Päeval, peale lõunasööki kutsusin Leticia alla, et talle näidata, mis Valentina oli mulle teinud ja et küsida, miks ta mulle nii teeb ja äkki saab kuidagi leida probleemile lahendust. Aga selline emotsionaalsuse hunnik nagu ma olen, unustasin ma pooltest asjadest rääkida. Näitasin talle ära oma šampoonid ja ta ütles mulle, et jah, Reina rääkis talle hommikul, aga et see, mis Valentina tegi on igati õigustatud, sest Reina oli Valentinale rääkinud, et ma olla tema kassi kiusanud ja teda halvasti kohelnud, mille peale Valentina vihastus ja keeras mulle jälle käki kokku. Samal ajal tuli aga Reina ka siia alla oma kapi juurde kohmerdama, mis asub siin kohe minu toa nurga taga. Ma ei teagi miks, aga Leticiaga me edasi rahulikult ühe koha peal rääkida ei saanud ja kõndisime Reina juurde. Ma siis ütlesin, et ma ei ole kunagi tahtnud kassile miskit halba ja pole nii teinud ja Reina ütles selle peale kohe väga kindlalt, et jaa, sa tahtsid meie kassi selle võõra kassi juurde saata, kellega nad eelmisel õhtul just kakelnud olid. Ütlesin siis selle peale, et ma ei teadnud, et see on see sama kass ja meie kass tahtis välja minna, sest tema liivakast ja kogu söök olid seal. Reina ütles selle peale juba täitsa kurjalt, et ma teadsin, et selle kassiga nad eelmisel õhtul kaklesid, sest Valentina rääkis mulle sellest just eelmine õhtu.. Jah, rääkis, aga ma tõesti ei teadnud, et see on see sama kass. Seletasin siis edasi.. Kui ma kassile ukse avasin, ütles mulle Reina, et ära lase teda välja, sest see kass on see sama, kellega nad eelmisel õhtul kaklesid. Sulgesin siis ruttu ukse ja ütlesin vabandust, ma ei teadnud. Aga kuna kass tõesti tahtis välja minna ja minu nägemust mööda oli tal isu süüa, läksin ise siis korra välja ning tõin ta söögi tuppa. Kass tahtiski süüa. Ja ma pole kunagi teda välja tahtnud visata või tõugata või muud moodi teda piinata, nagu Reina seda väidab..
Ehk siis Reina oli kaevanud sellest juhtumist Valentinale, ütles talle, et ma olla kassi meelega tahtnud välja selle teise kassi juurde visata ning selle peale sai muidugi Valentina vihaseks. Kes ei saaks, kui tema kassi või koera või muud looma piinatakse. Aga selle asemel, et minuga rääkima tulla ja mind ära kuulata, tegi ta kohe mulle halba. Selline titt ta meil lihtsalt on. Arvab, et on räige täiskasvanu, aga tegelikult on kõige tavalisem 13-aastane laps. Nii ütles mulle Leticia, aga minu arust on tegu ikka väga, kuidas öelda.. ebainimliku inimesega.. Ja ta on selline koguaeg olnud ja ma tean seda..
Leticia võttis asja natuke kui naljaga, aga lubas rääkida Valentinaga.
Mina oma emotsioonide laengus tulin oma voodile, nutsin siin, sest sain tõestust, et Reinale ei meeldi, et ma siin olen. Otsustasin oma vanematega, et pean enne Montevideosse minemist rääkima veel Leticiaga asjad üle, et äkki nad tahavadki, et ma pere vahetaks ja siit jehhat tõmbaks. Aga kuna kell oli juba seal maal, et pidin kooli hakkama sättima ja enne oli vaja veel maha rahuneda, siis otsustasin asja teha peale kooli.
Koolis oli jälle lahe! Isegi tantsu tund!! Esimest korda saime tantsu tunnis liigutada!! Ja neljapäeval pidime täiesti liikuva tunni tegema! Läheb tantsuks.. Loodetavasti.
