Päev algas ilusalt, lõppes suhteliselt nukralt.
Kell üheksa mina ärkasin ja olin kohe tunni arvutis. Oli vaja business-juttu emaga rääkida.. Okei, tegelikult niisama meilitasime.
Kell kümme umbes jõudsin hommikus sööma ja enne ühteteist läksin linnapeale poodidesse. Ühest poest ostsin omale kauaihaldatud tavalise pikakäistega pluusi ja lõpuks leidsin ka oma väikse rätiku!! Ja mis te arvate, kust viimane mulle silma säras?? Muidugi meie toidupoes nimega TATA. Seal oli igasugust valikut! Tore.
Tulin koju, panin end kooliks valmis, sõin ja läksingi kooli. Mõtlesin, et olen juba täitsa hiljaks jäänud, sest jõudsin täpselt kellahelinaga kooli ja kui ma oma klassi juurde jõudsin, ei leidnud ma sealt enam kedagi tundi ootamas. Järeldasin, et tund juba käib. Klassiuks oli ka lahti, niiet sisenesin. Seal olid ainult õpetaja ja üks klassiõde kahekesi.. :D Mõne minuti pärast saabus ka ülejäänud rahvas.
Põhiteemaks meie klassil on saanud üksteise asjade ära peitmine. Ühel poisil nimega Diego on koguaeg kott lambist kuskil tagumise pingirea taha kõndinud või siis pinal kapi otsa hüpanud.. Vaesekene. Ja juba hiilivad nad minu asju ka. Olen muutunud oma asjade hoidmisega eriti valvsaks ja neist lahti ei lase. Klassist väljun viimasena :D Aga korra sai ikka Matias mu pinali panna Sara lauale, Sara pinali Natalia lauale ja Natalia pinali minu lauale. Räige suslik meil seal seljataga. Aga vähemalt on lõbus!
Esimesed tunnid olid siis ühiskonnaõpetused. Joonistasin ja natuke ka kuulasin. Tänane teema oli abiellumine välismaal. Jõudsime selleni, et tekkis küsimus - mis siis saab, kui abiellutakse lennukis ehk siis kõrgel õhus lennates?? :D Kus maal siis tegelikult abiellutakse?? :D
Järgmised kaks olid matemaatika I-d, kus saab alati nalja. Tänane teema jäi mulle veel natuke võõraks. Võibolla sellepärast, et ma eelmine kord puudusin..
Ja viimane tund oli inglise keel. Seal oli meil kontrolltöö ja selle ma tegin muidugi kaasa. Kuus ülesannet. Teised susserdasid veel esimeste kolme kallal, kui ma juba lõpetama hakkasin.. :D
Kodus natuke olin jälle arvutis, vaatasin telekat ka, aga siis tuli Paz ja tahtis multikaid... Pidin Harry Potteri filmist loobuma.. Siis tegin "kakaoaja", Valentina istus ka minuga lauataga, siis vaatasime koos natuke veel telekat ja siis mul oligi juba aeg tagasi kooli poole minna.
Teatritund. Kõigepealt pidid Julio ja Evelin oma etendust tegema ja ülesandeid täitma. Oli taas naljakas. Teise tunni alguses pidime kõik ühe sõna paberile kirjutama nii, et keegi ei näe. Need voltisime kokku ja panime ühte kotikesse. Siis ütles Guillermo kahe õpilase nime, kes peavad loosiga tõmbama endale ühe sõna ja siis koos miskit meile improviseerima nii, et ise kehastavad selle sõna tähendust. Mina pidin viimasena Camilaga tegema!! :D Ja oh jama. Sain muidugi sõna, mille just vahetult enne meie lavale minekut Guillermo kirjutas ja kotti viskas. Minu tegelaskujuks oli lehtsalat. :D Oli lõbus!
Siis tulin koju tagasi. Arvasin terve päev, et äkki lähme õhtul välja või tulevad meile mingid külalised. Või no et õhtu läheb mul põnevaks. Kodust leidsin Reina üksinda köögis söömast. Küsisin siis, et kus teised on - lähevad välja. Kõik? Ei, lapsed mitte.. Okei, võtsin ka siis omale taldriku, sõin ja rääkisin Reinaga juttu. Homme on ju siin see töötajate päev, kus mitte ükski inimene tööd ei tee!! Kõik kohad on kinni, isegi toidupoed!!! Uurisin selle kohta natuke, et äkki toimub mõni üritus või miskit. Mingi poliitiline jura pidi keskplatsil olema. Peale sööki istusin siis teleka ette. Tuli suur tahtmine ka välja minna ja miskit teha, aga no ei ole ühtegi sõpra parasjagu facebookis ja telefonil ei ole kõneaega ja mul ju nende numbreid ka niikuinii ei ole.. Ja mis kogu asja kohe tõsiselt nukraks tegi oli see, et Valentina ja Tomas ikkagi läksid Uruguay ja Leticiaga välja kaasa.. Ja mulle ei öelnud ükski pereliige mitte ühtegi sõna. Ei tere, ei head aega, mitte midagi. Ma sellel hetkel nagu ei eksisteerinudki.. Paz vist juba magas ja tema tõesti ei läinud kaasa.. Aga nad oleks siis võinud vähemalt küsidagi, et Anni, kas sul on tänaseks mingeid plaane, või et Anni, me lähme, aga sul oleks seal igav, või siis vähemalt tšau..!
Nüüd ma siis tulin alla ja panin omale järgmise filmi tõmbama. Otsisin miskit komöödiat ja võtan omale šokolaadi ka kõrvale ja olen Forever Alone siin täna..
Ilusat kevadpüha kõigile! :)
Tuesday, April 30, 2013
Monday, April 29, 2013
Ilusat ülemaailmset tantsupäeva kõigile!! :)
Ma olen nii väsinud. Jah, nädalavahetus ainult magasin põhimõtteliselt, aga no see tänane möllupäev tegi kõik tasaks!
Algas kell 08.00, kui ma oma äratuse lükkasin 13 minutit hilisemaks. Niikuinii oleks aega üle jäänud. Lõpuks siis ärkasin, tegin end korda ja läksin üles sööma. Ja mis ma avastasin!! Mu poolest koogist oli järgi jäänud ainult 1cm x 1 cm x 1 cm suurune tükk!!! Panin selle kohe pintlisse ja pesin taldriku ära. On ainult kaks varianti - kas nad sõid veel eile õhtul või siis pani Reina Valentinale ja Tomasele kooli kaasa.. Aga see üks amps - pole sõnu selle maitse kirjeldamiseks! Pärast ei tahtnud hambaidki pesta! Tegin seda ikkagi..
Oi, hommikune aeroobika oli meil täna vahva! Lorenal tuli ka natuke puusanõksutamise tuju seega ega need liigutused väga salsa tunni omadest ei erinenud :D. Seekord tegi ta meile suhteliselt lihtsa kava ka niiet, kui me jälle ise tegema pidime ja Lorena ise eest ära kadus, suundusid kõik pilgud kohe minu peale, et rütmi hoida :D Ja mul ei läinud ükski samm sassi selle suure tähelepanu all!! Mõni pani küll siis ka rütmist mööda, aga siis sain ma jälle Lorenalt kiita! Meeldib.
Peale trenni käisin oma Minase lemmikpoes, kus müüakse magamistoa ja vannitoa tarbeid, näiteks rätikuid ja pidžaamasid ja voodilinu jne.. Asi, mida mina otsin on see minirätikukene, mida ma saaks edaspidi trenni kaasa võtta, sest seda vett lendab mu näost nii mis hirmus. Lihtsalt tilgun seal salsa tunnis. Hommikuti Lorena tunnid on vähe rahulikumad ja seal ei ole nii palju rahvast ka. Koguaeg olen ma näinud neid pisikesi rätikuid seal müügil, aga nüüd lihtsalt ei olnud. Käisin need riiulid vähemalt 3 korda läbi ja ei leidnud tuhkagi. Kõik olid liiga suured minu higi jaoks.. Ja kodus meil ka ei ole.. :( Tuleb veel otsida!
Jõudsin korra koju, panin teised riided selga ja asjad kotti, sõin lõunat ja suundusin kooli. Aga vot lahe sell, unustasin oma pinali koju.. Ja veel ka matemaatika II vihiku! Katastroof.
Koolis väga miskit põnevat ei olnud. Esimene tund oli keemia, tegin numbrimängu. Teine-kolmas inglise keeled ja homme tuleb meil seal kontrolltöö - Passive Voice ja Present Perfect. Lihtsus on meeletu. Siis tulid kaks filosoofiat, kus ma tegin taas numbrimängu. Nii ka järgmises kirjanduse tunnis, kui teistel oli kontrolltöö. Kõik sattusid minu mängu peale nii õhinasse! Kirjanduses tuli õpetaja uurima, mida ma teen. Ütles mulle, et mängin mingit väga kahtlast/haruldast mängu :D. Siis vahetunnis pidin Nataliale selle ära õpetama.. Lubas kodus proovida.. Peale kirjandust tuli matemaatika II, kus ma olen nats maha jäänud, aga ma natuke isegi miskit mõikasin täna.. Ja siis tuli füüsika praks, kus tegime oma rühmatööd edasi.. Ühest asjast ma ei saanud muhvigi aru ja siis õpetaja vist tüdines ära, et ma seal koguaeg Luciat piinan, seega ta kutsus mu enda juurde ja seletas asja ilusti üle. Nüüd on asi selge!
Ja siis ruttu koju. Kell oli 18.15. Hüppasin veel El Doradost ka läbi, et vaadata, kas seal on rätikut - ei olnud. Kodus viskasin ruttu kotti alla ära ja jooksin üles kõhtu täitma. Reina palus mul siis peale mu "kakaoaega" minna nurgapoodi midagi tooma. Mul oli küll väga kiire, aga olin tubli ja jooksin kohale. Pealegi helistas Reina sinna poodi onule, et ta paneks asjad juba valmis :D
Ahjaa, sain täna Lucialt telefoni ka. Tõesti, ega sellega miskit muud väga teha pole, kui sõnumeid saata ja helistada. Õnneks on alarm ka peal, niiet sellest Uruguay vanast logust on ta parem. Loguga ei saanud helistada.. Aga kõik mu numbrid olid kadunud, kaasaarvatud ka minu oma. Pean piinlikusega tõdema, et mul ei ole veel mu enda telefoninumber peas. Kunagi oli, aga nüüd oli peast kadunud. Otsisin siis meeletult seda paberit, kuhu mul see kirjutatud oli, sest ma pidin minema sellele kõneaega peale panema - oli ju homme vaja Montevideosse minna ja siis läheb kõneaega vaja.. Aga ma ei leidnud seda paberit. Läksin siis üles ja palusin Uruguayl mulle minu telefoninumber öelda, aga tal oli ka see telefonist kadunud! Ma ei saa pihta, kuhu ta kaotas. Alles paar nädalat tagasi ju oli tal see olemas, kui Montevideos käisime.
Igatahes, kogu selle telefonijama pärast jäin ma salsatundi hiljaks. 15 minutit!! Aga läksin ikkagi. Teel riietusruumist saali (trepist peame üles minema) kohtasin Valentinat ja ta sõpru. Nad tulid jõusaali poolt. Arvasin, et no nüüd kindlasti tulevad sinna saali ukse peale naerma, kuidas ma seal vehklen, aga üllatus missugune, ei tulnudki! Aga mida rahvast seal trennis oli!!! Ma algul ei leidnud omale kohtagi! Meeletu! Aga mõnus ikkagi. Ja venitasime seekord ikka palju kauem!
Jõudsin tagasi alla, aga kuna all riietusruumis oli megalt palju asju, pidin end ühte nurka laua juurde sättima enne trenni. Aga kui ma peale trenni oma asjade juurde jõudsin, olid minu kossid sealt kadunud! Nonii, keegi vahva tüdruk või tädike on minu pastlatega minema läinud.. Läksin siis koristajatädilt küsima, et kus mu jalatsid on, ta lubas mulle need kohe anda.. Muidugi, ta oli meil natukene põrandat koristanud ja sellepärast oli ta mu kossid kellegi teise korvi pannud (me peame oma asjad suurde pesukorvi panema, et kord majas oleks! kõigil on muidugi eraldi korvid, seekord aga ei jagunud neid..). Sain oma kossid tagasi :)
Peale trenni tahtsid kõik muidugi ka pesema minna, mina ju ka, aga mis asja veel hullemaks tegi oli see, et ka naiste ujumistrenn lõppes just sel hetkel! Seega tekkis sinna mega järjekord. Ootasime.
Ja siis tulingi koju tagasi. Meile oli külla tulnud see Leticia sõbranna/töökaaslase mees (Manuela ja Valentina isa) ja koos Uruguay ja Reinaga vaatasid nad Nacionali ja kellegi mängu. Mina läksin kohe Leticia juurde temalt nõu küsima homse kohta, et kas mul on mõtet minna passis seda 90-päeva templit uuendama, mis maksab praegu tehes 550 peesot (umbes 22 euri) või teen seda siis, kui lennujaamas olen ja koju hakkan tulema, siis maksab see umbes 900 peesot (umbes 36 euri). Ei tea küll, miks viimane nii kõrge hind on, sest kui me Brasiiliasse läksime, kästi meil ju maksta 680 peesot. Seda 900-peesost hinda ma Leticiaga asja arutades veel ei teadnud.. Kogu selle kammaijaa lõpuks saime otsustatud, et mul vist väga ei ole mõtet minna sinna Montevideosse siis homme, sest ma peaksin bussiga koju tagasi tulema ja lõppkokkuvõttes läheks siis asi kallimaks, kui lennujaamas maksta. Mõtlen veel. Kui asjad muutuvad, saan veel neljapäeval minna :).
Siis tulin alla, panin oma asjad kuivama ja tagasi üles teiste seltsi. Vaataime mängu, rääkisime juttu ja hiljem sõime õhtust. Õhtusöögile tulid veel selle juba külas olnud mehe naine ehk siis Leticia sõbrants (ma peaks nende nimed ära õppima...), Manuela ja Valentina, Rodrigo, Walter, Lolo. Õhtusöögilauas küsisin sellelt oma hostõelt Valentinalt, et mis nad klubis tegid. Nad olla ka salsas käinud, aga see oli liiga keeruline nende jaoks ja nad tulid kohe alguses ära! Nõrgad :D Minu jaoks oli ka reedel ju alguses raske, aga täna oli juba samm sees! Aga tõesti, algul ehmatab see juba valmis koreograafia väga ära! :D
Siis rääkisid nad veel oma New Yorki plaane. Seitsmendal nad meil siis lahkuvad ja ma pean vist nädal või kaks siin koos Reina ja lastega olema. Oi hullu! Aga tegi ikka hullult kadedaks küll see nende New York... Peale kõige muu turistivärgi (Empire State, Vabaduse sammas jne) plaanivad nad laupäeval teha kogu kambaga Central Park'is jalgrattamatka! Tahankaaaaaaaaa!!!
