kell üheksa!! Miks ma selle üle nii õnnelik olen? Mu telefon ju lakkas töötamast ja ma kartsin, et ma magan täiega sisse. Aga mingi režiim on vist sisse jäänud, et täpselt kell üheksa kella vaatan.. Või no tegelikult kell üheksa vaatasin kella, aga lubasin endale mõne minuti veel. 9.15 tegin uuesti silmad lahti olles vahepeal ära näinud isegi mingi järjekordse veidra unenäo. Need veidrad hakkavad tegelikult juba tavaliseks muutuma. Vahepeal võiks mõni normaalne ka sisse tulla..

Panin end siis riide ja tegin muud sätted, käisin söömas ja siis tulin alla tagasi, võtsin harja ja pühkisin üle saja aasta oma toa põranda ära.. Natuke piinlik oma koristajahullust kevadevanaema ees, kes teeb kevadist suurpuhastust juba jaanuaris ja seda veel kolm korda! Ning tolmulappi ma ei leidnud seega kapilt jäi tolm pühkimata.. Aga ühe mingi koleda jalamati pesin ära!!! :D Kass käis hiljem selle pealt vett joomas. Lihtsalt tuli mu tuppa, suundus otse vannituppa, jõi sellelt märjalt matilt ja lahkus. Nagu juba teadis, et sealt saab juua, kuigi ma just panin tolle mati sinna..

Ja siis, uskuge või mitte, aga ma õppisin mate I kontrolltööks! Või no lappasin vihikus materjali üle.. Ei tuupinud.

Lõuna aeg ütles Reina Uruguayle, et ta jättis vist oma telefonilaadija La Palomale. Küsisin talt siis, et äkki soovib minu oma, sest see sobib tema telefoniga ja ma ei kasuta seda enam (laadija on minu endise varastatud tupsununnu telefoni oma).. Oii, millise sõbra ma kohe endale sain! Tahtis küll ja hiljem, kui ma sööma läksin ja küsisin, mis ma võin süüa, ütles ta mulle, et kapis on seda ja et ma soojendaks omale (toit, mille tegi Uruguay La Palomal laupäeval õhtusöögiks). Samas ahjus oli juba valmis värske maitsev toit.. Aga kui ma juba oma toidu mikrost välja olin võtnud ja söömise juurde asunud, küsis ta mult siis lõpuks, et äkki tahan seda ka, mis ahjus just valmis sai.. Isegi pakkus mulle!! :) Oleks hea meelega võtnud, aga ma kahmasin seda Uruguay toitu endale nii palju ette, sest see oli ikka tõsiselt hea!
Igatahes, kohe pakkus ta mulle mitut erinevat söögivariant, tavaliselt piirdume ikka ühe toiduga, mis valmis kunagi eelmisel või üle-eelmisel päeval.. Vähemalt on nad kõik väga maitsvad.

