Kooli pidin minema kell 10.45, sest sellest nädalast algasid meil ju keemia praktikad. Vahetasin oma grupi ära, või no õigemini liitusin Lucia grupiga jälle, sest ma ei viitsi esmaspäeva hommikuti käia. Nüüd on hea, käin praktikal ära ja saan koju jälle lõunat sööma tulla. Muidu peaks juba kell 11 lõunat sööma, mida ma muide homme peangi tegema, sest laupäevased filosoofiad ju paigutati nädala sisse ära ja nüüd homme on siis 11.30 kool. Aga see-eest ei ole meil enam laupäeviti tunde!
Praktikas väga miskit ei teinud veel. Vaatasime kõik need ohutusnõuded üle ja haigutasime üksteise võidu.
Koju jõudsin tagasi ja nägin alles siis Pazi tänase päeva jooksul esimest korda. Esimene küsimus temalt oli, et kas mul on ikka valus?? Ütlesin, et ei, enam ei ole. Selle peale sain talt vastuseks, et ta varsti peksab mind Valentinaga jälle.. Ju nad siis eile õhtul plaanisid juba miskit, kui ma teatritunnis olin.
Aga ülejäänud väige lõunapaus oli meil Paziga väga lõbus. Mängisime, tegime nägusid ja lollitasime. Lõpuks pidin jälle kooli minema ning Paz hakkas jälle nutma.. Ei tahtnud mind sinna lubada.. Aga läksin.
Esimesed tunnid olid keemiad. Taaskord. Meie keemia õpetaja on ikka väga rumal. Ise ei ole just väga vana inimene, aga iga kord unustab ära, kust ma õige tulen (täna ma olin pärit näiteks Sloveeniast), mis keelt me Eestis räägime.. Koguaeg pean sama teksti üha uuesti ja uuesti rääkima. Siis küsib veel minu käest mingeid lambi Venemaa linnade nimesid, milledest ma esimest korda kuulen.. Ja siis küsis mult juba teist korda, et kuidas mingi poolakast keemiku nime hääldada. Jaa, ma oskan super hästi poola keelt! Aga vähemalt teen kaasõpilastele head, sest õpetaja kulutab minuga suhtlemiseks ära üle poole oma tunnist.. :D
Kolmas oli ühiskonnaõpetus, kus räägiti lapsele nime panemisest ja millised on reeglid ja mis kõik lubatud on. Ma ei saa sellest teemast siin riigis veel muhvigi aru.. Igal inimesel on vähemalt neli nime. Või no kaks eesnime ja kaks perekonnanime. Õudne ju. Järgmiseks korraks peame valmis tegema enda sugupuu..
Järgmised kaks tundi olid matemaatika I-d. Iga kord on need tunnid ikka väga naljakad. Ja see õpetaja on lihtsalt mega tark. Eelmine kord oli meil enne mate tundi vist keemia, tahvlile oli mingi lambi tekst kirjutatud ja siis kui mate õpetaja tuli klassi, ütles kohe peale vaadates ära, mida me täpselt õppinud olime.. :D Ja nüüd sai ta teada, et ma olen natuke vene keelt õppinud ja tahtis, et ma temaga vene keeles räägiks. Muidugi on see vene keel kõik minu peast kadunud, ükspäev tuletasin alles siin tänu kalendrile nädalapäevad meelde.. :D Aga näed, teadsin isegi, kui ta küsis mult, mis tähendab rabota, urok (väga lahe on eestikeelsete tähtedega venekeelseid sõnu kirjutada) jne..
Ja siis tulid füüsikad. Tegin tublilt kõik kaasa. Isegi proovin siin ikka kirjutada nii nagu kuulen, mitte Lucialt maha kirjutada kõike. Ja õpetaja korra isegi märkas ja rääkis selle võrra aeglasemalt ja kordas. Tegelikult ma jään tavaliselt juba esimese lause juures teistest maha ja pean ikka kopeerima, aga täna sain täitsa hakkama! Kiidan end!
Peale tunde hüppasin jälle kunstiklassi tantsutunnist läbi, sest Maica lubas mulle juba eile ühed paberid minu tekstiga tuua. Peame kolmapäevaseks teatritunniks välja mõtlema kahekesi ühe lühietenduse ja mina pean kurja meest mängima, kes oma naise lõpuks tapab. Mida vägivaldsust üldse.. Aga muidugi tal ei olnud neid jälle.. Ise koguaeg lubab ja siis ikka ei too.. Nagu Uruguays kombeks.