Ei taha küll miskit ära sõnuda, aga suhted Valentina ja Reinaga on kuidagi äkki väga normaalseks muutunud! Neil viimasel ajal ei ole minu vastu seda kibestunud tunnet, vähemalt mulle tundub nii! Reina räägib minuga niisamagi juttu ja nagu näha, siis Valentina ka! Kui õhtusöök oli poolel rahval lõpetatud ja mõni inimene lauast lahkunud, hakkas ka Valentina minema ja toksas mulle õla peale ja ütles, et ma ka võin ju minna, kui kõik lähevad.. :D Meil ju siin see kuldreegel, et enne ei tohi söögilauast tõusta, kui kõigil söödud on...
Kell 22.25 tulin ma alla, et siis natuke omaette olla ja arvutis asja veits uurida. Juba kirjutasin YFUle ka oma otsusest ja plaanist jne. Maite vastas kohe ja kiitis väga minu hispaania keelt!!! Seda ei osanud küll oodata :D. Tegelikult selle keelega on asi nii, et kui ma miskit lihtsalt niisama räägin, siis tuleb, aga kui ma pean midagi seletama, siis tuleb see nõme keelebarjäär ette ja kõik reeglid/sõnad kaovad!! Õudne. Kui aus olla, siis ma ka eesti keeles ei oska asju väga seletada.. See on juba minu isiksuse viga ma kardan..
Aga jamh.. Pidin homme Montevideosse minema, aga ei lähe ikka.. Kui nüüd hädasti vaja, siis ehk neljapäeval.. Aga laupäeval lähen kindlasti Floridasse Johannale külla! Saime Maitelt väga lahke loa oma nädalavahetus toredaks muuta :)
Tänaseks kõik!
Kalli.
Algas kell 08.00, kui ma oma äratuse lükkasin 13 minutit hilisemaks. Niikuinii oleks aega üle jäänud. Lõpuks siis ärkasin, tegin end korda ja läksin üles sööma. Ja mis ma avastasin!! Mu poolest koogist oli järgi jäänud ainult 1cm x 1 cm x 1 cm suurune tükk!!! Panin selle kohe pintlisse ja pesin taldriku ära. On ainult kaks varianti - kas nad sõid veel eile õhtul või siis pani Reina Valentinale ja Tomasele kooli kaasa.. Aga see üks amps - pole sõnu selle maitse kirjeldamiseks! Pärast ei tahtnud hambaidki pesta! Tegin seda ikkagi..
Oi, hommikune aeroobika oli meil täna vahva! Lorenal tuli ka natuke puusanõksutamise tuju seega ega need liigutused väga salsa tunni omadest ei erinenud :D. Seekord tegi ta meile suhteliselt lihtsa kava ka niiet, kui me jälle ise tegema pidime ja Lorena ise eest ära kadus, suundusid kõik pilgud kohe minu peale, et rütmi hoida :D Ja mul ei läinud ükski samm sassi selle suure tähelepanu all!! Mõni pani küll siis ka rütmist mööda, aga siis sain ma jälle Lorenalt kiita! Meeldib.
Peale trenni käisin oma Minase lemmikpoes, kus müüakse magamistoa ja vannitoa tarbeid, näiteks rätikuid ja pidžaamasid ja voodilinu jne.. Asi, mida mina otsin on see minirätikukene, mida ma saaks edaspidi trenni kaasa võtta, sest seda vett lendab mu näost nii mis hirmus. Lihtsalt tilgun seal salsa tunnis. Hommikuti Lorena tunnid on vähe rahulikumad ja seal ei ole nii palju rahvast ka. Koguaeg olen ma näinud neid pisikesi rätikuid seal müügil, aga nüüd lihtsalt ei olnud. Käisin need riiulid vähemalt 3 korda läbi ja ei leidnud tuhkagi. Kõik olid liiga suured minu higi jaoks.. Ja kodus meil ka ei ole.. :( Tuleb veel otsida!
Jõudsin korra koju, panin teised riided selga ja asjad kotti, sõin lõunat ja suundusin kooli. Aga vot lahe sell, unustasin oma pinali koju.. Ja veel ka matemaatika II vihiku! Katastroof.
Koolis väga miskit põnevat ei olnud. Esimene tund oli keemia, tegin numbrimängu. Teine-kolmas inglise keeled ja homme tuleb meil seal kontrolltöö - Passive Voice ja Present Perfect. Lihtsus on meeletu. Siis tulid kaks filosoofiat, kus ma tegin taas numbrimängu. Nii ka järgmises kirjanduse tunnis, kui teistel oli kontrolltöö. Kõik sattusid minu mängu peale nii õhinasse! Kirjanduses tuli õpetaja uurima, mida ma teen. Ütles mulle, et mängin mingit väga kahtlast/haruldast mängu :D. Siis vahetunnis pidin Nataliale selle ära õpetama.. Lubas kodus proovida.. Peale kirjandust tuli matemaatika II, kus ma olen nats maha jäänud, aga ma natuke isegi miskit mõikasin täna.. Ja siis tuli füüsika praks, kus tegime oma rühmatööd edasi.. Ühest asjast ma ei saanud muhvigi aru ja siis õpetaja vist tüdines ära, et ma seal koguaeg Luciat piinan, seega ta kutsus mu enda juurde ja seletas asja ilusti üle. Nüüd on asi selge!
Ja siis ruttu koju. Kell oli 18.15. Hüppasin veel El Doradost ka läbi, et vaadata, kas seal on rätikut - ei olnud. Kodus viskasin ruttu kotti alla ära ja jooksin üles kõhtu täitma. Reina palus mul siis peale mu "kakaoaega" minna nurgapoodi midagi tooma. Mul oli küll väga kiire, aga olin tubli ja jooksin kohale. Pealegi helistas Reina sinna poodi onule, et ta paneks asjad juba valmis :D
Ahjaa, sain täna Lucialt telefoni ka. Tõesti, ega sellega miskit muud väga teha pole, kui sõnumeid saata ja helistada. Õnneks on alarm ka peal, niiet sellest Uruguay vanast logust on ta parem. Loguga ei saanud helistada.. Aga kõik mu numbrid olid kadunud, kaasaarvatud ka minu oma. Pean piinlikusega tõdema, et mul ei ole veel mu enda telefoninumber peas. Kunagi oli, aga nüüd oli peast kadunud. Otsisin siis meeletult seda paberit, kuhu mul see kirjutatud oli, sest ma pidin minema sellele kõneaega peale panema - oli ju homme vaja Montevideosse minna ja siis läheb kõneaega vaja.. Aga ma ei leidnud seda paberit. Läksin siis üles ja palusin Uruguayl mulle minu telefoninumber öelda, aga tal oli ka see telefonist kadunud! Ma ei saa pihta, kuhu ta kaotas. Alles paar nädalat tagasi ju oli tal see olemas, kui Montevideos käisime.
Igatahes, kogu selle telefonijama pärast jäin ma salsatundi hiljaks. 15 minutit!! Aga läksin ikkagi. Teel riietusruumist saali (trepist peame üles minema) kohtasin Valentinat ja ta sõpru. Nad tulid jõusaali poolt. Arvasin, et no nüüd kindlasti tulevad sinna saali ukse peale naerma, kuidas ma seal vehklen, aga üllatus missugune, ei tulnudki! Aga mida rahvast seal trennis oli!!! Ma algul ei leidnud omale kohtagi! Meeletu! Aga mõnus ikkagi. Ja venitasime seekord ikka palju kauem!
Jõudsin tagasi alla, aga kuna all riietusruumis oli megalt palju asju, pidin end ühte nurka laua juurde sättima enne trenni. Aga kui ma peale trenni oma asjade juurde jõudsin, olid minu kossid sealt kadunud! Nonii, keegi vahva tüdruk või tädike on minu pastlatega minema läinud.. Läksin siis koristajatädilt küsima, et kus mu jalatsid on, ta lubas mulle need kohe anda.. Muidugi, ta oli meil natukene põrandat koristanud ja sellepärast oli ta mu kossid kellegi teise korvi pannud (me peame oma asjad suurde pesukorvi panema, et kord majas oleks! kõigil on muidugi eraldi korvid, seekord aga ei jagunud neid..). Sain oma kossid tagasi :)
Peale trenni tahtsid kõik muidugi ka pesema minna, mina ju ka, aga mis asja veel hullemaks tegi oli see, et ka naiste ujumistrenn lõppes just sel hetkel! Seega tekkis sinna mega järjekord. Ootasime.
Ja siis tulingi koju tagasi. Meile oli külla tulnud see Leticia sõbranna/töökaaslase mees (Manuela ja Valentina isa) ja koos Uruguay ja Reinaga vaatasid nad Nacionali ja kellegi mängu. Mina läksin kohe Leticia juurde temalt nõu küsima homse kohta, et kas mul on mõtet minna passis seda 90-päeva templit uuendama, mis maksab praegu tehes 550 peesot (umbes 22 euri) või teen seda siis, kui lennujaamas olen ja koju hakkan tulema, siis maksab see umbes 900 peesot (umbes 36 euri). Ei tea küll, miks viimane nii kõrge hind on, sest kui me Brasiiliasse läksime, kästi meil ju maksta 680 peesot. Seda 900-peesost hinda ma Leticiaga asja arutades veel ei teadnud.. Kogu selle kammaijaa lõpuks saime otsustatud, et mul vist väga ei ole mõtet minna sinna Montevideosse siis homme, sest ma peaksin bussiga koju tagasi tulema ja lõppkokkuvõttes läheks siis asi kallimaks, kui lennujaamas maksta. Mõtlen veel. Kui asjad muutuvad, saan veel neljapäeval minna :).
Siis tulin alla, panin oma asjad kuivama ja tagasi üles teiste seltsi. Vaataime mängu, rääkisime juttu ja hiljem sõime õhtust. Õhtusöögile tulid veel selle juba külas olnud mehe naine ehk siis Leticia sõbrants (ma peaks nende nimed ära õppima...), Manuela ja Valentina, Rodrigo, Walter, Lolo. Õhtusöögilauas küsisin sellelt oma hostõelt Valentinalt, et mis nad klubis tegid. Nad olla ka salsas käinud, aga see oli liiga keeruline nende jaoks ja nad tulid kohe alguses ära! Nõrgad :D Minu jaoks oli ka reedel ju alguses raske, aga täna oli juba samm sees! Aga tõesti, algul ehmatab see juba valmis koreograafia väga ära! :D
Siis rääkisid nad veel oma New Yorki plaane. Seitsmendal nad meil siis lahkuvad ja ma pean vist nädal või kaks siin koos Reina ja lastega olema. Oi hullu! Aga tegi ikka hullult kadedaks küll see nende New York... Peale kõige muu turistivärgi (Empire State, Vabaduse sammas jne) plaanivad nad laupäeval teha kogu kambaga Central Park'is jalgrattamatka! Tahankaaaaaaaaa!!!
Ei taha küll miskit ära sõnuda, aga suhted Valentina ja Reinaga on kuidagi äkki väga normaalseks muutunud! Neil viimasel ajal ei ole minu vastu seda kibestunud tunnet, vähemalt mulle tundub nii! Reina räägib minuga niisamagi juttu ja nagu näha, siis Valentina ka! Kui õhtusöök oli poolel rahval lõpetatud ja mõni inimene lauast lahkunud, hakkas ka Valentina minema ja toksas mulle õla peale ja ütles, et ma ka võin ju minna, kui kõik lähevad.. :D Meil ju siin see kuldreegel, et enne ei tohi söögilauast tõusta, kui kõigil söödud on...
Kell 22.25 tulin ma alla, et siis natuke omaette olla ja arvutis asja veits uurida. Juba kirjutasin YFUle ka oma otsusest ja plaanist jne. Maite vastas kohe ja kiitis väga minu hispaania keelt!!! Seda ei osanud küll oodata :D. Tegelikult selle keelega on asi nii, et kui ma miskit lihtsalt niisama räägin, siis tuleb, aga kui ma pean midagi seletama, siis tuleb see nõme keelebarjäär ette ja kõik reeglid/sõnad kaovad!! Õudne. Kui aus olla, siis ma ka eesti keeles ei oska asju väga seletada.. See on juba minu isiksuse viga ma kardan..
Aga jamh.. Pidin homme Montevideosse minema, aga ei lähe ikka.. Kui nüüd hädasti vaja, siis ehk neljapäeval.. Aga laupäeval lähen kindlasti Floridasse Johannale külla! Saime Maitelt väga lahke loa oma nädalavahetus toredaks muuta :)
Tänaseks kõik!
Kalli.
Sunday, April 28, 2013
Šokolaadikook.
Nagu eile oli ka täna üks suuuuuuur lebopäev. Algas suure ehmatusega kui ühel hetkel läbi une, enda jaoks hommikul, otsustasin kella vaadata. Kell oli 12.26. Täitsa ulme, kui kiirelt ma püsti sain. Nagu oleks täiega sisse maganud kuskile.. Aga tegelikult ma vist ületasin rekordi- pole siin peres veel nii kaua maganud.. :D Nii hea oli magada, sest väljas sadas vihma ja see nii mõnusalt krõbistas seal miniakna taga..
Aga ei olnud hullu, sest kui ma üles läksin ja seal natuke Reina ja Pazi juures olin juba istunud, sain oma küsimusele, kus teised on, vastuseks magavad alles :D. Need rotid ärkasid alles kell pool kaks. Ma ei kujuta ette, mis kell nad sealt külast eile jõudsid.. Lubasid juba kell 00.00 koju tulla.. Ja ma pidin neid hommikul siis ootama, sest kell pool üks ma hommikust enam sööma ju ei hakanud. Arvasin, et kohe-kohe saab lõunat. Aga seda saime alles pool kolm läbi..
Siis passisime jälle natuke tühja. Vedelesime teleka ees ja klõpsisime kanaleid. Minul tekkis aga mõte. Üks super hea mõte super ajastusega. Kuna kellelgi tänaseks mingeid plaane ei olnud ja põhirahvas oli kodus ja mul ka miskit huvitavat teha ei olnud, otsustasin oma Eesti pere firmakooki teha - šokolaadikook jäätisega! Tulin alla, võtsin retsepti ja uurisin, mis puudu on kodust. Ikkagi pidin poodi minema mune, võid ja jäätist ostma. Leti ja Uruguay olid jälle oma tuppa pikutama kobinud ja Reina oli Paziga elutoas. Paz tahtis kangesti kaasa tulla minuga poodi ja nii me siis käsikäes läksime läbi inimtühja linna toidupoodi. Tegime ostud ära pluss veel Paz sai oma tahtmise järgi ka Hello Kitty jogurti ning tulime koju tagasi.
