7 maa ja mere taga: Kolm päeva.

03.01.13

Hommikul tegin mina oma silmad lahti ja nägin, et Pazi ei olnudki oma voodis! Tuba oli ka juba väga valge ja seega oli hetkeks suur pettumus, sest arvasin, et mind on koju jäetud ja nad on ilma minuta randa läinud. Siis aga vaatasin kella ja numbriteks olid 07:50. JESS, sai veel magada!! Lõpuks 09:39 tuli Paz korra meie tuppa, ta magas ema toas muidu, ja selle peale tõusin ma ka püsti. Arvasin, et pidime kell üheksa minema randa, aga ma ei näinud kedagi selle poole püüdivat. Niisiis sõin rahulikult hommikust ja logelesin. Lõpuks alles nats enne kella ühteteist hakkas Leticia vend end liigutama ja ütles, et läheb Matildega randa. Meie Paziga läksime ka siis kaasa, aga Leticia jäi koju vist mingit tööd tegema.. Tegelikult oli mul täitsa külm. Õnneks päike oli soe ja natuke sai end soojendatud, aga vette küll ei tahtnud minna.. Punased lipud olid ka väljas ja tuul oli täitsa suur. Rand kubises surfaritest. Ja tavainimesed, kes vette läksid, said kohe pahandada rannavalve käest, sest laine oli ikka meeletult suur. Meie pisikesed möllasid natuke kaldal Leticia venna valve all ja mina kogusin endiselt sooja endasse. Möödus mõni aeg ja siis läks Leticia vend ka surfama ning mina pidin väikseid jääma valvama. Algul sain rahulikult oma sudokut lahendada, aga siis läks jooksmiseks. Mindi merre ja tagasi ja ma ju pidin kõik kaasa tegema! Meri oli ikka väga külm minu jaoks.. Ja tüdrukud kukkusid ka mitu korda laine pärast pikali, mis tahtis neid endaga merre kaasa võtta... Õnneks seda ei juhtunud. Siis hakkas neil ka õnneks külm ja saime oma asjade juurde tagasi minna. Asi ei möödunud muidugi nutmisteta.. Küll ei tahetud mütsi, siis taheti koju emme juurde ja siis taheti mitu korda, et isa lõpuks surfamast tagasi tuleks. Aga ei midagi hullu. Algul oli kokku lepitud, et Leticia tuleb meile kell pool üks järgi, aga nagu ikka, on uruguaylased kõvad hilinejad ja kokkulepitud aeg muutub ikka palju hilisemaks. Autosse istusime alles kell pool kaks.. Kõhud olid kõigil ilgelt tühjad ja väss oli ka vähe peal.

Kodus hakati siis süüa valmistama. Lõunasöögiks jälle kapist leitud asjadest tehtud salat. Täitsa maitsev sai ka see kord.. Natuke isegi meenutas ema ühte imemaitsvat salatit!! Peale sööki tulin voodisse lebama ja lahendasin mõne sudoku. Uni aga tikkus nii kõvasti peale, et umbes kolme aeg sai magama mindud ja alles kell viis ärkasin äratuse peale üles..

Vaatasin, et väljas veel täitsa mõnus ilm ja läksin rattaga jälle sõitma :). Seekord tegin tiiru majaka juurde. Eile õhtul tuli jutuks, et majakasse saab sisse ka minna, aga ma ei tohtinud ega tahtnud ratast kuskile omapead jätta (turvalisus ennekõike) ja seega tuleb seda külastada mõni teine päev.. Aga ära ma seal käin! Rannas oli hulgaliselt inimesi, kes kõik suure huviga merest kaldale uhutud karpe otsisid. Leidsin isegi mõne huvitava.. Õhtu oli väga ilus, aga ma väga kaua väljas ei olnud.. Ainult umbes kolmveerandtundi.

Kui tagasi koju jõudsin, algas jälle väike õuekoristamine.. Seekord õnneks oli väga vähe teha. Tõstsime eile kokku korjatud soga auto peale ja siis viidi see minema. Minul paluti koju jääda, sest Paz magas ja keegi pidi ju teda valvama jääma.. Tegin sudokut ja mängisin arvutis kaarte. Siis mõtlesin, et vaatan oma arvuti sisu üle, ehk kõvakettal on ruum otsa saamas! Ja siis mul ei ole kuskile neid pilte panna!! APPI. Mõne tühise asja sain ära kustutatud, aga siis leidsin oma sahvrist sellise word-i dokumendi nagu ELULOOLISED MÄRKMED. Selle kirjutas mõned aastad tagasi minu kallis vanaisa oma lapsepõlve elust ja ma polnud seda siiani lugenud!! See oli mul siin samas arvutis ja kui aus olla, siis ma ei teadnudki seda... Hakkasin siis lugema. Ma ei mäleta enam, millal ma midagi nii põnevat lugesin. Teades, et see kõik on juhtunud minu vanaisaga, tundub ikka väga uskumatu! Grämps, võiksid raamatu kirjutada!! :D Pean nüüd kiiresti kuskilt Venemaa kaardi otsima, sest enamus tegevust toimub mingites vene linnakestes/külades, milledest mul pole õrna aimugi, kus need asuda võiks.. Põnev, põnev!! Kahjuks oli vanaisa kirjutanud ainult kaksteist lehte ja põnevus sai ruttu otsa.. Palju tervist sulle!! :)