Ja oligi aeg kooli minna. Esimesed tunnid olid ühiskonnaõpetused, kus oli teistel kontrolltöö. Kui õpetaja pabereid laiali jagas, küsis ta mult, kas ma teen ka.. Ütlesin kohe, et ei.. :D Siis küsis miks, aga ma ei jõudnud vastatagi, kui ta juba ütles, et pean siis endale ise tegevust leidma. Joonistasin. Aga no täitsa lõpp, kui palju meenutab mulle see ühiskonnaõpetaja minu maagümnaasiumi viimast klassijuhatajat Liivi Vislapuud. Täpselt ühesuguse olekuga, täpselt ühtemoodi räägivad jne.. Ja meie Vislapuu on ju ka ühiskonnaõpetaja.. Äkki on õed..?
Ühe tunni ma siis istusin seal klassis, kui teised kirjutasid, ja joonistasin.. Ning kirjutasin tunniplaani.. Teise tunni veetsin väljas muusikat kuulates. Ja natuke veel matet õppides.
Tulid mated. Ja kontrolltöö. Natuke oli teooriat ja üle poole tööst oli ikka ülesanded. Teooriat ma väga ei õppinud ja tegin nägemismälu järgi. Nüüd avastasin, et mu nägemismälu on mind petnud.. Kurb. Üks asi teooriast ehk läks õigesti! :) Hea seegi. Aga ülesanded olid suhteliselt lihtsad.. Natuke hirmutab see, et teised said teistsugused vastused, aga kuna kõikidel tulid vastused erinevad, siis me veel ei tea, kellel õige oli.. Loodan ikka, et minul. Muidu on piinlik, sest nii lihtsat asja olen ma juba ammu õppinud...
Matesid oli ka kaks, aga ma jõudsin juba esimese tunniga oma töö valmis. Istusin koridoris siis jälle ja kuulasin muusikat. Oleks tahtnud juba koju tulla, aga pidin veel inglise keelde ka jääma.
Inglise keel oli tavapärasest palju lõbusam. Võibolla ma tegin ise enda tuju kuidagi leplikumaks ja toredamaks, aga naersin suhteliselt palju ja täna isegi meeldis aidata seda tüdrukut, kes inglise keele tunniks kogu aeg minu kõrvale istuma tuleb ja muidu midagi ei oska. Ja teiste klassikaaslastega oleme ka rohkem suhtlema hakanud :)

Peale kooli tulin kippelt koju. Üritasin teha väikse katse ja vaadata, et kas jõuan ühe laulu kestvuse ajaga (mida keerulist lauset praegu) koju või mitte. Laul oli täpselt 6:01 minutit pikk, algas kooli ukse juures ja lõppes natuke enne minu kodu. Kaotasin 7 sekundit...

Kodus tulin kohe arvutisse ja rääkisin üle saja aasta unelevate vanematega. Saatsin nad ilusti tuttu ära :).

Kell kuus läksin üles ja sõin natuke ning vaatasin telekat. Ikka "Sõpru". Ja poolest sättisin end teatritunni poole. Täna ei lastud mul seal miskit kaasa teha... Kurb.. Kõigepealt tegid nad seda üksteise jäljendamise asja ehk siis peeglit ja varju. Kuna meid oli paaritu arv, siis käskis õpetaja minul vaadata. Saan tast aru ka, sest ma ju tegelikult ei kuulu enam sinna klassi ja teised teevad asja ikka nagu koolitööna ja mina käin niisama seal tunnis.. :) Aga väga lahe oli neid vaadata. Ning teise tunni ajal tehti neid etendusi edasi. Minu grupp ei suutnud jälle millegagi hiilata, sest seda Evelini, kes minu ja Maicaga eelmine nädal liitus, tegi meie plaani natuke segi. Siin nad pidid eile Maicaga kohtuma ja asjad ära rääkima, aga nad ei teinud seda ja täna Evelin üldse puudus.. Ning puudus ka Julio, kes oli Lucia partner, aga keegi ei tea, kus Julio on, sest ta on juba nädala puudunud ja pole endast märku andnud.. Seega nüüd siis ütles õpetaja, et Maica ja Lucia teevad koos minuga, aga me peaks juba homseks selle valmis saama ja minuga on keeruline, sest mul on ju päeval kool, niiet andsin loobumise :). Las siis teevad ise. Väga keeruline teema oli kõige sellega.. Aga kui me siis teiste etendusi jälle vaatasime, mida Guillermo vahepeal ikka oma andekusega parandas, saime jälle "publikuga" nii räigelt naerda. Lihtsalt ei suutnud naeru pidama jätta!!! :D Sellist komöödiat saab tasuta vaadata! :D
Peale teatrit hakkasin siis jälle koju tulema. Aga teatrihoone juures, mis asub koolist üle tee, nägin Luciat, Barbarat ja nende kahe vendi ja Barbi õde. Naljatasime koos ja populaarseks on meie seltsis saanud ka kivi-paber-käärimäng löömisega :D. Ning siis tulime koos Barbara, tema venna ja õega kodupoole. Nad elavad minule ju nii lähedal. Lubasin neid järgmine teisipäev vaatama minna, kuidas nad seal orkestris mängivad.. Orkestriproovist nad muidu just tulidki.. Ja nende kodu juures kohtasin Barbara järgmist venda ja nende ema. Peaaegu kogu pere sai selle õhtu jooksul ära tervitatud!