Teatri tunnis tegime improvisatsiooni. Muidugi alustasime selle traditsioonilise numbrimänguga, kus iga number vastab mingile tegevusele. Nüüd oli mängus üks imelik asi. Number kolme peal pidime kõndimise suuna täpselt vastupidiseks muutma ja leidma punkti, mille suunas pidime kõndi jätkama. No kui keeruline saab üks selline asi olla?? Vastus: SUPER KEERULINE!! Kõik meist tegid midagi valesti ja mõned, kaasaarvatud mina, veel mitu korda. Küll ma tegin mingit imelikku sammu, küll ma tegin mingit tantsuliigutust, mõni keeras end valesti.. Alati oli probleem. Ja kui me lõpuks asja tööle saime, pidime lõpetama. Ja tänagi ei puudunud kõhulihased.. Lisandusid veel kätekõverdused. Aga siis pidime võtma igaüks mingi kaasavõetud asja. Ükskõik millise. Mul läks muidugi meelest ära midagi teistsugust kaasa võtta, aga sain laenu. Pidime panema kõik asjad keskele maha ja siis suunatult kõndima. Järsku ütles õpetaja: Anni!! Ma kohe mõtlesin, et no mis ma jälle valesti tegin, et tal koguaeg minuga miskit on. Ta andis mulle aga ülesande, et ma pidin võtma ükshaaval täiesti suvalise asja ja andma selle mõnele klassikaaslase. Ehk siis jagasin kõik maasolevad veidrad asjad laiali uuesti. Asjad käes, pidime võtma paaridesse. Igal paaril oli number, kokku neli paari. Pidime jätkama suunatult kõndimist ja kui profe (õpetaja) hõikas mingi numbri, siis vastav paar pidi lambist nende asjadega improvisatsiooni tegema. Enne lugu välja ei tohtinud mõelda.. VÄGA KEERULINE!! Ja mis te arvate, kes oli esimene paar??!! :D Muidugi mina ja Maica. Me ei osanud kohe üldse midagi teha, sest me ei jõudnud ülesandest arugi saada. Niiet sain jälle piinlikust tunda. Vastik õpetaja piinab mind.. :D (viimane muidugi irooniaga öeldud..). Vahepeal vahetasime paarilisi ja esemeid ning asi jätkus. Pärast saime kõik koos päris profesionaalseteks ja iga looga sai muidugi palju nalja!! Siis pidime võtma neljastesse gruppidese ja uuesti samal teemal näidendi välja mõtlema, mis eelmine kordki, aga nüüd ka asju kasutama. Mina olin seekord turvamees. Asi tuli päris lahe välja arvestades sellega, et meil oli ainult 5 minutit aega asja mõelda. Aga ülikahju on, et ma homme ei saa sinna tundi minna, sest mingi YFU tahab lihtsalt küsida, kuidas mul läheb..
Järgnesid joonestamised/kunstid. Alustasime ühe laheda tööga. Pidime neid oma tehtud pilte kasutama, joonistama mingile läbipaistvale specialpaberile lihtsate joontega selle pildi, siis kuidagi läbi valgustamise saime selle pildi joonistatud suurele valgele paberile ja nüüd peame nelja värviga, mis on segatud mustast ja valgest, selle pildi ära värvima. Pintsliga muidugi! Väga lahe töö!! Mulle meeldib! Lõpptulemuse näitan teile kindlasti ära ka :) Aga ütleme nii, et ma olen klassis ikka algajatasemel.. Teised juba aasta õppinud seda värki.. Ma seal nagu mingi niisama plätserdaja, aga ma annan endast kõik! :D
Tulin siis koju tagasi. Reina oli juba magama läinud, Valentina oli oma klassikaaslase ja Leticiaga kontoritoas ja tegid seal mingit koolitööd. Läksin kööki, sõin seal üksi oma supi ära, tulin alla, võtsin oma märkmiku, kuhu mul olid kirja pandud mõned punktid, millest tahtsin Letiga rääkida ja läksin uuesti üles suure laua taha ootama, kuni nad lõpetavad, et siis Leticia enda juurde kutsuda. Mõtlesin, et äkki tuleb veel mõni asi meelde, millest rääkida. Väga ei jõudnudki kirjutada, kui tuli Leti minu juurde ja küsis, mis ma teen. Ütlesin talle siis, et tahan temaga hiljem rääkida, aga ta ütles, et räägime kohe. Natuke pelgasin küll, sest Valentina niikuinii tuleb sealt ruumist välja meid salaja kuulama, aga Leti pani ukse neil kinni. Siis ma mõtlesin, et savi, las tuleb, peaasi et probleemid lahenduse saavad.