Algas kokkamine. Paz muidugi ninapidi juures, sest ta on meil suuuur kokk. Tahtis mul kõik asjad käest ära süüa. Kõigepealt ei lubanud ta ühte šokolaadi kahest koogi sisse panna. Siis ta tahtis vahustatud muna suhkruga ära süüa. Siis ta tahtis sulatatud või ja šokolaadi ära süüa. Siis selle kausi puhtaks limpsida, kus kogu see taigna kupatus sees oli. Kahjuks oli Anni nii paha, et kaapis kausi liiga tühjaks taignast ja tal ei jäänudki midagi süüa. Aga tainast oli ju niigi vähe ja see kook on ju liiga hea!! Või no tegelikult ma ei teadnud, kuidas lõpptulemus välja tuleb, sest mul ei olnud mõõdukannu ning suhkru- ja jahukogused sai suhteliselt suvalt pandud. Aga kook läks ahju!
Ja siis otsustasid Leticia ja Reina ära minna kuskile ning võtsid Pazi ka kaasa. Jäin oma koogiga kahekesi. Olgu, Uruguay oli ka, aga tema magas. Ootasin siis, et millal kook valmis saab ja vaatasin samal ajal telekat. Kook saigi valmis, aga kedagi veel ei olnud.. Mõtlesin siis, et söön üksi, sest kuum kook on ju see parim ja no mis ma teha saan, kui neid ei ole. Ma tahtsin kooki süüa! Jõudsin oma portsu taldrikule panna ja siis nad tulid. Küsisin, nemad soovisid ka.
Panin siis kõigile neljale ja käes oli tõehetk! Kõigile meeldis!! Või no Paz sõi ainult jäätise koogi kõrvalt ära, aga Leticia ja Reina kiitsid taevani! :) Ma tean, see on hea kook! Ja imelihtne valmistada. Leticia tahtis isegi retsepti saada niiet ma pean nüüd selle hispaaniakeelde tõlkima. Aga väga meeldiv oli, et nad minu kooki kiitsid!
Kook söödud, tulin korraks alla. Tagasi üles läksin, oli Uruguay ka üles tõusnud ja end teleka ette sättinud. Pakkusin talle ka kooki. Ta ütles mulle, et see on tõesti väga hea, et ta juba Pazi juurest proovis, aga ta lubas veidi hiljem süüa. Olgu pealegi. Istusin siis nende juurde sinna ja vaatasime jälle koos telekat. Varsti läks Uruguay kööki midagi nokitsema. Nägin aknaklaasi peegeldusest, et lõikas omale imepisikese tüki kooki. Siis tuli korra tuppa tagasi. Järsku ütles: "Ma lähen võtan köögist vett." Jälle nägin ma aknaklaasi peegeldusest, et lõikas omale seal kooki :D Muidugi võttis vett ka. Ju siis talle tõesti maitses. Aga ma ei tea, kas ta nüüd peale söömist võttis omale veel kooki, ma tulin juba alla ära.. Igatahes tol hetkel jäi enam-vähem pool sellest alles. Ehk saan homme ka süüa! Liiga hea!
Õhtul tuli meile veel Walter külla. Vägavahva külaline on ta meil küll. Lihtsalt tuli siia, istus diivanile ja näppis oma telefoni kõik see aeg. Korra rääkis Uruguayga ja hiljem sõi õhtust ka nendega.. Aga ma ei saa kohe üldse aru, miks inimesed peavad seltskonnas olles oma telefoni näppima ja sellega siis facebookis käima. Oleks, et nad teeks miskit tähtsat, aga nad lihtsalt uurivad koguaeg oma facebooki või sõnumineerivad või teevad muud miskit väga ebaolulist. Kao koju ja ole seal siis oma lõustaraamatus!
Homme jälle kooli, teisipäeval jälle Montevideosse, kolmapäeval on vaba päev, sest on esimene mai ja mingisugune tööliste päev. Keegi ei tööta sel päeval ja kooli ka ei ole! Kahju, kunstitund jääb siis ära :(. Ja laupäeval Floridasse!
Tegin ühe väikse video La Palomal ka. Iseennast filmides ei näe ju seda, mida filmid ehk siis filmitud on kõige koledama nurgaalt, kus ikka mõnus suur lõualott kohe kaunilt silma paistab. Ärge pange tähele! :D
Ja siis korra sai saunast koju sõitva perega ka juttu tehtud ja isa käskis siis poodiminnes fotoka kaasa teha ja mõne pildi teha. Väga miskit pildistada ei olnud, aga siin nad on:
Olge mõnsad!
Aga ei olnud hullu, sest kui ma üles läksin ja seal natuke Reina ja Pazi juures olin juba istunud, sain oma küsimusele, kus teised on, vastuseks magavad alles :D. Need rotid ärkasid alles kell pool kaks. Ma ei kujuta ette, mis kell nad sealt külast eile jõudsid.. Lubasid juba kell 00.00 koju tulla.. Ja ma pidin neid hommikul siis ootama, sest kell pool üks ma hommikust enam sööma ju ei hakanud. Arvasin, et kohe-kohe saab lõunat. Aga seda saime alles pool kolm läbi..
Siis passisime jälle natuke tühja. Vedelesime teleka ees ja klõpsisime kanaleid. Minul tekkis aga mõte. Üks super hea mõte super ajastusega. Kuna kellelgi tänaseks mingeid plaane ei olnud ja põhirahvas oli kodus ja mul ka miskit huvitavat teha ei olnud, otsustasin oma Eesti pere firmakooki teha - šokolaadikook jäätisega! Tulin alla, võtsin retsepti ja uurisin, mis puudu on kodust. Ikkagi pidin poodi minema mune, võid ja jäätist ostma. Leti ja Uruguay olid jälle oma tuppa pikutama kobinud ja Reina oli Paziga elutoas. Paz tahtis kangesti kaasa tulla minuga poodi ja nii me siis käsikäes läksime läbi inimtühja linna toidupoodi. Tegime ostud ära pluss veel Paz sai oma tahtmise järgi ka Hello Kitty jogurti ning tulime koju tagasi.
Algas kokkamine. Paz muidugi ninapidi juures, sest ta on meil suuuur kokk. Tahtis mul kõik asjad käest ära süüa. Kõigepealt ei lubanud ta ühte šokolaadi kahest koogi sisse panna. Siis ta tahtis vahustatud muna suhkruga ära süüa. Siis ta tahtis sulatatud või ja šokolaadi ära süüa. Siis selle kausi puhtaks limpsida, kus kogu see taigna kupatus sees oli. Kahjuks oli Anni nii paha, et kaapis kausi liiga tühjaks taignast ja tal ei jäänudki midagi süüa. Aga tainast oli ju niigi vähe ja see kook on ju liiga hea!! Või no tegelikult ma ei teadnud, kuidas lõpptulemus välja tuleb, sest mul ei olnud mõõdukannu ning suhkru- ja jahukogused sai suhteliselt suvalt pandud. Aga kook läks ahju!
Ja siis otsustasid Leticia ja Reina ära minna kuskile ning võtsid Pazi ka kaasa. Jäin oma koogiga kahekesi. Olgu, Uruguay oli ka, aga tema magas. Ootasin siis, et millal kook valmis saab ja vaatasin samal ajal telekat. Kook saigi valmis, aga kedagi veel ei olnud.. Mõtlesin siis, et söön üksi, sest kuum kook on ju see parim ja no mis ma teha saan, kui neid ei ole. Ma tahtsin kooki süüa! Jõudsin oma portsu taldrikule panna ja siis nad tulid. Küsisin, nemad soovisid ka.
Panin siis kõigile neljale ja käes oli tõehetk! Kõigile meeldis!! Või no Paz sõi ainult jäätise koogi kõrvalt ära, aga Leticia ja Reina kiitsid taevani! :) Ma tean, see on hea kook! Ja imelihtne valmistada. Leticia tahtis isegi retsepti saada niiet ma pean nüüd selle hispaaniakeelde tõlkima. Aga väga meeldiv oli, et nad minu kooki kiitsid!
Kook söödud, tulin korraks alla. Tagasi üles läksin, oli Uruguay ka üles tõusnud ja end teleka ette sättinud. Pakkusin talle ka kooki. Ta ütles mulle, et see on tõesti väga hea, et ta juba Pazi juurest proovis, aga ta lubas veidi hiljem süüa. Olgu pealegi. Istusin siis nende juurde sinna ja vaatasime jälle koos telekat. Varsti läks Uruguay kööki midagi nokitsema. Nägin aknaklaasi peegeldusest, et lõikas omale imepisikese tüki kooki. Siis tuli korra tuppa tagasi. Järsku ütles: "Ma lähen võtan köögist vett." Jälle nägin ma aknaklaasi peegeldusest, et lõikas omale seal kooki :D Muidugi võttis vett ka. Ju siis talle tõesti maitses. Aga ma ei tea, kas ta nüüd peale söömist võttis omale veel kooki, ma tulin juba alla ära.. Igatahes tol hetkel jäi enam-vähem pool sellest alles. Ehk saan homme ka süüa! Liiga hea!
Õhtul tuli meile veel Walter külla. Vägavahva külaline on ta meil küll. Lihtsalt tuli siia, istus diivanile ja näppis oma telefoni kõik see aeg. Korra rääkis Uruguayga ja hiljem sõi õhtust ka nendega.. Aga ma ei saa kohe üldse aru, miks inimesed peavad seltskonnas olles oma telefoni näppima ja sellega siis facebookis käima. Oleks, et nad teeks miskit tähtsat, aga nad lihtsalt uurivad koguaeg oma facebooki või sõnumineerivad või teevad muud miskit väga ebaolulist. Kao koju ja ole seal siis oma lõustaraamatus!
Homme jälle kooli, teisipäeval jälle Montevideosse, kolmapäeval on vaba päev, sest on esimene mai ja mingisugune tööliste päev. Keegi ei tööta sel päeval ja kooli ka ei ole! Kahju, kunstitund jääb siis ära :(. Ja laupäeval Floridasse!
Tegin ühe väikse video La Palomal ka. Iseennast filmides ei näe ju seda, mida filmid ehk siis filmitud on kõige koledama nurgaalt, kus ikka mõnus suur lõualott kohe kaunilt silma paistab. Ärge pange tähele! :D
Ja siis korra sai saunast koju sõitva perega ka juttu tehtud ja isa käskis siis poodiminnes fotoka kaasa teha ja mõne pildi teha. Väga miskit pildistada ei olnud, aga siin nad on:
 |
| Meie nurgapood. |
 |
| Lambi buss. |
 |
| "El Bar" - ikka ülepäeviti saab seal end turgutatud.. Pärast on küll raskusi paar blokki eemal asuva kodu leidmisega ja ka gravitatsiooni jõud on millegi pärast just siis eriti tugev, aga tore on ikka! NB! Kõik eelnev on lihtsalt üks nali. |
 |
| El bussiterminal. |
 |
| El joonistus el bussiterminali ees. |
 |
| El Dorado - meie külapood. Või õigemini kohalik selver. Mõõtmetelt niiumbes 7 korda väiksem. |
 |
| Kuuuuuk, hea kuuuk! |
Olge mõnsad!
Saturday, April 27, 2013
Lebokunn
Täna oli üks väga-väga lebo päev. Ärkasin alles kell 11.40!! Arvasin siis, et hommikusööki pole väga mõtet süüa, sest peagi oleksime hakanud juba ju lõunat nosima. Tegin omale ainult kakaod ja läksin Leti ja Pazi juurde elutuppa. Varsti tõin omale ristsõnad ka ligi ja lihtsalt nii olimegi mõnda aega. Leti tegi vist mingit tööd ja Paz kiusas meid.
Siis sõime lõunat. Kuna Reinat ei olnud, oli meie lõunalaud suhteliselt kesine. Laual olid makaronid ja hiljem ka poest ostetud milanesad (paneeritud liha). Viimased olid tegelikult köögikapi peal ja mina seda ennem ei teadnud, kui makaronid juba sees olid. Ei hakanud siis juurde ka võtma sest kõtu oli juba täitsa täis.
Natuke siis mängisin veel Paziga ja tegin ristsõnu. Varsti tuli Reina koju, rääkisid seal verandal minu juures (ilm oli täna väga soe) miskit, millele ma väga tähelepanu ei pööranud. Igatahes Reinal vist juhtus seal oma laste juures miskit (käis neil külas) ja nüüd ta siin rääkides hakkas lausa nutma.. Kurb oli vaadata.
Peagi tulin alla arvutisse ja rääkisin vana-võidulastega juttu. Miskit põnevat ei toimunud seega kuskil 15.45 hakkasin hoopis "Kättemaksukontorit" vaatama. Peale ühte osa läksin üles vaatama, mis teised teevad. Kõik olid kadunud väljaarvatud Leticia, kes tegi ka parasjagu plaane minna klubisse trenni tegema. Ehk siis vedasin oma koivad tagasi punkrisse ja vaatasin saadet edasi. Mõne aja pärast tuli Leti alla ja palus mul üles minna, sest ma alla meie uksekella väga ei kuule ja peagi pidi mingi onu meile puid tooma. Tavaiks. Sättisin end teleka ette. Sealt küll miskit põnevat ei tulnud. Meil on seal telekas ma ei tea mitukümmend kanalit ja kõige põnevam asi, mis parasjagu tuli, oli Justin Bieberi film.. Normaalne. Aga varsti tuligi onkel oma puudega. Tegin talle värava lahti ja lasin tööd teha. Siis tulid juba Reina ja Paz ja Uruguay ning ma tegin oma teeaega. Või õigemini kakaoaega.
Letilt küsisin siis, et kas õhtul tulevad meile külalised, sest midagi nad siin nädala alguses plaanisid. Sain vastuseks ei. Õhtul, minu kakaoajal, ütles Reina Pazile, et koristavad koos rõdu ära, sest õhtul pidavat Mario külla tulema ja mõni veel ning grillitakse. Ei saanud mina miskit aru. Peale oma söömist tulin alla korra ja kui tagasi üles läksin, olid jälle kõik kadunud. Varsti käis uksekell ja tulid Rodrigo ja tema pruut. Lasin nad sisse, aga ei osanud nendega miskit peale hakata, sest ma olin ju üksi. Rodrigo siis helistas Letile ja ta ütles, et nad on juuksuris ja peagi tulevad. Tulidki. Ma lippasin siis alla, sest arvasin, et pidu hakkab ja panin vähe soliidsemad riided selga. Aga ei. Üleval sain natuke siis olla nendega ja juba nad lahkusid. Ja siis ma sain teada, et Leti ja Uruguay lähevad hoopis ise Mario juurde külla. Selliseks muutus see plaan vist alles õhtul niiet jamh. Oli igati õigustatud, et ma soliidsemad riided selga panin :D Kasu väga enam ei olnud..
Siis jäätigi meid Reinaga kahekesi. Või no Paz jäi ka koju, aga ta läks juba magama ära. Sõime pitsat ja grillvorsti ning vaatasime natuke parasjagu Argentiinas toimuvat boksi maailmameistrivõistlusi, kus oli vist käes finaal. Leidsin selle olevat suhteliselt igav ja tulin alla ära. Nüüd panin filmikese tõmbama, mis aga jõuab alles kolme aasta pärast kohale selle nõmeda neti tõttu niiet vist vaatan hoopis Bon Jovi kontserti lõpuni :)
Homme lebotame vist jälle!