Kodus läksin otse kööki, sest kuulsin söögiriistade kolinat ja arvasin, et nad juba söövad. Ainult Valentina istus seal. Ütlesin talle tere ja isegi tuli tere vastu! Rääkisin siis natuke Reinaga, kes istus tema kõrval, tühjast-tähjast, näiteks ilmast jne, ja siis nägin, kuidas Valentina vaatas Reina poole ja näitas näpuga oma lauba poole (see osa, mis on silmadest kõrgemal). Nimelt ma lõikasin omal täna tukka jälle, aga seekord tegin ta natuke lühemaks. Ja suure sik-sakiga! Proovisin nii teha, nagu mulle meie juuksur teeb ja nagu mulle väga meeldib, aga no mul pole ju neid specialecial-hõrendamiskääre või mis iganes see nimi on. Aga tulemus polnudki minu arust nii paha.. Muidugi oli teiste jaoks veider näha mind nii lühikese tukaga, sest nad harjunud, et mul koguaeg see silmas.. Ja sellepärast tuli ka selline žest Valentinalt, kes tahtis Reinale märku anda tema arvamusest minu "naljaka" ja "koleda" tuka üle. Aga ma märkasin seda ja ütlesin talle kohe, et tõesti sai seekord vähe lühem lõigatud.. Tal oli kohe, et mis, mis asja, mis sai lühemaks lõigatud? Ise samal ajal muigas.. Teda ma ei jää kohe üldse igatsema, kui ma siit lahkun. Paz seevastu ütles mulle täna, kui ma lõunat sõin, et ta ei taha, et ma ära läheks.. NIIII ARMAAASS!!! :D
Aga mina sööma tol hetkel ei hakanud, sest otsustasin oodata teisi pereliikmeid. Uruguay oli terrassil mingi tema kliendiga juttu ajamas ja Leti tuli natuke hiljem kuskilt Pazi ja Tomasega. Ja mingi hetk tulid ka Mario ja Analia meile, sest nad hakkasid oma suvise reisi plaane arutama. Augustis lähevad. Nüüd vist võtsid ikka mõistuse pähe ja ei mölla seal Lõuna-Euroopas selle rongiga, vaid lähevad Pariisist Istambuli ikka lennukiga. Vähemalt nii ma sain lõpuks aru.. Nende planeerimine jätkus söögilauas, kust ma kell 22.30 otsustasin ära tulla, et seda siin kirjutada ja siis magama minna. Küsisin veel Letilt seda Uruguay vana telefoni, millega helistada ei saa, aga vähemalt ma saan siis sõnumineerida ja alarmi sellel kasutada.. Lucialt küsisin ka koolis, et äkki nende perel on mõni normaalsem telefon, mida ma saaksin nüüd siis kasutada.. Lubas homme öelda.

Ja nüüd siis hakkan nende piltidega möllama ja panen need siia üles. 122 pilti.. Edu!

Reede, 19. aprill, õhtusöök pitsabaaris.

Arvake ära, kes neist tegelikult magamist teeskles? :D

Laupäev, 20. aprill. Siin kohal: PALJU PALJU ÕNNE SULLE, VANAEMA!!! :)

Suundusime randa.

Papagoi tegi pesa palmi otsa. Sügis ju käes!

Väike kalamees ja uudishimulikud täismehed.

Veel ja veel kalamehi.

Koleväkk.

"Näe, Leticia, see on kala!", olgu päris nii hull ei olnud :D

Leidsime kaks krabi.

