Wednesday, March 6, 2013

Kõnd ja kink ja Grey Revell

Eile õhtu venis pikaks. Minul mitte nii väga, aga vend sai alles viiest magama. Rääkisime juttu temaga. Ütleme nii, et oli lõbus ja vahepeal korra veidergi..

Hommikuks panin omale äratuse kella kümneks. Ei tahtnud enam pikalt tukastada.. Ja mul olid tänaseks plaanid. Esiteks see, et lähen peale lõunat taas kõndima ja teiseks see, et lähen Eugeniale külla. Hommikul taaskord lõustaraamatut (loe: facebooki) külastades sain ma aga kurvavõitu kuid lootust andva uudise. Eugenia läks Maldonadosse täna, aga ütles, et tuleb õhtuks tagasi ja annab mulle teada, millal saan minna ta juurde. Siiani ootan tema kutset. Kell on juba üksteist öösel.. Ehk homme.

Aga jah, kõndimas käisin. Siit kodust on ikka sinna terviserajale paras pikk maa. Ja ma pakuks, et kokku sai kõnnitud umbes kuue kilomeetri kanti. Ja ilm sattus ka täna just selline parajalt kuum olema, niiet päris tappev oli. Aga samas ka mõnus. Mul ju nüüd mp3 ja saan mussi kuulata. Õigemini Reio mussi, sest tema kasutas seda ja see on äärest ääreni tema vanu lemmiklaule täis. Aga mõni isegi täitsa kuulatav. Otsustasin tema omad sinna peale jätta ja enda omi praegu ainult arvutist kuulata. Erinevus rikastab!

Ja siis ma vaatasin lõpuks ära, kuidas Helena saates nimega "Õhtusöök viiele" kokkas ja jutustas. Päris heasmõttes veider seltskond oli kokku sattunud, mis tegi saate isegi väga lahedaks. Tavaliselt on see saade minu ema top kümnes, aga ülejäänud perel ikka allapoole viitekümmet.. Kui nii kõrgelgi.. Aga see nädal oli mahlakas! :) Kiidan praetud räimi, püreesuppi ja taani talutüdrukut. Ootan, et maitsta neid õhtusöögi Helena keelt kurku ajavaid roogi. Tatart mitte nii väga.. Aga proovida võib ikka :D Isegi Rosin ju sõi :D

Ja mis veel. Väga erilist midagi. Õhtul sõime ja peale sööki läksime elutuppa, kus räägiti koolipäevast ja inglise keelest. Paz saab juba inglise keelest täitsa aru ja ütles meile ka mõne sõna. Muidugi nii, kuidas ta oli kuulnud ning mis ei sarnanenud väga mõeldud sõnale, aga lõpuks me saime aru, mis ta öelda tahtis ja see on juba väga kõva tase kolmeaastase kohta, kui ta oskab öelda sõna excellent või silence. Kiidame! Ja siis ma tabasin hetke, kui kõik, kahjuks peale Reina (kes sõi köögis), olid suures toas, tõin alt oma kingitused isamaalt (etno sokid, kommid, Lotte võtmehoidja ja šokolaad Pazile, võinuga) ja andsin need üle. Nii kui elutuppa nendega sisenesin, algasid rõõmuhõisked. Kõige rohkem Leticialt! Ja nad olid minule natuke üllatavalt rõõmsad! Sokid läksid neile kohe peale. Komme veel lahti ei tehtud, aga Paz rebis kohe Lotte paberi šokolaadi ümbert ära.. Šokolaadi ta sööma ei hakanud. Ja Lottest oli ta ka täitsa vaimustuses. Saab selle nüüd oma koolikoti külge riputada. Kommipakiga tegelikult Uruguay natuke krõbistas, aga kuna kell oli juba kümme läbi, siis lahti otsustati ikka mitte teha. Ja Reinale kinkisin nööbikommid. Need Kalevi omad ikka. Tema väga vaimustuses ei olnud. Ütles korra tuimalt aitäh ja kogumoos.. Võibolla ta ei söö magusat, aga seda ma ei teagi päris täpselt.

Homme on mul viimane vaba päev. Mis ma teha kavatse, ma veel ei tea. Ilmselt elada igapäevaselt. Aga kindlasti naudin!

Soojust!

PS! Grey Revell on ilmselt isik/bänd, kellest te kunagi kuulnud ei ole, aga meie Reioga avastame seda praegu ja ta tema laulud on ikka mõnusalt head! Pole just väga kuulus inimene, kui tema laul YouTube'is umbes 85 vaatamist on siiani ainult kogunud.. Aga hää on ta! Leidsin ta ükspäev ühe reklaami järgi, mis telekast jooksis. Kuulake!

No comments:

Post a Comment