Ausalt ma ei tea, mida ma tegema pean. Kõik on linnast kadunud, kodus peale arvutis istumise miskit teha pole ja kõik tundub viimasel ajal niii igav. Olgu, pean tõdema, et tänane õhtu peale tervet päeva arvutisistumist läks nõksa vahvamaks. Olin rahulikult järjekordset Harry Potteri filmikest vaatamas, kui kuulsin, et keegi sõidab garaažist sisse. Arvasin algul, et ju see Leti on, kes meie kastiauto ööseks varju pani, aga siis kuulsin hääli. Uruguay tuli koju. Samas ma teadsin, et midagi sellist on toimumas, sest Leticia käis enne pesus, pani selga kaunimad riided ja jalga platvormkingad.. Lihtsalt niisama tavaliselt selliseid kingakesi ju kodus ei kanta. Arvasin, et ta läheb välja, aga tegelikult oli kogu see ilu mõeldud tema mehele. Oi, kui armas!
Läksin siis ka tervitama ja liitusin nendega suures toas. Pazile toodi muidugi meeletult kingitusi - plätud, ujumiskomplekt (lestad, prillid ja hingamistoru), vildikad ja rahakassa. Meile kõigile toodi toblerone ja Kit Kat'i šokolaade, aga kaks inimest on juba mängust väljas. Reina ja Leti on meil ju dieedil. Jah, mina mitte.
Istusime siis seal ja rääkisime juttu. Ja siis ütles Leticia, et ta rääkis täna ühe tädiga, kes elab praegu La Palomal meie kodus ja neil käisid täna öösel vargad.. NAD MAGASID samal ajal!! Vargad võtsid ära arvuti, fotoka ja veel miskit, aga Leticia ei mäletanud enam.. Ma olen ikka KOHUTAVALT ÕNNELIK, et minu arvuti mulle vähemalt alles jäi.. Ma ei suuda seda siiani uskuda. Ja muide need vargad olid sisenenud mingi akna kaudu.. Nüüd nad siis teavad, et meie üks akendest lukku ei käi.. Ma ei kujuta ette, kas ma üldse julgen sinna enam tagasi minna, kui nad juba öösel niimoodi sisse murravad. Nüüd on ju kindlasti jutt linna peal lahti, et sealt saab öösel tasuta ja väga kergelt asju.. Õnneks Minases on meil elu kordades turvalisem..
Õhtul siin veel sõime ja siis läksidki kõik juba kell üksteist magama. Kõik olid niii väsinud millegipärast. Kuna täna oli veits jahedam ilm, mida ma ka ausalt öelda olin natuke oodanud, siis sain endale lubada selle mõnusa kakao! Üle tüki aja jälle see ülimaitsev jook! Tulin sellega alla, vaatasin Potteripoisi seiklused lõpuni ja jõin samal ajal oma joogikest. Tagajärjeks mega suur palavus.. Aga see oli seda väärt! :)
Päeval muide juhtus veel midagi vahvat. Ma sõin oma siinoldud ajajooksul esimest korda suppi, kui välja arvata minu enda tehtud frikadellisupp viimasel õhtul eelmises peres. Köögiviljapüree supp tähemakaronidega. Pazi lemmik. Dieeditajad sõid muidugi jälle liha, aga ütlen ausalt, see supp oli ikka kõvasti parem, kui nende eilne liha! :D
Ja nüüd viskasin pilgu facebooki ka ja Eugenia oli mulle vastanud. Minu sõbrake ei tule enne 25ndat veebruarit tagasi.. Kui kurb. Peaaegu kaks nädalakest pean siin üksi olema.. Aga järgmine nädal läheb tegelikult lõbusamaks, sest siis on siin Valentina ja Leticia sünnipäevakesed.. Ainult mul on probleem nende kingitustega, sest sularaha mul ju ei ole, selle kaardiga siin kuskil maksta ei saa ja kodus ei ole jahu. Dieeditajad ei tohi jahu süüa ja sellepärast seda ka ei osteta. Kuna mul ühtki head kingiideed pähe ei tulnud, siis mõtlesin algul Valentinale sünnipäevaks pannkooke teha (neid ta on ammu ihaldanud) ja Letile meie kurikuulsat šokolaadikooki jäätisega.. Nüüd on asi nõksa keeruline.. APPI!
Nüüd siis lõpetan taas!
No comments:
Post a Comment