Kallid.
Siis sõime lõunat. Kuna Reinat ei olnud, oli meie lõunalaud suhteliselt kesine. Laual olid makaronid ja hiljem ka poest ostetud milanesad (paneeritud liha). Viimased olid tegelikult köögikapi peal ja mina seda ennem ei teadnud, kui makaronid juba sees olid. Ei hakanud siis juurde ka võtma sest kõtu oli juba täitsa täis.
Natuke siis mängisin veel Paziga ja tegin ristsõnu. Varsti tuli Reina koju, rääkisid seal verandal minu juures (ilm oli täna väga soe) miskit, millele ma väga tähelepanu ei pööranud. Igatahes Reinal vist juhtus seal oma laste juures miskit (käis neil külas) ja nüüd ta siin rääkides hakkas lausa nutma.. Kurb oli vaadata.
Peagi tulin alla arvutisse ja rääkisin vana-võidulastega juttu. Miskit põnevat ei toimunud seega kuskil 15.45 hakkasin hoopis "Kättemaksukontorit" vaatama. Peale ühte osa läksin üles vaatama, mis teised teevad. Kõik olid kadunud väljaarvatud Leticia, kes tegi ka parasjagu plaane minna klubisse trenni tegema. Ehk siis vedasin oma koivad tagasi punkrisse ja vaatasin saadet edasi. Mõne aja pärast tuli Leti alla ja palus mul üles minna, sest ma alla meie uksekella väga ei kuule ja peagi pidi mingi onu meile puid tooma. Tavaiks. Sättisin end teleka ette. Sealt küll miskit põnevat ei tulnud. Meil on seal telekas ma ei tea mitukümmend kanalit ja kõige põnevam asi, mis parasjagu tuli, oli Justin Bieberi film.. Normaalne. Aga varsti tuligi onkel oma puudega. Tegin talle värava lahti ja lasin tööd teha. Siis tulid juba Reina ja Paz ja Uruguay ning ma tegin oma teeaega. Või õigemini kakaoaega.
Letilt küsisin siis, et kas õhtul tulevad meile külalised, sest midagi nad siin nädala alguses plaanisid. Sain vastuseks ei. Õhtul, minu kakaoajal, ütles Reina Pazile, et koristavad koos rõdu ära, sest õhtul pidavat Mario külla tulema ja mõni veel ning grillitakse. Ei saanud mina miskit aru. Peale oma söömist tulin alla korra ja kui tagasi üles läksin, olid jälle kõik kadunud. Varsti käis uksekell ja tulid Rodrigo ja tema pruut. Lasin nad sisse, aga ei osanud nendega miskit peale hakata, sest ma olin ju üksi. Rodrigo siis helistas Letile ja ta ütles, et nad on juuksuris ja peagi tulevad. Tulidki. Ma lippasin siis alla, sest arvasin, et pidu hakkab ja panin vähe soliidsemad riided selga. Aga ei. Üleval sain natuke siis olla nendega ja juba nad lahkusid. Ja siis ma sain teada, et Leti ja Uruguay lähevad hoopis ise Mario juurde külla. Selliseks muutus see plaan vist alles õhtul niiet jamh. Oli igati õigustatud, et ma soliidsemad riided selga panin :D Kasu väga enam ei olnud..
Siis jäätigi meid Reinaga kahekesi. Või no Paz jäi ka koju, aga ta läks juba magama ära. Sõime pitsat ja grillvorsti ning vaatasime natuke parasjagu Argentiinas toimuvat boksi maailmameistrivõistlusi, kus oli vist käes finaal. Leidsin selle olevat suhteliselt igav ja tulin alla ära. Nüüd panin filmikese tõmbama, mis aga jõuab alles kolme aasta pärast kohale selle nõmeda neti tõttu niiet vist vaatan hoopis Bon Jovi kontserti lõpuni :)
Homme lebotame vist jälle!
Kallid.
Friday, April 26, 2013
Kõhutunne.
Alustasin päeva varakult. Kell kaheksa. Läksin aeroobikasse. Oh õudust.. Lorena oli täna peast täitsa segi läinud. Meil oli localizada ehk siis jõutrenn ja no kuidas seda jõudu täna alles tuli! Tegime natuke teistmoodi, kui eelmistest tundides ja mulle isegi meeldis täna rohkem. Aga kõik, muidugi peale Lorena, olid nii läbi lõpuks! Ahastasime seal koos. Siis hakkasime venitama ja hakkasime tunneli lõpust juba valgust nägema, aga no siis otsustas Lorena tule ära kustutada ja veel kõhulihaseid otsa teha :D Nii võib lausa ju kulturismi juba harrastama hakata! Arvatavasti mina homme voodist püsti ei saa..
Aga tohotonti. Enne trenni tundsin ma kõhus mingit valu. Peale trenni tulin koju, läksin potile ja no tore-tore, pasataud (ilusamas keeles kõhulahtisus) tuli mind külastama. Mõtlesin juba, et kooli ei lähe, aga ma ju olen tubli laps ja ajasin end ikka kohale. Mõtlesin, et hakkas natuke parem. Eksisin.
Esimene tund oli filosoofia. Seal ei olnud midagi viga. Või no natuke veidralt ja nõrgalt tundsin end, aga talutavalt siiski. Siis tuli füüsika. No sealt ma mõtlesin kohe jooksu panna. Siuke tornaado läks mu kõhus lahti, et õudne lausa! Käed värisesid, nõrk oli olla, kord oli palav, siis külm.. Peale füüsikat arvasin, et on vist parem oma päev kodus veeta ja tulin ära.
Kodus Uruguay oli veel söögilauas ja imestas, et ma nii vara kodus. Ütlesin talle siis, et mu kõhus ei ole kõik korras ja ma pean vetsu külastama. Soovitas mul siis mingit rohtu võtta, mida parasjagu kodus ei olnud.
Läksin siis oma potti kallistama. Kui minu valge parima sõbraga jutud vesteldud olid ja kõht natuke end paremini tundis, läksin siis apteeki rohu järele. Sain tolle kätte ja siis ütles mulle Uruguay, et ma oleks ettevaatlik, sest kui ühe selle väikse tabletti sisse võtan, ei pea ma enam nädala aega vetsu minema. Tahaks näha :D.
Üleval siis rohkem miskit tarka polnud teha ning otsustasin oma toas arvutis olla ja vetsu lähedusse hoida. Rääkisin päris pikalt empsiku-issikuga ja olin niisama lahe. Eile kirjutasin YFUle ühe kirja, sest nad ei olnud mu eelmisele veel vastanud, et mis selle passiga siis lõpuks tegema peab.. Pean minema Montevideosse jälle. Enne kunagi tahtsid nad teada minult, et kuidas mul läheb. See oli see aeg (samal päeval või järgmine päev), kui Valentina ässitas Pazi mind asjadega loopima ja meil tuli sellest üks suur jama. Seletasin neile siis selle sündmuse ka ära ja nüüd nad ütlesid veel, et tahavad minuga rääkida sellest sündmusest. No tore-tore. Aga no saan neile öelda, et Valentinaga on meil kõik enam-vähem.. Eks siis paistab, mis nad must tahavad. Ei teagi, kas lähen esmaspäev või teisipäev.
Nats peale viite läksid need tüübid juba magama ning ma läksin üles. Tegin ajalugu. Või no toimus poolperekondlik teeaeg. Leticia, Uruguay, Valentina ja mina. Lõpuks jäime me Valentinaga kahekesi.. Tundub, et ta pole mu peale enam nii solvunud või kuri, sest me rääkisime päris pikalt temaga kahekesi lihtsalt juttu. Koolist ja kõigest sellega seonduvast. Siis liikusime elutuppa, ta hakkas mingit oma "Violetta" saadet vaatama, mis on siis väikeste plikade seas suur jumalik teleseriaal ilma milleta elu ei eksisteeri. Vähemalt ütles ta Eesti kohta midagi sellist, kui ütlesin talle, et Eestis küll sellist asja ei ole. Ta oli just emale uhkeldanud, et see on maailma parim saade ja sellepärast ka kogu maailm seda vaatab.
Siis tulin alla, sest tekkis kahtlus. Mõtlesin sügavalt, et kas minna õhtusesse aeroobikasse ka või mitte. Tegelikult olin valet informatsiooni netis saanud, sest see seal on mingi vana jura. Õnneks olid meil kodus mingid paberid, kus olid õiged ajad ja trennid peal. See, mis ma arvasin olevat õhtune aeroobika on tegelikult salsa tund. Aga see ei ole see paaristants, vaid üks aeroobika stiil. Vaatasin siis netist videoid natuke ja sain aru, et seal tuleb ikka kõvasti puusa liigutada. Enne arvasin kindlalt, et õhtul sinna klubisse oma pasataudiga ei hakak ronima, sest mine sa tea, mis juhtuda võib. Rohtu võtsin küll ja kõik paistis korras olevat, aga ei julgend. Aga siis mõtlesin ümber. Mis ma ikka siin kodus istun. Tegin elu huvitavaks ja läksin kohale.
OH SA PELE!
Rahvast oli hommikuga võrreldes ikka väga palju! Kaks mingit väga trimmis tädi olid ka, üks neist paistis lausa kulturist välja oma musklite ja lihastega!! Nad võtsid kohe positsioonid ette ritta. Jõudis Pablo, meie treener. Mõtlesin siis, et ikka tegemist tavalise treeninguga, kus iga kord õpime mingid sammud selgeks, millest moodustub kava jne. EIII. Muusika läks käima, Pablo jooksis kõige ette ja no kohe tuli sellest mingi ulme tants seal. Kõik panid ühte sammu ja mingi mega kiire rütmiga. Ma ei saanud muhvigi aru. Õnneks ma olin viimases reas. Tekkis tahtmine kohe sealt välja joosta, sest nii piinlik oli :D Koperdasin seal taga ja naersid üksinda. Ausalt, ma pidin naerukrambid saama, et ma üldse asjale pihta ei saanud. Aga varsti hakkasid liikumised korduma ja jõudsin järgi ja tegin kõik kaasa! Arvan isegi, et paneks omale esimese salsa tunni kohta hindeks 5! Ja no mida higi. Ma oleks nagu duši all käinud, aga tegemist oli higiga.. :D Pean minema ostma omale ühe väikse rätiku, millega seda vett ära kuivatada oma näost. Õudne. Seda lendas ja tilkus igale poole. Koguaeg oli selline tempo peal! Lõpus mingi maksimum poolteistminutit venitasime, siis veel hüplesime seal korra ja siis oligi kõik. Aga mulle meeldis! Ja ma lähen uuesti! Õnneks oli seal veel inimesi, kes nagu nii profesionaalsed ei olnud, kui need kaks tädi seal ees näiteks. Need teadsid absoluutselt kõike! Ja ma jälgisin neid rohkem kui meie treenerit, sest nende tädide sammud olid selgemad. See treener viskas oma jalgu igale poole ja pani seal täitsa hullu.
Aga pärast see tunne, et oled kõvasti trenni teinud, oli ikka niii hea. Ja öösel mina magan ikka mõnuga. Ja homseks pole mul ka midagi plaanitud niiet magan!!!
Jõudsin koju, siin olid ainult Leticia oma kahe sõbrantsiga. Panin oma asjad kuivama ja läksin neid tervitama. Ja siis teleka ette, lasin neil oma jutte ajada. Varsti tuli Paz koju ja vaatasime temaga mingit animafilmi telekast ja kuulasime Jacksonit. Kella kümne aeg läks tal kõht tühjaks ja kui ema talle süüa tegema läks, jäi Pazike magama. Mainin siinkohal, et Valentina ja Tomas läksid jälle oma isaga kuskile ja Uruguay oli vist kuskil väljas.. Siis läksid külalised ka ära ja ma sõin seal köögis üksi. Leticia kooberdas natuke ringi ja siis kadus ära. Mõtlesin, et läks magama ära juba. Tegin köögi korda, pesin kõigi nõud ära, panin söögid külmkappi jne. Olin tubli. Siis võtsin omale magustoitu, mille Reina oli teinud ja läksin tagasi teleka ette natukeseks. Ja üsna kohe tuli Leticia alla ja pakkus, et ma võin Tomase tuppa telekat vaatama minna, sest tal sellel sõbrantsil tulevad lapsed ka meile ja tahavad telekat vaadata. Nendeks lasteks olid Manuela ja Valentina - vanad head sõbrad. Mitte mu hostõde Valentina. See teine. Vaatasime koos nendega siis telekat, mängisime iPadiga, rääkisime juttu, möllasime ringi.. Letil tuli veel naisi külla. Siis tuli välja, et Valentinal on kassiallergia. Vaeseke jäi nii nohusse järsku ja aevastas jne niiet nad läksid koju ära. Mina tulin nüüd siis alla ja siin ma olen!
Kogu moos.
Päikest!
Aga tohotonti. Enne trenni tundsin ma kõhus mingit valu. Peale trenni tulin koju, läksin potile ja no tore-tore, pasataud (ilusamas keeles kõhulahtisus) tuli mind külastama. Mõtlesin juba, et kooli ei lähe, aga ma ju olen tubli laps ja ajasin end ikka kohale. Mõtlesin, et hakkas natuke parem. Eksisin.
Esimene tund oli filosoofia. Seal ei olnud midagi viga. Või no natuke veidralt ja nõrgalt tundsin end, aga talutavalt siiski. Siis tuli füüsika. No sealt ma mõtlesin kohe jooksu panna. Siuke tornaado läks mu kõhus lahti, et õudne lausa! Käed värisesid, nõrk oli olla, kord oli palav, siis külm.. Peale füüsikat arvasin, et on vist parem oma päev kodus veeta ja tulin ära.
Kodus Uruguay oli veel söögilauas ja imestas, et ma nii vara kodus. Ütlesin talle siis, et mu kõhus ei ole kõik korras ja ma pean vetsu külastama. Soovitas mul siis mingit rohtu võtta, mida parasjagu kodus ei olnud.
Läksin siis oma potti kallistama. Kui minu valge parima sõbraga jutud vesteldud olid ja kõht natuke end paremini tundis, läksin siis apteeki rohu järele. Sain tolle kätte ja siis ütles mulle Uruguay, et ma oleks ettevaatlik, sest kui ühe selle väikse tabletti sisse võtan, ei pea ma enam nädala aega vetsu minema. Tahaks näha :D.
Üleval siis rohkem miskit tarka polnud teha ning otsustasin oma toas arvutis olla ja vetsu lähedusse hoida. Rääkisin päris pikalt empsiku-issikuga ja olin niisama lahe. Eile kirjutasin YFUle ühe kirja, sest nad ei olnud mu eelmisele veel vastanud, et mis selle passiga siis lõpuks tegema peab.. Pean minema Montevideosse jälle. Enne kunagi tahtsid nad teada minult, et kuidas mul läheb. See oli see aeg (samal päeval või järgmine päev), kui Valentina ässitas Pazi mind asjadega loopima ja meil tuli sellest üks suur jama. Seletasin neile siis selle sündmuse ka ära ja nüüd nad ütlesid veel, et tahavad minuga rääkida sellest sündmusest. No tore-tore. Aga no saan neile öelda, et Valentinaga on meil kõik enam-vähem.. Eks siis paistab, mis nad must tahavad. Ei teagi, kas lähen esmaspäev või teisipäev.