Minu lugemise vahepeal tuli tagasi ka Uruguay ja tõi mingi noore naise siia, Patricia. Ta ööbib meie toas, meil on siin narid ja muidugi valis ta minu pealse voodi.. Oioi. Asi läks huvitavaks siis, kui Matilde küsis ta käest, kus ta elab. Ütles, et Uruguay kodus Minases. Opadii.. Mina teda seal küll varem näinud ei ole.. „Kes sa oled, mis sa tahad??“ on küsimused minu peas!! Nüüd ta on meie köögis ja teeb meile süüa.. Loodame, et ta meid ära ei mürgita.. :D

Aga tänaseks kõik :)

Musikallipai!

04.01.13

Eile õhtul peale blogi kirjutamist läksin suurde tuppa teiste juurde. Varsti sõime õhtust ja peale õhtusööki tegin omale kakaod. Oli külm ja tekkis isu. Magustoidu asemel :). Teised imestasid minu kakao isu peale ja vaatasid veitsa imelikult, aga siis oli jälle kõik OK! Kella kaheteistaeg tuli Uruguayl mõte minna linna peale sõitma ja juba kell 00.17 istusime autosse – Uruguay, Leticia, Maria Paz ja mina. Teised jäid koju ja läksid magama.. Tegime pisikese tiiru La Palomal, kesklinnas toimus isegi mingi üritus suurte batuutidega ja mingite kontserdi moodi asjadega. Oli palju rahvast. Väga palju inimesi oli ka lihtsalt väljas õhtusööki söömas. Edasi sõitsime La Pedrerale.. Ma ei taha küll viriseda selle pere üle üldse, kõik on lihtsalt super, aga üks pisipisi asi häirib.. Uruguay sõidustiil on lihtsalt täielik kräpp.. Jõnksutab selle gaasiga koguaeg, niiet varsti on süda täiega paha :D Ja siis, kuna ta on lihtsalt nii energiline, siis on vaja tal koguaeg kõiki nuppe toksida ja näppida. Meil oli autos mingi plaat ja koguaeg otsis ta kõigi 37e loo seest ühte kindlat ja igakord käis kõik laulud jälle mitu korda üle.. Siin peres on ikka naisautojuhid paremad.. :D Aga ehk harjub ära kunagi.

La Pedreral oli ka mingi suur möll, üks tänav oli lausa kinni pandud..Mõtlesime siis vaatama minna. Autot oli küll parkida suhteliselt keeruline, aga lõpuks leidsime ikka mingi koha. Kõndisime sellel tänaval ja vaatasime lihtsalt ringi.. Oli palju inimesi, aga need esinemised ja asjad olid kõik just lõppemas. Seega lihtsalt nautisime kõndimist rahva seltsis. Ja muidugi naersime nende 13-aastaste üle, kes olid ennast selleks õhtuks seal nii üles löönud ja muidugi leidsime meie paljupalju stiiliäpardusi.. Te ei kujuta ette, kui palju oli neid tüdrukuid, kes olid selga pannud üliminiseeliku ja jalga tavalised tossud.. Isversusver.. Aga ilus peab ju olema.

Minul oli seal väga külm, kuigi olin siinse suve kohta ikka täitsa paksult riides.. Aga Pazil oli palav ja sellepärast tahtis ta minna jäätist sööma. Seal oli üks jätsikohvik nimega Popi, mis pidi väga-väga hea olema. Mina muidugi oma külmaga jäätist ei tahtnud ja olin Leticial ja Pazil lihtsalt seltsis. Uruguay ootas natuke väljas, siis tüdines ära ja läks ületee välibaari jooma :D. Oodata tuli täitsa kaua, sest rahvast oli väga palju.. Aga lõpuks said nad oma jätsid kätte. Pazile osteti pisike maasika jäts ja Leticia ostis omale täitsa suure kahe vahvliga banaani ja dulce de leche maitselise jäätise.. Üks vahvlitest oli tehtud nagu väike korvike või kausike, ei oskagi täpselt seletada, aga väga lahe nägi välja.. Ja teine oli see tavaline torbik.. Nad vist teevad neid vahvleid ka kohapeal, sest nad nägid täitsa kodused välja. Minule anti ka Leti jäätist maitsta, aga üle ühe ampsu võtta ei tahtnud.. Kordan, väga külm oli. Paz tüdines oma jäätisest juba peale kolme ampsu ära ja see visatigi lõpuks prügikasti.. Siis tahtis ta süüa ära ema krovikujulise vahvli, kust siis jäts seest ära söödi. Ning ka sellest tüdines ta ruttu. Võttis mõne ampsu ja ülejäänud sõin mina ära. Maitses hää! Emps-iss, koju tulen, siis tahan laua peal näha suurt kuhja vastvalmistatud vahvleid! Te olete ju meistrid nende valmistamisel :).