Seda, mis me seal kõik rääkisime, täpselt ma siia kirjutama ei hakka, sest asi läheks liiga pikaks. Kirjutan lõpptulemuse. Minu arvamuse peale sellest kassiloost ja praegusest elamisest ja magamisest, et Reinale ei meeldi, et ma siin olen, ütles Leticia umbes et Reina võib arvata, mis tema tahab. Reinal oli palju valida, kus magada ja ta ise valis garaaži põranda, sest ta väidetavalt saab siin kõige paremini magada. Uruguay ja Leticia olid need, kes tahtsid mind siia võtta, nad rääkisid kõigiga ja kõik andsid oma nõusoleku. See siin on Uruguay ja Leticia kodu ja nemad teevad siin, mida tahavad ning neile väga meeldib, et ma siin olen. Ehk nagu mina aru sain, kui Reinale miskit ei meeldi, siis käigu kukele. Valentina oli, on ja jääb selliseks nagu ta on. Ta on meil alles titt, kes arvab, et on juba täiskasvanu, kuigi tegemist on ju alles 13-aastase lapsega. Selliseid jamasid korraldab ta väga tihti, ja ka Leticiale ja Uruguayle..
Mul tuleb lihtsalt leppida, et need jõmpsikad jäävadki jõmpsikateks ja ma ei tohi nii südamesse asju võtta ning igast teos midagi halba arvata.. Ning kassi pean kohtlema nagu kulda, sest ta on nii vana... Täpsemalt 11-aastane. Mina otsustasin, et las teised hoolitsevad kassi eest, mina teda enam ei katsu ja tast välja ei tee.
Leppisin esialgu selle vastusega, mis Leticia mulle andis, sest asi tundus üsna loogiline, aga siiski arvan endiselt, et Reinale miski minu siinoleku juures ei meeldi.. Aga päeval saime me jälle kenasti läbi. Ta käis juuksuris, ma kiitsin ta uut soengut, ta ütles aitäh, siis tegi mul värava lahti, et ma saaks kooli minna.. Kogu suhtlus käis normaalsel toonil.
Leticiale mainisin ka, et mulle meeldiks, kui inimesed räägiksid oma arvamuse minust ja minu tegemistest esmalt mulle, mitte ei hakka mu selja taga rääkima.. Ei tea nüüd, kas ta võttis ka mind kuulda ja annab sellest teistele teada või lasi selle jutu ühest kõrvast sisse ja teisest välja..
Mis veel.. Homme lähen siis Montevideosse. Sain teada, et üks vahetusõpilane, nimega Carlotta peab ka minema ja me lähme täpselt samal ajal niiet saame temaga bussijaamas kokku ja edasi ukerdame juba nagu turistid keset võõrast linna.. Sain Florane'i ka kohe nõusse, et pärast seda YFU janti saame kokku ja teeme koos miskit. Tahan, et ta näitaks mulle natuke linna ja ta oli täitsa nõus, aga nüüd uurisin ilmateadet ja need targad lubavad homseks vihma. Väga paha.. Aga hullud vahetusõpilased nagu me oleme, vihmast arvatavasti välja ei tee :D Eks paistab. Kutsusin Carlotta ka meiega kaasa, sest ta on täpselt samas seisus nagu mina, ehk siis pole kordagi Montevideo linna näinud.. :)
Ei teagi nüüd, kas homme jõuan või mitte, aga teie hoidke mulle pöialt, et mu päev läheks hästi! :)
 |
| Lavapilt tantsutunni ülesandest. |
 |
| Kunst käib täies hoos! |
No comments:
Post a Comment