Nats peale viite läksid need tüübid juba magama ning ma läksin üles. Tegin ajalugu. Või no toimus poolperekondlik teeaeg. Leticia, Uruguay, Valentina ja mina. Lõpuks jäime me Valentinaga kahekesi.. Tundub, et ta pole mu peale enam nii solvunud või kuri, sest me rääkisime päris pikalt temaga kahekesi lihtsalt juttu. Koolist ja kõigest sellega seonduvast. Siis liikusime elutuppa, ta hakkas mingit oma "Violetta" saadet vaatama, mis on siis väikeste plikade seas suur jumalik teleseriaal ilma milleta elu ei eksisteeri. Vähemalt ütles ta Eesti kohta midagi sellist, kui ütlesin talle, et Eestis küll sellist asja ei ole. Ta oli just emale uhkeldanud, et see on maailma parim saade ja sellepärast ka kogu maailm seda vaatab.
Siis tulin alla, sest tekkis kahtlus. Mõtlesin sügavalt, et kas minna õhtusesse aeroobikasse ka või mitte. Tegelikult olin valet informatsiooni netis saanud, sest see seal on mingi vana jura. Õnneks olid meil kodus mingid paberid, kus olid õiged ajad ja trennid peal. See, mis ma arvasin olevat õhtune aeroobika on tegelikult salsa tund. Aga see ei ole see paaristants, vaid üks aeroobika stiil. Vaatasin siis netist videoid natuke ja sain aru, et seal tuleb ikka kõvasti puusa liigutada. Enne arvasin kindlalt, et õhtul sinna klubisse oma pasataudiga ei hakak ronima, sest mine sa tea, mis juhtuda võib. Rohtu võtsin küll ja kõik paistis korras olevat, aga ei julgend. Aga siis mõtlesin ümber. Mis ma ikka siin kodus istun. Tegin elu huvitavaks ja läksin kohale.
OH SA PELE!
Rahvast oli hommikuga võrreldes ikka väga palju! Kaks mingit väga trimmis tädi olid ka, üks neist paistis lausa kulturist välja oma musklite ja lihastega!! Nad võtsid kohe positsioonid ette ritta. Jõudis Pablo, meie treener. Mõtlesin siis, et ikka tegemist tavalise treeninguga, kus iga kord õpime mingid sammud selgeks, millest moodustub kava jne. EIII. Muusika läks käima, Pablo jooksis kõige ette ja no kohe tuli sellest mingi ulme tants seal. Kõik panid ühte sammu ja mingi mega kiire rütmiga. Ma ei saanud muhvigi aru. Õnneks ma olin viimases reas. Tekkis tahtmine kohe sealt välja joosta, sest nii piinlik oli :D Koperdasin seal taga ja naersid üksinda. Ausalt, ma pidin naerukrambid saama, et ma üldse asjale pihta ei saanud. Aga varsti hakkasid liikumised korduma ja jõudsin järgi ja tegin kõik kaasa! Arvan isegi, et paneks omale esimese salsa tunni kohta hindeks 5! Ja no mida higi. Ma oleks nagu duši all käinud, aga tegemist oli higiga.. :D Pean minema ostma omale ühe väikse rätiku, millega seda vett ära kuivatada oma näost. Õudne. Seda lendas ja tilkus igale poole. Koguaeg oli selline tempo peal! Lõpus mingi maksimum poolteistminutit venitasime, siis veel hüplesime seal korra ja siis oligi kõik. Aga mulle meeldis! Ja ma lähen uuesti! Õnneks oli seal veel inimesi, kes nagu nii profesionaalsed ei olnud, kui need kaks tädi seal ees näiteks. Need teadsid absoluutselt kõike! Ja ma jälgisin neid rohkem kui meie treenerit, sest nende tädide sammud olid selgemad. See treener viskas oma jalgu igale poole ja pani seal täitsa hullu.
Aga pärast see tunne, et oled kõvasti trenni teinud, oli ikka niii hea. Ja öösel mina magan ikka mõnuga. Ja homseks pole mul ka midagi plaanitud niiet magan!!!
Jõudsin koju, siin olid ainult Leticia oma kahe sõbrantsiga. Panin oma asjad kuivama ja läksin neid tervitama. Ja siis teleka ette, lasin neil oma jutte ajada. Varsti tuli Paz koju ja vaatasime temaga mingit animafilmi telekast ja kuulasime Jacksonit. Kella kümne aeg läks tal kõht tühjaks ja kui ema talle süüa tegema läks, jäi Pazike magama. Mainin siinkohal, et Valentina ja Tomas läksid jälle oma isaga kuskile ja Uruguay oli vist kuskil väljas.. Siis läksid külalised ka ära ja ma sõin seal köögis üksi. Leticia kooberdas natuke ringi ja siis kadus ära. Mõtlesin, et läks magama ära juba. Tegin köögi korda, pesin kõigi nõud ära, panin söögid külmkappi jne. Olin tubli. Siis võtsin omale magustoitu, mille Reina oli teinud ja läksin tagasi teleka ette natukeseks. Ja üsna kohe tuli Leticia alla ja pakkus, et ma võin Tomase tuppa telekat vaatama minna, sest tal sellel sõbrantsil tulevad lapsed ka meile ja tahavad telekat vaadata. Nendeks lasteks olid Manuela ja Valentina - vanad head sõbrad. Mitte mu hostõde Valentina. See teine. Vaatasime koos nendega siis telekat, mängisime iPadiga, rääkisime juttu, möllasime ringi.. Letil tuli veel naisi külla. Siis tuli välja, et Valentinal on kassiallergia. Vaeseke jäi nii nohusse järsku ja aevastas jne niiet nad läksid koju ära. Mina tulin nüüd siis alla ja siin ma olen!
Kogu moos.
Päikest!
Thursday, April 25, 2013
Lükkame selle kurbuse endast kauuuuuugelee ja kleebime jälle naeratuse suule!
Eilne masendav lõpp oli tänaseks kadunud!! Kui tore! Surusin selle kurva tuju endast kaugele. Ei lubanud enam endal selline olla! Ja naeratasin.
Hommikul ei tahtnud jälle üles tõusta, aga no eks see on igal hommikul minul nii.. Aga ärkasin. Sõin. Olin üleval ja hiljem jälle all. Kell 10.45 pidin minema juba kooli keemia praktika tundi. Oh õudust. Pidin seal magama jääma. Endiselt räägivad nad mingit teooriat. Ma lootsin ikka praktika tunnis igasuguseis katseid teha, aga siiani pole me sellega alustanud. Järgmine kord vist lõpuks alustame :)
Siis tulin jälle koju ja ja siis istusin natuke siis jälle sõin ja siis jälle istusin natuke ja siis jälle läksin kooli. Algasid taas keemia tunnid ja neil oli kontrolltöö. Teoori, mina kaasa ei teinud :D. Tegin numbrimängu, mis muutus üllatavalt põnevaks! Ja siis hakkas õpetajal vist igav ja ta tahtis minuga hullusti jutustada. Minu arust see nagu väga segas minu klassikaaslasi, sest nad ei saanud ju kontrolltööle siis keskenduda. Ma olen lihtsalt niivõrd põnev inimene ja nad kõik kuulavad ja küsivad ja räägivad kaasa :D. Ja no see õpetaja.. Ta ei ole üldse vana inimene ja ta küsib mult ühtesid ja samu küsimusi iga kord!!!! Teised teavad juba vastata tema küsimustele.. Aga noh, huvitav on ikka!
Järgmised tunnid olid matemaatika I-d. Kontrolltöid ei saanud veel kätte.. Ja me õppisime täna mingit teemat, millest ma midagi aru ei saa! Lõpuks tajusin selle ära, et siin nad märgivad neid asju teiste tähistega... Nüüd siis võtan mingi aeg asja ette ja vaatan selle uuesti üle. Olen ju tubli!
Ja siis tuli ühiskonnaõpetus, kus nad said kontrolltööd kätte ja arutasid nende üle. Mina joonistasin taas.
Füüsikad. Tegin kaasa ja üritasin ikka aru saada. Pidime iseseisvalt ühte ülesannet lahendama. Ma siis olin oma lahendamisega poole peal ja siis õpetaja ütles järsku: "Huvitav, Anni, kas sa aru ka saad millestki?? Nii hoolega kirjutad seal midagi.." Proovin ikka kõigest aru saada, kuigi see natuke keeruline on.. Ja kartus tuleb juba vaikselt sisse, sest 2. mai tuleb meil kontrolltöö ja ma pean selle muidugi kaasa tegema.. Või no ei pea, aga õpetaja vist väga loodab, et ma teen, sest talle pakub ikka väga huvi, et kas ma saan aru või mitte. Ja ma vist ikka proovin teha, kuigi ma väga mingit head hinnet sealt ei oota :D
Ja tagasi koju. Kõht oli väga tühi! Sõin. Praegu jääb mulje nagu ma koguaeg sööks.. Võibolla.. :D
Siis tulin alla, sest üleval kedagi ei olnud.. Või no Paz magas ja teised olid ära. Reina koperdas ringi. Siis läksin jälle üles, vaatasin telekat. Tuli Rodrigo. Kell 19.40 tulin alla end ujumistrenni jaoks valmis sättima.
Trenn oli nii ja naa. Unustasin oma ujumisprillid koju. Pidin ilma hakkama saama. Nõme. Olin ühe oma klassiõega samal rajal. Ja trenni tegime me ainult 15 minutit. Ülejäänud pool tundi anti vabaks. Kui põnev. Mõned hakkasid siis palli mängima, mõned lobisesid kuskil nurgas... Mina küsisin siis Saralt (üks teine klassiõde) tema ujumisprille, mida ta tol hetkel ei kasutanud ja ujusin veel mõne tiiru. Väga võimalik see ei olnud.. Ehk siis suht mõtetu trenn. Ja treener oli ka jälle see naine, kes väga mingeid harjutusi ja nõuandeid anda ei oska. Eelmine õpetaja ikka ütles, mis on valesti ja mis on hästi jne.. Seega ujumistrenn mind väga enam ei kutsu...
Tulin koju. Muide Tomast nägin ka klubis.. Ja Valentina käis samal ajal joogas ja localizadas. Jõudis natuke peale mind koju ja teda käis Leticia eraldi toomas.. Ning siis hakkas muljetamine. Jooga olla olnud väga mõnus ja magamapanev :D. Vaatasin nüüd netist, et jooga ja localizada ja aeroobika on ujumisega enam-vähem samal ajal. Võibolla vahetaks siis õhtud välja.. Ei läheks enam ujuma vaid teeks vähe muudki..? Järgmine nädal lähen uurin. Homme õhtul lähen juba uude aeroobikasse! Ja kindlasti hommikul ka! Ehk siis hommikul localizada (jõu- ja ilunumbrid!) ja õhtul aerolatino (vaatasin kunagi youtube'st videosi - see mingi väga ulme kiire ja lahe tantsuvärk!)!
Ja üks tore uudis veel. Leppisime Johannaga kokku, et järgmine nädalavahetus lähen talle Floridasse külla!!! Tema kodulinn asub Minasest paaritunni bussisõidu kaugusel. Ja ta läheb Soome tagasi juba 6. juunil!!! See on kuue nädala pärast! Mina üheteist nädala pärast.. Kurb.. Seega tuleb tegutsema hakata. Vaja veel ju kunagi Montevideosse minna ja siis veel Coloniasse, kus elavad Daniel ja Vic. Kõik nädalavahetused saab täis planeerida..
Kell on 00:00. Kaon.
Päikest!
Hommikul ei tahtnud jälle üles tõusta, aga no eks see on igal hommikul minul nii.. Aga ärkasin. Sõin. Olin üleval ja hiljem jälle all. Kell 10.45 pidin minema juba kooli keemia praktika tundi. Oh õudust. Pidin seal magama jääma. Endiselt räägivad nad mingit teooriat. Ma lootsin ikka praktika tunnis igasuguseis katseid teha, aga siiani pole me sellega alustanud. Järgmine kord vist lõpuks alustame :)
Siis tulin jälle koju ja ja siis istusin natuke siis jälle sõin ja siis jälle istusin natuke ja siis jälle läksin kooli. Algasid taas keemia tunnid ja neil oli kontrolltöö. Teoori, mina kaasa ei teinud :D. Tegin numbrimängu, mis muutus üllatavalt põnevaks! Ja siis hakkas õpetajal vist igav ja ta tahtis minuga hullusti jutustada. Minu arust see nagu väga segas minu klassikaaslasi, sest nad ei saanud ju kontrolltööle siis keskenduda. Ma olen lihtsalt niivõrd põnev inimene ja nad kõik kuulavad ja küsivad ja räägivad kaasa :D. Ja no see õpetaja.. Ta ei ole üldse vana inimene ja ta küsib mult ühtesid ja samu küsimusi iga kord!!!! Teised teavad juba vastata tema küsimustele.. Aga noh, huvitav on ikka!
Järgmised tunnid olid matemaatika I-d. Kontrolltöid ei saanud veel kätte.. Ja me õppisime täna mingit teemat, millest ma midagi aru ei saa! Lõpuks tajusin selle ära, et siin nad märgivad neid asju teiste tähistega... Nüüd siis võtan mingi aeg asja ette ja vaatan selle uuesti üle. Olen ju tubli!
Ja siis tuli ühiskonnaõpetus, kus nad said kontrolltööd kätte ja arutasid nende üle. Mina joonistasin taas.
Füüsikad. Tegin kaasa ja üritasin ikka aru saada. Pidime iseseisvalt ühte ülesannet lahendama. Ma siis olin oma lahendamisega poole peal ja siis õpetaja ütles järsku: "Huvitav, Anni, kas sa aru ka saad millestki?? Nii hoolega kirjutad seal midagi.." Proovin ikka kõigest aru saada, kuigi see natuke keeruline on.. Ja kartus tuleb juba vaikselt sisse, sest 2. mai tuleb meil kontrolltöö ja ma pean selle muidugi kaasa tegema.. Või no ei pea, aga õpetaja vist väga loodab, et ma teen, sest talle pakub ikka väga huvi, et kas ma saan aru või mitte. Ja ma vist ikka proovin teha, kuigi ma väga mingit head hinnet sealt ei oota :D
Ja tagasi koju. Kõht oli väga tühi! Sõin. Praegu jääb mulje nagu ma koguaeg sööks.. Võibolla.. :D
Siis tulin alla, sest üleval kedagi ei olnud.. Või no Paz magas ja teised olid ära. Reina koperdas ringi. Siis läksin jälle üles, vaatasin telekat. Tuli Rodrigo. Kell 19.40 tulin alla end ujumistrenni jaoks valmis sättima.