Walter tahtis perepilti meist teha! Peaaegu terve pere.

Leticia maju uurimas.

Mehed karpe uurimas.

Proovisin hetke tabada, väga ei õnnestunud.

See pilt meenutab mulle, kuidas üks väike juntsust koolipoiss tahab tüdrukule muljet avaldada :)

Selles kohas oli meeletult kilpkonnamune..

Paz käskis kalast pilti teha :D Ma käskisin tal poseerida. Viimasega ta väga nõus ei olnud..

Siis, kui me lambi maja hoovist läbi kõndisime..

Mina kaamerat näppimas. Eriti meeldib  mulle zuumida, sest selle fotoka zuum on võimas!

Tota

Paz leidis vist miskit.

Läksime sõidule. See on see maakoht ja kellegi uhke talupidamine

Talupidamise juurest paistis ilus järv..

See on juba jälle ookean, aga La Pedreral.

Tähtis pilt!!! Esimest korda nägin siin maal dušši rannas!!!

Lihtsalt üks pisike tulekahju, millest mööda sõitsime. Vist oli jõutud juba suurem värk ära kustutada..

Jälle väiksed kaamerakatsetused, kui igav oli ja ristsõna võtta polnud (selle unustasin Minasesse..)

Pühapäev, 21. aprill

Läks katki.

Kodu on meil selle rohelise aia taga, mis vasakul paistab. Ehk siis nii kaugele jõudsime oma reisuga.

Päevitama!

Läksin kõndima. Sügis ikka täitsa käes..

See on see koht, kus me suvel pitsat käisime söömas. Reede õhtul käisime ühes teises kohas.. Aga see oli ilusti talveks suletud.

Mingi karneval toimus lastele..

Skatepark sellise kauni koha peal.

Proovisin jälle lahedaid pilte teha. Tuleb veel harjutada..

Taamal kesklinn.

Kohalikud jalkat mängimas.

Ja jälle see majakas. Seekord koos linnuga.

Tegin koos majakaga pilti :)

Päike...

... ja kuu.

Koleda näoga kuju.

Ilusad karbid olid kuju juures..

Esmaspäev, 22. aprill

Tutvustati paadisõitu.

Sellise valge paadiga, mis paremal seisab, läksid mõne hetke pärast mingid kaks turisti retkele.

Väga kaunis pilt veel kaunimast inimesest.

Mingit kalavõrku tutvustati meile. Uruguay käskis pilti teha :D

Pole aru saada, aga krabid olid!! Kahjuks juba surnud..

Isa kiusas.

Walter soovis pilti. Ehk kes ei mäleta või ei tea - taga vasakul Walter, paremal Alfredo, ees vasakul Leticia, paremal Uruguay.

Aguas Dulces.

Sellised vahvad aknad majal.

See sama maja oli tegelikult tühi ja mahajäätud täpselt mere kaldal. Minu arust on see tegelikult superlahe maja!

Ei tea, mis see sealt paistab..

Cabo Polonio liivamäed.

Paz tahtis turistidest pilti teha :)

Selle mahajäätud maja seinal olid ühe väga haige laulu sõnad.. Ja veel valesti kirjutatud.

Mahajäätud maja sisemus.

"Vaade minu aknast.." :D

Ja tagasi oma kodurannas päevitamas.

Alustasime fotosessiooni iPadiga.

kaameral oli zuum põhjas. Ehk siis need tüübid kõndisid ikka vääääga kaugele.

Ja jäätist söömas.

mmm, kui hea!

Teisipäev, 23.aprill, kunstnik Paz.

Aijaa. Kommi olen ka täna palju söönud, sest need hakkavad juba natuke võõrast maitset külge võtma :D Okei, nii hull asi ei ole, aga kommid on ju pärit detsembrikuust ja ega nad tõesti enam kõige värskemad ei ole :D


KELL ON 1:02!! Lähen ära magama
Tsau!