Kodus olin põhimõtteliselt terve aeg üleval koos teistega. Sõin natuke, hullasime jälle Paziga ja õppisin natuke matet. Te ei kujuta ette ka, kui lõbus meil Pazikesega on, kui tema vanem õde kodus pole ja tal miskit halba ei käse koguaeg teha. Nii mõnus! Kindlasti jään seda pisikest igatsema...
Ja hullumaja kui tark ta on! Nagu need väiksed lapsed kõik! Koguaeg küsib mult, et kas ma tean, kuidas miski asi töötab või kuidas midagi tegema peab jne.. Seletab mulle kõik maailma asjad ära..
Kell kaheksa säädisin siis end jälle ujumistrenni poole. Täna ma kahetsesin tohutult, et seda tegin. Esiteks meil oli mingi mega rahvas seal. Ja üks mu klassivend käib ka meil ujumas, esimest korda nägin! See oli ainuke pluss. Aga no muidugi paigutas treener mind ikka sinna ujumist õppivate rajale. Meid oli ühel rajal viis. Kõik olid mingid räiged jorsid, kes ujuda ei osanud ja suunataju neil ka üldse polnud. Näiteks oli meil üks tüdruk, kes arvas, et ta on lihtsalt maailma parim ujuja, tal oli vaja koguaeg esimesena alustada, siis ta ujus poole basseini kuidagi möödi väheldes ära, jäi siis seisma ja siis teised pidid temast mööda ujuma. Ning siis ujus ta poole pealt tagasi. Või kui ta lõpuni ujus, siis tahtsin ma tast vahepeal nagu ikka ennem ära minna, et ma ei peaks seal tema taga seisma tükk aega, aga muidugi otsustas ta minuga samal ajal ujuma hakata ja siis ujus mul seal küljes. Ja ta pidi alati vastassuunas ujuma. Lõpuks vist õnneks jagas vähemalt selle matsu ära, et ujus ikka õigel pool, aga no täitsa lõpp, kui vihaseks see kõik ajas.. Treener ju ise ka näeb seda jama ja ei ütle mitte sõnagi.
Vähemalt minu ujumisstiil sai täna koguaeg kiita :). Äkki kunagi lastakse mind ka sinna normaalsete ujujate juurde.. Ootan.
Peale ujumist, kui koju jõudsin, nägin peale seda eilset intsidenti esimest korda Valentinat. Ta tuli just köögist söömast ja me kohtusime elutoas. Ütlesin talle ilusti tere, vastuseks sain ainult ühe väga kurja/solvunud pilgu. Ja kohe teatas selle peale oma emale ja Reinale, et ta läheb nüüd magama.. Kõik. On ikka titake küll meil siin.. Las tema olla.
Õhtul pidin jälle üksi sööma, sest kõik olid juba lõpetanud. Või no Reina ütles mulle nii. Tegelikult oli Tomas täitsa söömata ja kui ma hakkasin juba lõpetama, kaeti talle lauake. Tomasega on meil hetkel kõik kõige paremas korras! Teeme nalja koos ja laseme üksteisel täitsa vabalt elada! Mulle meeldib.
Reina peab ka muidugi minu üle millegi pärast vimma. Üldse ei räägi minuga enam.. Või no kui ma talt midagi küsin, siis ta ikka vastab, aga ta on vist minu tänamisest niivõrd tüdinenud, et tihtipeale ei tule sellelegi vastust nagu "võta heaks" vms.. Ja kui ma köögis midagi omale natuke süüa teen või miskit, siis tal on tihti just kuskilt minu lähedusest miskit vaja ja siis ta niimoodi demonstratiivselt jääb ootama ja mind tüdinun pilguga vaatama. Aga kui Uruguay või Leticia läheduses on, siis on ta muidugi mul siin väga hea sõber!
Õnneks vist Uruguay andis talle teada, et ta enam ei suitsetaks mu toas. Vähemalt täna, kui ma ujumast tulin, siis ta pesi siin end jälle ja hiljem suitsuhaisu ei olnudki ja konisid ma ka maast ega vetsupotist ei leidnud :).
Ühesõnaga, kes tahavad, las mossitavad, mina end sellest häirida ei lase!
Noja siis nüüd need kunstitööd.. Olen tulemusega rohkemgi kui rahul! Enda arust ületasin oma võimeid!
 |
| Ütleme nii, et joonlauda ei tohtinud kasutada ja minu kastide sirged jooned on tegelikult ka sirged, lihtsalt teie silmad kõverdavad neid pisut. |
Nüüd ma siin olen lahe ja lähen tuttu. Homme jälle localizada ehk siis hommikul kell üheksa jõudu tegema!
No comments:
Post a Comment