Trenn oli nii ja naa. Unustasin oma ujumisprillid koju. Pidin ilma hakkama saama. Nõme. Olin ühe oma klassiõega samal rajal. Ja trenni tegime me ainult 15 minutit. Ülejäänud pool tundi anti vabaks. Kui põnev. Mõned hakkasid siis palli mängima, mõned lobisesid kuskil nurgas... Mina küsisin siis Saralt (üks teine klassiõde) tema ujumisprille, mida ta tol hetkel ei kasutanud ja ujusin veel mõne tiiru. Väga võimalik see ei olnud.. Ehk siis suht mõtetu trenn. Ja treener oli ka jälle see naine, kes väga mingeid harjutusi ja nõuandeid anda ei oska. Eelmine õpetaja ikka ütles, mis on valesti ja mis on hästi jne.. Seega ujumistrenn mind väga enam ei kutsu...
Tulin koju. Muide Tomast nägin ka klubis.. Ja Valentina käis samal ajal joogas ja localizadas. Jõudis natuke peale mind koju ja teda käis Leticia eraldi toomas.. Ning siis hakkas muljetamine. Jooga olla olnud väga mõnus ja magamapanev :D. Vaatasin nüüd netist, et jooga ja localizada ja aeroobika on ujumisega enam-vähem samal ajal. Võibolla vahetaks siis õhtud välja.. Ei läheks enam ujuma vaid teeks vähe muudki..? Järgmine nädal lähen uurin. Homme õhtul lähen juba uude aeroobikasse! Ja kindlasti hommikul ka! Ehk siis hommikul localizada (jõu- ja ilunumbrid!) ja õhtul aerolatino (vaatasin kunagi youtube'st videosi - see mingi väga ulme kiire ja lahe tantsuvärk!)!
Ja üks tore uudis veel. Leppisime Johannaga kokku, et järgmine nädalavahetus lähen talle Floridasse külla!!! Tema kodulinn asub Minasest paaritunni bussisõidu kaugusel. Ja ta läheb Soome tagasi juba 6. juunil!!! See on kuue nädala pärast! Mina üheteist nädala pärast.. Kurb.. Seega tuleb tegutsema hakata. Vaja veel ju kunagi Montevideosse minna ja siis veel Coloniasse, kus elavad Daniel ja Vic. Kõik nädalavahetused saab täis planeerida..
Kell on 00:00. Kaon.
Päikest!
Wednesday, April 24, 2013
Üks väike päike on kõik, mis ma soovin..
Hommikul kell kaheksa helises juba äratus.. Kohe üldse ei olnud isu püsti tõusta, aga aeroobika ootas!
Aeroobikas tekkis regulaarsetel käijatel kohe küsimus, et kus ma esmaspäeval olin??? :D Keegi reede kohta ei uurinud.. Huvitav. Esmaspäeval oli neil makk töötamise lõpetanud ja seega tegid nad esmaspäev ka localizada trenni ilma muusikata. Muidu pidi tavaline aeroobika olema, aga tegid siis jõudu. Täna oli stepaeroobika. Algas kenasti, aga siis 9.20 jõudsid hilinejad ja no need parkisid kõik kohad nii täis, et mul polnud enam võimalik kuskile liikuda. Tibusammul sai siis kaasa tehtud. Lorena (treener) tegi meile täna ikka suht raske kava valmis.. Ja lõpuks, peale sadat korda proovimist, jõudis kätte aeg, mil pidime ise tegema! olin jälle ainuke!!!, kes rütmile pihta sai, aga no üks jobu koht läks mul absoluutselt iga kord sassi ja nii ka seekord. Lorena näitas juba mu peale näpuga, et kõik minu pealt maha vaataksid ja ma sain juba uhkust tunda, aga siis tuli see nõme üks samm ja oligi asi pepus. Kõik. rohkem ise ei teinud, edasi läks jälle Lorenaga :D.
Kodus tagasi, otsustasin arvutit mitte lahti teha ja läksin hoopis kohe üles telekat vaatama. Reina ja meie koristaja tuuseldasid ringi ja ma ei tea, kuhu see Paz viidi. Vist vanaema juurde. Ma ei saa aru, mis on eesti kanalitel viga, et nad üldse uusi häid filme ei näita. Siin on kohe päris mitu kanalit ja vahepeal ei suuda otsustadagi, millist vaadata, sest mitmest tuleb hea film korraga. Täna näiteks ühes oli just üks hea surfifilm lõppemas ja teises hakkas kohe peale seda Harry Potter. Kaua ei saanud kahjuks vaadata, sest kooliks oli vaja sättida..
Esimesed tunnid olid matemaatika II-d, kus saime oma kontrolltööd kätte....... :D Sain kaheeee!! :D Tänasest päevast alates mulle meie mate õpetaja kohe üldse ei meeldi. Mitte et hindes oleks asi. Hindega olen ma väga rahul :D. Aga ta räägib klassi ees niiiiiii vaikselt, et teise ritta, kus ma istun, ei kuule me mitte midagi. Ja no tema käekiri!! Mitte muhvigi ei saanud me Luciaga aru, mis ta mulle sinna töö peale oli kirjutanud ja mitte kunagi ei saa ma aru, mida ta sinna tahvli peale sodib. Õudne lausa. Ja siis kui keegi klassikaaslane vaikselt räägib, siis ütleb kohe, et ta ei kuule midagi. Ja peale selle sain ma natuke noomida, et ma joonistasin kontrolltöö peale, sest see on ju dokument ja keegi tähtis isik vaatab need kunagi üle jne.. Jeedas küll! Pidas mulle pika loengu kohe maha.. Ja me kunagi ei tee vahetunde tema tundidel..
Järgmine tund oli hea rahulik kirjandus. Kuna väljas oli ilm imeline, siis anti õpetajale märku soovist teha tund väljas. See õpetaja on ikka vahva, sest me läksimegi välja. Ja istusime selle suure puu juurtel, mis meil seal koolihoovis kasvab. Kuna nad arutasid kontrolltöö teemasid, siis ma väga tähele ei pannud ja tegelesin oma numbrimänguga.. :D Kontrolltöö tuleb järgmine tund..
Ja siis kolm kunstitundi. Eelmine kord ütles õpetaja meile, et peame seekord kaasa võtma need kaks korda suuremad lauad, aga kõigil olid ikka need samad "väiksed" kaasas. Ei saanudki aru, miks, aga tunnis tegime jälle mahajoonistamist. Seekord andis õpetajale ühele grupile ühe klassi nurga ja teisele teise ning me pidime siis maha joonistama selle, mis me näeme. Kolme tunniga (tegelikult 2 tunni 15 minutiga) pidime valmis saama selle kõik. Enam-vähem sain ka! Aga need tööd, mis eelmiseks nädalaks pidime lõpetama, unustas õpetaja ära hinnata seega pilt tuleb ehk järgmine nädal siia :).
Ja tagasi koitsa. Sõin. Valentinal ja Tomasel olid mingid klassikaaslased külas. Esimesel isegi vist kolm või neli. Mina siis hiljem mõtlesin rahulikult telekat vaadata, aga terrassil sööval Valentina kambal koos oma liidri Valentinaga oli vaja minust miskit rääkida niiet nad korra vaatasid minu poole ja hakkasid siis kõik kõva häälega naerma.. Ja siis hakati midagi "kavalat" välja mõtlema.. Mina sulgesin televusseri ja tulin oma tuppa ära. Ei tahtnud enda tuju rikkuma hakata.. Ja siia on ju Valentinal keelatud tulla :)
Aga ega siin all parem ei olnud, sest tegin lahti arvuti ja sain teada järgmise kohutava uudise.. Uudis ajas natuke pisaraidki valama.. Issi andis mulle teada, et meie lahedat tädi Helgat sealt Loksalt ei ole enam.. :( Kui aus olla, siis ma tädi Helgaga väga palju kohtunud ei olegi - paar korda oma elus ja nendest kordadest mäletan ainult kahte.. Aga ta oli väga lähedane minu vanaemale, minu vanaisale ja minu issile.. On siiani ja on ka tulevikus! Puhaku ta rahus!
See kurb sündmus pani mind terve ülejäänud õhtu mõtlema sellest, et me ei tea kunagi, millal üht või teist väga kallist ja lähedast isikut ei pruugi enam järgmisel päeval siin meie kõrval olla.. Mõtleme küll, et ahh, homme helistame või ei homme räägin, aga ühel hetkel seda homset ei pruugi enam tulla.. Kõik. Tühi.
Aga võtsin end ikka lõpuks kokku ja läksin ka teatri tundi. Seal vaatasime terve aeg Maica ja Lucia esinemist, kus ma ka algul pidin olema, aga hiljem loobusin. Ei jõudnud enam jageleda. Päris vahvalt tuli neil välja ja jälle sai naerda kõvasti! Teatritund on üks väga hea teraapia - viib kõik kurvad ja halvad mõtted natukeseks eemale! Vahepeal küll Guillermo teeb kurja häält, aga see on väike asi selle kõrval, mis ülejäänud tund meile annab!
Kodus tagasi, läksin jälle üles vaatama, mis seal toimub. Reina pani Pazile peale tema eelmise "kooli" plaadi, kus nad oma kaaslastega igasuguseid lastelaule laulavad. ÕUDNE! Ma pidin kurdiks jääma. Üks mingi laps karjus teistest täiega üle :D. Aga armsaks tegi asja see, et Paz laulis ja tantsis samal ajal kaasa :)
Ning siis sõime juba õhtust ja peale õhtusööki tulingi alla kohe..
Ja kui nüüd aus olla, siis mul on kopp ees. Täiega. Kopp on ees, et keski või miski soovib alati mu suunurgad allapoole viia. Ma ei pea siin silmas konkreetseid isikuid, vaid seda, et need jamad sündmused toimuvad nii kuradima tihti, et ma vaevalt jõuan eelmisest toibuda.. Mõnest pole siiani vabanenud.. Kogu see jamamine teeb selle hea tuju saavutamise ikka väga raskeks... Lihtsalt nii väga tahaks aega, kui pole ei mingit muret, ei mingit kurbust, ei mingit jama. Tahaks olla super-õnnelik nagu üks vahetusõpilane olema peab...
Aeroobikas tekkis regulaarsetel käijatel kohe küsimus, et kus ma esmaspäeval olin??? :D Keegi reede kohta ei uurinud.. Huvitav. Esmaspäeval oli neil makk töötamise lõpetanud ja seega tegid nad esmaspäev ka localizada trenni ilma muusikata. Muidu pidi tavaline aeroobika olema, aga tegid siis jõudu. Täna oli stepaeroobika. Algas kenasti, aga siis 9.20 jõudsid hilinejad ja no need parkisid kõik kohad nii täis, et mul polnud enam võimalik kuskile liikuda. Tibusammul sai siis kaasa tehtud. Lorena (treener) tegi meile täna ikka suht raske kava valmis.. Ja lõpuks, peale sadat korda proovimist, jõudis kätte aeg, mil pidime ise tegema! olin jälle ainuke!!!, kes rütmile pihta sai, aga no üks jobu koht läks mul absoluutselt iga kord sassi ja nii ka seekord. Lorena näitas juba mu peale näpuga, et kõik minu pealt maha vaataksid ja ma sain juba uhkust tunda, aga siis tuli see nõme üks samm ja oligi asi pepus. Kõik. rohkem ise ei teinud, edasi läks jälle Lorenaga :D.
Kodus tagasi, otsustasin arvutit mitte lahti teha ja läksin hoopis kohe üles telekat vaatama. Reina ja meie koristaja tuuseldasid ringi ja ma ei tea, kuhu see Paz viidi. Vist vanaema juurde. Ma ei saa aru, mis on eesti kanalitel viga, et nad üldse uusi häid filme ei näita. Siin on kohe päris mitu kanalit ja vahepeal ei suuda otsustadagi, millist vaadata, sest mitmest tuleb hea film korraga. Täna näiteks ühes oli just üks hea surfifilm lõppemas ja teises hakkas kohe peale seda Harry Potter. Kaua ei saanud kahjuks vaadata, sest kooliks oli vaja sättida..
Esimesed tunnid olid matemaatika II-d, kus saime oma kontrolltööd kätte....... :D Sain kaheeee!! :D Tänasest päevast alates mulle meie mate õpetaja kohe üldse ei meeldi. Mitte et hindes oleks asi. Hindega olen ma väga rahul :D. Aga ta räägib klassi ees niiiiiii vaikselt, et teise ritta, kus ma istun, ei kuule me mitte midagi. Ja no tema käekiri!! Mitte muhvigi ei saanud me Luciaga aru, mis ta mulle sinna töö peale oli kirjutanud ja mitte kunagi ei saa ma aru, mida ta sinna tahvli peale sodib. Õudne lausa. Ja siis kui keegi klassikaaslane vaikselt räägib, siis ütleb kohe, et ta ei kuule midagi. Ja peale selle sain ma natuke noomida, et ma joonistasin kontrolltöö peale, sest see on ju dokument ja keegi tähtis isik vaatab need kunagi üle jne.. Jeedas küll! Pidas mulle pika loengu kohe maha.. Ja me kunagi ei tee vahetunde tema tundidel..
Järgmine tund oli hea rahulik kirjandus. Kuna väljas oli ilm imeline, siis anti õpetajale märku soovist teha tund väljas. See õpetaja on ikka vahva, sest me läksimegi välja. Ja istusime selle suure puu juurtel, mis meil seal koolihoovis kasvab. Kuna nad arutasid kontrolltöö teemasid, siis ma väga tähele ei pannud ja tegelesin oma numbrimänguga.. :D Kontrolltöö tuleb järgmine tund..
Ja siis kolm kunstitundi. Eelmine kord ütles õpetaja meile, et peame seekord kaasa võtma need kaks korda suuremad lauad, aga kõigil olid ikka need samad "väiksed" kaasas. Ei saanudki aru, miks, aga tunnis tegime jälle mahajoonistamist. Seekord andis õpetajale ühele grupile ühe klassi nurga ja teisele teise ning me pidime siis maha joonistama selle, mis me näeme. Kolme tunniga (tegelikult 2 tunni 15 minutiga) pidime valmis saama selle kõik. Enam-vähem sain ka! Aga need tööd, mis eelmiseks nädalaks pidime lõpetama, unustas õpetaja ära hinnata seega pilt tuleb ehk järgmine nädal siia :).
Ja tagasi koitsa. Sõin. Valentinal ja Tomasel olid mingid klassikaaslased külas. Esimesel isegi vist kolm või neli. Mina siis hiljem mõtlesin rahulikult telekat vaadata, aga terrassil sööval Valentina kambal koos oma liidri Valentinaga oli vaja minust miskit rääkida niiet nad korra vaatasid minu poole ja hakkasid siis kõik kõva häälega naerma.. Ja siis hakati midagi "kavalat" välja mõtlema.. Mina sulgesin televusseri ja tulin oma tuppa ära. Ei tahtnud enda tuju rikkuma hakata.. Ja siia on ju Valentinal keelatud tulla :)
Aga ega siin all parem ei olnud, sest tegin lahti arvuti ja sain teada järgmise kohutava uudise.. Uudis ajas natuke pisaraidki valama.. Issi andis mulle teada, et meie lahedat tädi Helgat sealt Loksalt ei ole enam.. :( Kui aus olla, siis ma tädi Helgaga väga palju kohtunud ei olegi - paar korda oma elus ja nendest kordadest mäletan ainult kahte.. Aga ta oli väga lähedane minu vanaemale, minu vanaisale ja minu issile.. On siiani ja on ka tulevikus! Puhaku ta rahus!
See kurb sündmus pani mind terve ülejäänud õhtu mõtlema sellest, et me ei tea kunagi, millal üht või teist väga kallist ja lähedast isikut ei pruugi enam järgmisel päeval siin meie kõrval olla.. Mõtleme küll, et ahh, homme helistame või ei homme räägin, aga ühel hetkel seda homset ei pruugi enam tulla.. Kõik. Tühi.
Aga võtsin end ikka lõpuks kokku ja läksin ka teatri tundi. Seal vaatasime terve aeg Maica ja Lucia esinemist, kus ma ka algul pidin olema, aga hiljem loobusin. Ei jõudnud enam jageleda. Päris vahvalt tuli neil välja ja jälle sai naerda kõvasti! Teatritund on üks väga hea teraapia - viib kõik kurvad ja halvad mõtted natukeseks eemale! Vahepeal küll Guillermo teeb kurja häält, aga see on väike asi selle kõrval, mis ülejäänud tund meile annab!
Kodus tagasi, läksin jälle üles vaatama, mis seal toimub. Reina pani Pazile peale tema eelmise "kooli" plaadi, kus nad oma kaaslastega igasuguseid lastelaule laulavad. ÕUDNE! Ma pidin kurdiks jääma. Üks mingi laps karjus teistest täiega üle :D. Aga armsaks tegi asja see, et Paz laulis ja tantsis samal ajal kaasa :)
Ning siis sõime juba õhtust ja peale õhtusööki tulingi alla kohe..
Ja kui nüüd aus olla, siis mul on kopp ees. Täiega. Kopp on ees, et keski või miski soovib alati mu suunurgad allapoole viia. Ma ei pea siin silmas konkreetseid isikuid, vaid seda, et need jamad sündmused toimuvad nii kuradima tihti, et ma vaevalt jõuan eelmisest toibuda.. Mõnest pole siiani vabanenud.. Kogu see jamamine teeb selle hea tuju saavutamise ikka väga raskeks... Lihtsalt nii väga tahaks aega, kui pole ei mingit muret, ei mingit kurbust, ei mingit jama. Tahaks olla super-õnnelik nagu üks vahetusõpilane olema peab...
Tuesday, April 23, 2013
kontrolltöööööööö ja pildid.
Hommikul mina ärkasin ülesse täpselt kell üheksa!! Miks ma selle üle nii õnnelik olen? Mu telefon ju lakkas töötamast ja ma kartsin, et ma magan täiega sisse. Aga mingi režiim on vist sisse jäänud, et täpselt kell üheksa kella vaatan.. Või no tegelikult kell üheksa vaatasin kella, aga lubasin endale mõne minuti veel. 9.15 tegin uuesti silmad lahti olles vahepeal ära näinud isegi mingi järjekordse veidra unenäo. Need veidrad hakkavad tegelikult juba tavaliseks muutuma. Vahepeal võiks mõni normaalne ka sisse tulla..
Panin end siis riide ja tegin muud sätted, käisin söömas ja siis tulin alla tagasi, võtsin harja ja pühkisin üle saja aasta oma toa põranda ära.. Natuke piinlik oma koristajahullust kevadevanaema ees, kes teeb kevadist suurpuhastust juba jaanuaris ja seda veel kolm korda! Ning tolmulappi ma ei leidnud seega kapilt jäi tolm pühkimata.. Aga ühe mingi koleda jalamati pesin ära!!! :D Kass käis hiljem selle pealt vett joomas. Lihtsalt tuli mu tuppa, suundus otse vannituppa, jõi sellelt märjalt matilt ja lahkus. Nagu juba teadis, et sealt saab juua, kuigi ma just panin tolle mati sinna..
Ja siis, uskuge või mitte, aga ma õppisin mate I kontrolltööks! Või no lappasin vihikus materjali üle.. Ei tuupinud.
Lõuna aeg ütles Reina Uruguayle, et ta jättis vist oma telefonilaadija La Palomale. Küsisin talt siis, et äkki soovib minu oma, sest see sobib tema telefoniga ja ma ei kasuta seda enam (laadija on minu endise varastatud tupsununnu telefoni oma).. Oii, millise sõbra ma kohe endale sain! Tahtis küll ja hiljem, kui ma sööma läksin ja küsisin, mis ma võin süüa, ütles ta mulle, et kapis on seda ja et ma soojendaks omale (toit, mille tegi Uruguay La Palomal laupäeval õhtusöögiks). Samas ahjus oli juba valmis värske maitsev toit.. Aga kui ma juba oma toidu mikrost välja olin võtnud ja söömise juurde asunud, küsis ta mult siis lõpuks, et äkki tahan seda ka, mis ahjus just valmis sai.. Isegi pakkus mulle!! :) Oleks hea meelega võtnud, aga ma kahmasin seda Uruguay toitu endale nii palju ette, sest see oli ikka tõsiselt hea!
Igatahes, kohe pakkus ta mulle mitut erinevat söögivariant, tavaliselt piirdume ikka ühe toiduga, mis valmis kunagi eelmisel või üle-eelmisel päeval.. Vähemalt on nad kõik väga maitsvad.
Ja oligi aeg kooli minna. Esimesed tunnid olid ühiskonnaõpetused, kus oli teistel kontrolltöö. Kui õpetaja pabereid laiali jagas, küsis ta mult, kas ma teen ka.. Ütlesin kohe, et ei.. :D Siis küsis miks, aga ma ei jõudnud vastatagi, kui ta juba ütles, et pean siis endale ise tegevust leidma. Joonistasin. Aga no täitsa lõpp, kui palju meenutab mulle see ühiskonnaõpetaja minu maagümnaasiumi viimast klassijuhatajat Liivi Vislapuud. Täpselt ühesuguse olekuga, täpselt ühtemoodi räägivad jne.. Ja meie Vislapuu on ju ka ühiskonnaõpetaja.. Äkki on õed..?
Ühe tunni ma siis istusin seal klassis, kui teised kirjutasid, ja joonistasin.. Ning kirjutasin tunniplaani.. Teise tunni veetsin väljas muusikat kuulates. Ja natuke veel matet õppides.
Tulid mated. Ja kontrolltöö. Natuke oli teooriat ja üle poole tööst oli ikka ülesanded. Teooriat ma väga ei õppinud ja tegin nägemismälu järgi. Nüüd avastasin, et mu nägemismälu on mind petnud.. Kurb. Üks asi teooriast ehk läks õigesti! :) Hea seegi. Aga ülesanded olid suhteliselt lihtsad.. Natuke hirmutab see, et teised said teistsugused vastused, aga kuna kõikidel tulid vastused erinevad, siis me veel ei tea, kellel õige oli.. Loodan ikka, et minul. Muidu on piinlik, sest nii lihtsat asja olen ma juba ammu õppinud...
Matesid oli ka kaks, aga ma jõudsin juba esimese tunniga oma töö valmis. Istusin koridoris siis jälle ja kuulasin muusikat. Oleks tahtnud juba koju tulla, aga pidin veel inglise keelde ka jääma.
Inglise keel oli tavapärasest palju lõbusam. Võibolla ma tegin ise enda tuju kuidagi leplikumaks ja toredamaks, aga naersin suhteliselt palju ja täna isegi meeldis aidata seda tüdrukut, kes inglise keele tunniks kogu aeg minu kõrvale istuma tuleb ja muidu midagi ei oska. Ja teiste klassikaaslastega oleme ka rohkem suhtlema hakanud :)
Peale kooli tulin kippelt koju. Üritasin teha väikse katse ja vaadata, et kas jõuan ühe laulu kestvuse ajaga (mida keerulist lauset praegu) koju või mitte. Laul oli täpselt 6:01 minutit pikk, algas kooli ukse juures ja lõppes natuke enne minu kodu. Kaotasin 7 sekundit...
Kodus tulin kohe arvutisse ja rääkisin üle saja aasta unelevate vanematega. Saatsin nad ilusti tuttu ära :).
Kell kuus läksin üles ja sõin natuke ning vaatasin telekat. Ikka "Sõpru". Ja poolest sättisin end teatritunni poole. Täna ei lastud mul seal miskit kaasa teha... Kurb.. Kõigepealt tegid nad seda üksteise jäljendamise asja ehk siis peeglit ja varju. Kuna meid oli paaritu arv, siis käskis õpetaja minul vaadata. Saan tast aru ka, sest ma ju tegelikult ei kuulu enam sinna klassi ja teised teevad asja ikka nagu koolitööna ja mina käin niisama seal tunnis.. :) Aga väga lahe oli neid vaadata. Ning teise tunni ajal tehti neid etendusi edasi. Minu grupp ei suutnud jälle millegagi hiilata, sest seda Evelini, kes minu ja Maicaga eelmine nädal liitus, tegi meie plaani natuke segi. Siin nad pidid eile Maicaga kohtuma ja asjad ära rääkima, aga nad ei teinud seda ja täna Evelin üldse puudus.. Ning puudus ka Julio, kes oli Lucia partner, aga keegi ei tea, kus Julio on, sest ta on juba nädala puudunud ja pole endast märku andnud.. Seega nüüd siis ütles õpetaja, et Maica ja Lucia teevad koos minuga, aga me peaks juba homseks selle valmis saama ja minuga on keeruline, sest mul on ju päeval kool, niiet andsin loobumise :). Las siis teevad ise. Väga keeruline teema oli kõige sellega.. Aga kui me siis teiste etendusi jälle vaatasime, mida Guillermo vahepeal ikka oma andekusega parandas, saime jälle "publikuga" nii räigelt naerda. Lihtsalt ei suutnud naeru pidama jätta!!! :D Sellist komöödiat saab tasuta vaadata! :D
Peale teatrit hakkasin siis jälle koju tulema. Aga teatrihoone juures, mis asub koolist üle tee, nägin Luciat, Barbarat ja nende kahe vendi ja Barbi õde. Naljatasime koos ja populaarseks on meie seltsis saanud ka kivi-paber-käärimäng löömisega :D. Ning siis tulime koos Barbara, tema venna ja õega kodupoole. Nad elavad minule ju nii lähedal. Lubasin neid järgmine teisipäev vaatama minna, kuidas nad seal orkestris mängivad.. Orkestriproovist nad muidu just tulidki.. Ja nende kodu juures kohtasin Barbara järgmist venda ja nende ema. Peaaegu kogu pere sai selle õhtu jooksul ära tervitatud!
Kodus läksin otse kööki, sest kuulsin söögiriistade kolinat ja arvasin, et nad juba söövad. Ainult Valentina istus seal. Ütlesin talle tere ja isegi tuli tere vastu! Rääkisin siis natuke Reinaga, kes istus tema kõrval, tühjast-tähjast, näiteks ilmast jne, ja siis nägin, kuidas Valentina vaatas Reina poole ja näitas näpuga oma lauba poole (see osa, mis on silmadest kõrgemal). Nimelt ma lõikasin omal täna tukka jälle, aga seekord tegin ta natuke lühemaks. Ja suure sik-sakiga! Proovisin nii teha, nagu mulle meie juuksur teeb ja nagu mulle väga meeldib, aga no mul pole ju neid specialecial-hõrendamiskääre või mis iganes see nimi on. Aga tulemus polnudki minu arust nii paha.. Muidugi oli teiste jaoks veider näha mind nii lühikese tukaga, sest nad harjunud, et mul koguaeg see silmas.. Ja sellepärast tuli ka selline žest Valentinalt, kes tahtis Reinale märku anda tema arvamusest minu "naljaka" ja "koleda" tuka üle. Aga ma märkasin seda ja ütlesin talle kohe, et tõesti sai seekord vähe lühem lõigatud.. Tal oli kohe, et mis, mis asja, mis sai lühemaks lõigatud? Ise samal ajal muigas.. Teda ma ei jää kohe üldse igatsema, kui ma siit lahkun. Paz seevastu ütles mulle täna, kui ma lõunat sõin, et ta ei taha, et ma ära läheks.. NIIII ARMAAASS!!! :D
Aga mina sööma tol hetkel ei hakanud, sest otsustasin oodata teisi pereliikmeid. Uruguay oli terrassil mingi tema kliendiga juttu ajamas ja Leti tuli natuke hiljem kuskilt Pazi ja Tomasega. Ja mingi hetk tulid ka Mario ja Analia meile, sest nad hakkasid oma suvise reisi plaane arutama. Augustis lähevad. Nüüd vist võtsid ikka mõistuse pähe ja ei mölla seal Lõuna-Euroopas selle rongiga, vaid lähevad Pariisist Istambuli ikka lennukiga. Vähemalt nii ma sain lõpuks aru.. Nende planeerimine jätkus söögilauas, kust ma kell 22.30 otsustasin ära tulla, et seda siin kirjutada ja siis magama minna. Küsisin veel Letilt seda Uruguay vana telefoni, millega helistada ei saa, aga vähemalt ma saan siis sõnumineerida ja alarmi sellel kasutada.. Lucialt küsisin ka koolis, et äkki nende perel on mõni normaalsem telefon, mida ma saaksin nüüd siis kasutada.. Lubas homme öelda.
Ja nüüd siis hakkan nende piltidega möllama ja panen need siia üles. 122 pilti.. Edu!
Reede, 19. aprill, õhtusöök pitsabaaris.
Laupäev, 20. aprill. Siin kohal: PALJU PALJU ÕNNE SULLE, VANAEMA!!! :)
Pühapäev, 21. aprill
Esmaspäev, 22. aprill
Teisipäev, 23.aprill, kunstnik Paz.
Aijaa. Kommi olen ka täna palju söönud, sest need hakkavad juba natuke võõrast maitset külge võtma :D Okei, nii hull asi ei ole, aga kommid on ju pärit detsembrikuust ja ega nad tõesti enam kõige värskemad ei ole :D
KELL ON 1:02!! Lähen ära magama
Tsau!
Panin end siis riide ja tegin muud sätted, käisin söömas ja siis tulin alla tagasi, võtsin harja ja pühkisin üle saja aasta oma toa põranda ära.. Natuke piinlik oma koristajahullust kevadevanaema ees, kes teeb kevadist suurpuhastust juba jaanuaris ja seda veel kolm korda! Ning tolmulappi ma ei leidnud seega kapilt jäi tolm pühkimata.. Aga ühe mingi koleda jalamati pesin ära!!! :D Kass käis hiljem selle pealt vett joomas. Lihtsalt tuli mu tuppa, suundus otse vannituppa, jõi sellelt märjalt matilt ja lahkus. Nagu juba teadis, et sealt saab juua, kuigi ma just panin tolle mati sinna..
Ja siis, uskuge või mitte, aga ma õppisin mate I kontrolltööks! Või no lappasin vihikus materjali üle.. Ei tuupinud.
Lõuna aeg ütles Reina Uruguayle, et ta jättis vist oma telefonilaadija La Palomale. Küsisin talt siis, et äkki soovib minu oma, sest see sobib tema telefoniga ja ma ei kasuta seda enam (laadija on minu endise varastatud tupsununnu telefoni oma).. Oii, millise sõbra ma kohe endale sain! Tahtis küll ja hiljem, kui ma sööma läksin ja küsisin, mis ma võin süüa, ütles ta mulle, et kapis on seda ja et ma soojendaks omale (toit, mille tegi Uruguay La Palomal laupäeval õhtusöögiks). Samas ahjus oli juba valmis värske maitsev toit.. Aga kui ma juba oma toidu mikrost välja olin võtnud ja söömise juurde asunud, küsis ta mult siis lõpuks, et äkki tahan seda ka, mis ahjus just valmis sai.. Isegi pakkus mulle!! :) Oleks hea meelega võtnud, aga ma kahmasin seda Uruguay toitu endale nii palju ette, sest see oli ikka tõsiselt hea!
Igatahes, kohe pakkus ta mulle mitut erinevat söögivariant, tavaliselt piirdume ikka ühe toiduga, mis valmis kunagi eelmisel või üle-eelmisel päeval.. Vähemalt on nad kõik väga maitsvad.
Ja oligi aeg kooli minna. Esimesed tunnid olid ühiskonnaõpetused, kus oli teistel kontrolltöö. Kui õpetaja pabereid laiali jagas, küsis ta mult, kas ma teen ka.. Ütlesin kohe, et ei.. :D Siis küsis miks, aga ma ei jõudnud vastatagi, kui ta juba ütles, et pean siis endale ise tegevust leidma. Joonistasin. Aga no täitsa lõpp, kui palju meenutab mulle see ühiskonnaõpetaja minu maagümnaasiumi viimast klassijuhatajat Liivi Vislapuud. Täpselt ühesuguse olekuga, täpselt ühtemoodi räägivad jne.. Ja meie Vislapuu on ju ka ühiskonnaõpetaja.. Äkki on õed..?
Ühe tunni ma siis istusin seal klassis, kui teised kirjutasid, ja joonistasin.. Ning kirjutasin tunniplaani.. Teise tunni veetsin väljas muusikat kuulates. Ja natuke veel matet õppides.
Tulid mated. Ja kontrolltöö. Natuke oli teooriat ja üle poole tööst oli ikka ülesanded. Teooriat ma väga ei õppinud ja tegin nägemismälu järgi. Nüüd avastasin, et mu nägemismälu on mind petnud.. Kurb. Üks asi teooriast ehk läks õigesti! :) Hea seegi. Aga ülesanded olid suhteliselt lihtsad.. Natuke hirmutab see, et teised said teistsugused vastused, aga kuna kõikidel tulid vastused erinevad, siis me veel ei tea, kellel õige oli.. Loodan ikka, et minul. Muidu on piinlik, sest nii lihtsat asja olen ma juba ammu õppinud...
Matesid oli ka kaks, aga ma jõudsin juba esimese tunniga oma töö valmis. Istusin koridoris siis jälle ja kuulasin muusikat. Oleks tahtnud juba koju tulla, aga pidin veel inglise keelde ka jääma.
Inglise keel oli tavapärasest palju lõbusam. Võibolla ma tegin ise enda tuju kuidagi leplikumaks ja toredamaks, aga naersin suhteliselt palju ja täna isegi meeldis aidata seda tüdrukut, kes inglise keele tunniks kogu aeg minu kõrvale istuma tuleb ja muidu midagi ei oska. Ja teiste klassikaaslastega oleme ka rohkem suhtlema hakanud :)
Peale kooli tulin kippelt koju. Üritasin teha väikse katse ja vaadata, et kas jõuan ühe laulu kestvuse ajaga (mida keerulist lauset praegu) koju või mitte. Laul oli täpselt 6:01 minutit pikk, algas kooli ukse juures ja lõppes natuke enne minu kodu. Kaotasin 7 sekundit...
Kodus tulin kohe arvutisse ja rääkisin üle saja aasta unelevate vanematega. Saatsin nad ilusti tuttu ära :).
Kell kuus läksin üles ja sõin natuke ning vaatasin telekat. Ikka "Sõpru". Ja poolest sättisin end teatritunni poole. Täna ei lastud mul seal miskit kaasa teha... Kurb.. Kõigepealt tegid nad seda üksteise jäljendamise asja ehk siis peeglit ja varju. Kuna meid oli paaritu arv, siis käskis õpetaja minul vaadata. Saan tast aru ka, sest ma ju tegelikult ei kuulu enam sinna klassi ja teised teevad asja ikka nagu koolitööna ja mina käin niisama seal tunnis.. :) Aga väga lahe oli neid vaadata. Ning teise tunni ajal tehti neid etendusi edasi. Minu grupp ei suutnud jälle millegagi hiilata, sest seda Evelini, kes minu ja Maicaga eelmine nädal liitus, tegi meie plaani natuke segi. Siin nad pidid eile Maicaga kohtuma ja asjad ära rääkima, aga nad ei teinud seda ja täna Evelin üldse puudus.. Ning puudus ka Julio, kes oli Lucia partner, aga keegi ei tea, kus Julio on, sest ta on juba nädala puudunud ja pole endast märku andnud.. Seega nüüd siis ütles õpetaja, et Maica ja Lucia teevad koos minuga, aga me peaks juba homseks selle valmis saama ja minuga on keeruline, sest mul on ju päeval kool, niiet andsin loobumise :). Las siis teevad ise. Väga keeruline teema oli kõige sellega.. Aga kui me siis teiste etendusi jälle vaatasime, mida Guillermo vahepeal ikka oma andekusega parandas, saime jälle "publikuga" nii räigelt naerda. Lihtsalt ei suutnud naeru pidama jätta!!! :D Sellist komöödiat saab tasuta vaadata! :D
Peale teatrit hakkasin siis jälle koju tulema. Aga teatrihoone juures, mis asub koolist üle tee, nägin Luciat, Barbarat ja nende kahe vendi ja Barbi õde. Naljatasime koos ja populaarseks on meie seltsis saanud ka kivi-paber-käärimäng löömisega :D. Ning siis tulime koos Barbara, tema venna ja õega kodupoole. Nad elavad minule ju nii lähedal. Lubasin neid järgmine teisipäev vaatama minna, kuidas nad seal orkestris mängivad.. Orkestriproovist nad muidu just tulidki.. Ja nende kodu juures kohtasin Barbara järgmist venda ja nende ema. Peaaegu kogu pere sai selle õhtu jooksul ära tervitatud!
Kodus läksin otse kööki, sest kuulsin söögiriistade kolinat ja arvasin, et nad juba söövad. Ainult Valentina istus seal. Ütlesin talle tere ja isegi tuli tere vastu! Rääkisin siis natuke Reinaga, kes istus tema kõrval, tühjast-tähjast, näiteks ilmast jne, ja siis nägin, kuidas Valentina vaatas Reina poole ja näitas näpuga oma lauba poole (see osa, mis on silmadest kõrgemal). Nimelt ma lõikasin omal täna tukka jälle, aga seekord tegin ta natuke lühemaks. Ja suure sik-sakiga! Proovisin nii teha, nagu mulle meie juuksur teeb ja nagu mulle väga meeldib, aga no mul pole ju neid specialecial-hõrendamiskääre või mis iganes see nimi on. Aga tulemus polnudki minu arust nii paha.. Muidugi oli teiste jaoks veider näha mind nii lühikese tukaga, sest nad harjunud, et mul koguaeg see silmas.. Ja sellepärast tuli ka selline žest Valentinalt, kes tahtis Reinale märku anda tema arvamusest minu "naljaka" ja "koleda" tuka üle. Aga ma märkasin seda ja ütlesin talle kohe, et tõesti sai seekord vähe lühem lõigatud.. Tal oli kohe, et mis, mis asja, mis sai lühemaks lõigatud? Ise samal ajal muigas.. Teda ma ei jää kohe üldse igatsema, kui ma siit lahkun. Paz seevastu ütles mulle täna, kui ma lõunat sõin, et ta ei taha, et ma ära läheks.. NIIII ARMAAASS!!! :D
Aga mina sööma tol hetkel ei hakanud, sest otsustasin oodata teisi pereliikmeid. Uruguay oli terrassil mingi tema kliendiga juttu ajamas ja Leti tuli natuke hiljem kuskilt Pazi ja Tomasega. Ja mingi hetk tulid ka Mario ja Analia meile, sest nad hakkasid oma suvise reisi plaane arutama. Augustis lähevad. Nüüd vist võtsid ikka mõistuse pähe ja ei mölla seal Lõuna-Euroopas selle rongiga, vaid lähevad Pariisist Istambuli ikka lennukiga. Vähemalt nii ma sain lõpuks aru.. Nende planeerimine jätkus söögilauas, kust ma kell 22.30 otsustasin ära tulla, et seda siin kirjutada ja siis magama minna. Küsisin veel Letilt seda Uruguay vana telefoni, millega helistada ei saa, aga vähemalt ma saan siis sõnumineerida ja alarmi sellel kasutada.. Lucialt küsisin ka koolis, et äkki nende perel on mõni normaalsem telefon, mida ma saaksin nüüd siis kasutada.. Lubas homme öelda.
Ja nüüd siis hakkan nende piltidega möllama ja panen need siia üles. 122 pilti.. Edu!
Reede, 19. aprill, õhtusöök pitsabaaris.
 |
| Arvake ära, kes neist tegelikult magamist teeskles? :D |
Laupäev, 20. aprill. Siin kohal: PALJU PALJU ÕNNE SULLE, VANAEMA!!! :)
 |
| Suundusime randa. |
 |
| Papagoi tegi pesa palmi otsa. Sügis ju käes! |
 |
| Väike kalamees ja uudishimulikud täismehed. |
 |
| Veel ja veel kalamehi. |
 |
| Koleväkk. |
 |
| "Näe, Leticia, see on kala!", olgu päris nii hull ei olnud :D |
 |
| Leidsime kaks krabi. |
 |
| Walter tahtis perepilti meist teha! Peaaegu terve pere. |
 |
| Leticia maju uurimas. |
 |
| Mehed karpe uurimas. |
 |
| Proovisin hetke tabada, väga ei õnnestunud. |
 |
| See pilt meenutab mulle, kuidas üks väike juntsust koolipoiss tahab tüdrukule muljet avaldada :) |
 |
| Selles kohas oli meeletult kilpkonnamune.. |
 |
| Paz käskis kalast pilti teha :D Ma käskisin tal poseerida. Viimasega ta väga nõus ei olnud.. |
 |
| Siis, kui me lambi maja hoovist läbi kõndisime.. |
 | |
| Mina kaamerat näppimas. Eriti meeldib mulle zuumida, sest selle fotoka zuum on võimas! |
 |
| Tota |
 |
| Paz leidis vist miskit. |
 |
| Läksime sõidule. See on see maakoht ja kellegi uhke talupidamine |
 |
| Talupidamise juurest paistis ilus järv.. |
 |
| See on juba jälle ookean, aga La Pedreral. |
 |
| Tähtis pilt!!! Esimest korda nägin siin maal dušši rannas!!! |
 |
| Lihtsalt üks pisike tulekahju, millest mööda sõitsime. Vist oli jõutud juba suurem värk ära kustutada.. |
 |
| Jälle väiksed kaamerakatsetused, kui igav oli ja ristsõna võtta polnud (selle unustasin Minasesse..) |
Pühapäev, 21. aprill
 |
| Läks katki. |
 |
| Kodu on meil selle rohelise aia taga, mis vasakul paistab. Ehk siis nii kaugele jõudsime oma reisuga. |
 |
| Päevitama! |
 |
| Läksin kõndima. Sügis ikka täitsa käes.. |
 |
| See on see koht, kus me suvel pitsat käisime söömas. Reede õhtul käisime ühes teises kohas.. Aga see oli ilusti talveks suletud. |
 |
| Mingi karneval toimus lastele.. |
 |
| Skatepark sellise kauni koha peal. |
 |
| Proovisin jälle lahedaid pilte teha. Tuleb veel harjutada.. |
 |
| Taamal kesklinn. |
 |
| Kohalikud jalkat mängimas. |
 |
| Ja jälle see majakas. Seekord koos linnuga. |
 |
| Tegin koos majakaga pilti :) |
 |
| Päike... |
 |
| ... ja kuu. |
 |
| Koleda näoga kuju. |
 |
| Ilusad karbid olid kuju juures.. |
Esmaspäev, 22. aprill
 |
| Tutvustati paadisõitu. |
 |
| Sellise valge paadiga, mis paremal seisab, läksid mõne hetke pärast mingid kaks turisti retkele. |
 |
| Väga kaunis pilt veel kaunimast inimesest. |
 |
| Mingit kalavõrku tutvustati meile. Uruguay käskis pilti teha :D |
 |
| Pole aru saada, aga krabid olid!! Kahjuks juba surnud.. |
 |
| Isa kiusas. |
 |
| Walter soovis pilti. Ehk kes ei mäleta või ei tea - taga vasakul Walter, paremal Alfredo, ees vasakul Leticia, paremal Uruguay. |
 |
| Aguas Dulces. |
 |
| Sellised vahvad aknad majal. |
 |
| See sama maja oli tegelikult tühi ja mahajäätud täpselt mere kaldal. Minu arust on see tegelikult superlahe maja! |
 |
| Ei tea, mis see sealt paistab.. |
 |
| Cabo Polonio liivamäed. |
 |
| Paz tahtis turistidest pilti teha :) |
 |
| Selle mahajäätud maja seinal olid ühe väga haige laulu sõnad.. Ja veel valesti kirjutatud. |
 |
| Mahajäätud maja sisemus. |
 |
| "Vaade minu aknast.." :D |
 |
| Ja tagasi oma kodurannas päevitamas. |
 |
| Alustasime fotosessiooni iPadiga. |
 |
| kaameral oli zuum põhjas. Ehk siis need tüübid kõndisid ikka vääääga kaugele. |
 | ||
| Ja jäätist söömas. |
 |
| mmm, kui hea! |
Teisipäev, 23.aprill, kunstnik Paz.
Aijaa. Kommi olen ka täna palju söönud, sest need hakkavad juba natuke võõrast maitset külge võtma :D Okei, nii hull asi ei ole, aga kommid on ju pärit detsembrikuust ja ega nad tõesti enam kõige värskemad ei ole :D
KELL ON 1:02!! Lähen ära magama
Tsau!
Subscribe to:
Posts (Atom)