Kui Leti ka oma jätsi lõpetas, läksime Uruguay juurde baari ja istusime seal, kuni ta oma joogid lõpetas. Huvitav, kui palju võib siin alkoholi juua, kuni lõpuks autot enam juhtida ei või..? Sest peale neid kahte jooki, mis Uruguay ära jõi, läksime tagasi autosse ja tema istus jälle rooli taha. Kui me auto poole kõndisime, siis ühed tüübid tegid oma mingit showd ja nende esinemiskardina taga vedelesid nende asjad. Sealhulgas ka žongleerimiskurikad, mis helendasid!! Punane ja sinine valgus oli nende sees.. Tahtsin neist kangesti pilti teha, aga just siis tuli üks onu „lava“ pealt maha kardina taha ja küsis, kas ma tahan praegu nendega pilti teha.. Ütlesin arglikult nononoo, gracias ja kõndisin teistele järgi.. Ja kui hiljem tahtsin natuke rohkem eemalt seda pilti teha, oli see tüüp mingi kaltsu neile peale visanud.. Nii jäigi mul pilt ägedatest kurikatest tegemata :(.

Tagasi koju jõudsime natuke peale kahte, ehk siis pea kaks tundi olime ära! Hüppasime kohe voodisse ja tuttu. Ja muide, siis sai mulle selgeks ka, et see Patricia ongi meil koristaja/söögitegija jms.. Perenaine ühesõnaga :D

Mis siis täna. Hommikul ärkasin juba enne kümmet, sest elutoas käis suur jutuajamine.. Eile õhtul seal La Pedreral olles ütlesid Leti ja Uruguay, et homme (ehk siis täna) lähme uuesti sinna, aga päeval.. Mõtlesin siis, et äkki nad tahavad juba minna ja ajasin ennast üles.. Läksin vannituppa, tegin väikse pesu ja kui välja tulin, olid kõik juba kadunud kodust. Veider tundus mulle see.. Otsisin kõik kohad läbi, autod olid maja ees, aga neid kodus ei olnud.. Hakkasin siis üksi hommikust sööma. Aga varsti nad juba tulid ning siis alles ärkas Paz ka üles. Ma mõtlesin, et ma olin viimane, kes üles tõusis, aga ta magas ema-isa toas.

Siit edasi kirjutasin juba järgmisel päeval ehk 5. jaanuar.

Kuskil üheteistaeg läksime randa. Võtsin omale ühe tekikese ka kaasa ja hea, et viimasel hetkel selle krabasin, sest muidu ei olekski mul olnud kuskil istuda. Panin natuke Leticialt laenatud päevituskreemi ka peale.. Lebasin seal ja lahendasin sudokut. Mõnus oli. Vette aga väga ei tikkunud, sest vesi oli seekord täitsa jahe ja punased lipud olid ka väljas.. Aga korraks ikka sai puusadeni vees käidud.. Kaugemale ei tahtnud minna, sest kõik, kes läksid, said rannavalvelt pahandada. Päris tegus rannavalve on siin :).

Kuskil kahe aeg tulime koju ja sõime. Patricia oli meile süüa teinud. Küpsetas ahjus liha ja see oli lihtsalt super hea. Kui tavaliselt see pere siin sööb liha, mis on keskelt veel täitsa punane, siis Patricia tegi liha, mis oli täitsa ära küpsenud. Kõik kiitsid ja tõesti oli hea! See keskelt punane liha ei ole just väga isuäratav minu jaoks, aga mis seal ikka.. Vaikselt juba harjub sellega.

Peale lõunasööki tuli jälle väike uinak. Või tegelikult tuli lausa kolm pool tundi. Aga meil on Paziga kujunenud välja üks tuduaeg. Lähme magama ühel ajal ja ärkame ühel ajal :D. Ehk siis alles pool seitse ärkasime temaga üles. Siis läksid teised uuesti randa, aga mina seekord loobusin. Olin hommikusest päevitamisest väga ära põlenud ja mul tuli üks vahvam idee :)

Peale sööki panin end riide, võtsin oma koti, natuke raha ja läksin välja. Kõndisin lähedal asuvasse supermarketisse, et osta üks maitsev šokolaad. Nördimus oli suur, kui nägin, et poes müüakse ainult ühte sorti šokolaadi ja selleks ei olnud milka. Oleks kangesti milkat tahtnud. Sain hoopis mingi šoksi, mille nimeks Cadbury, mida valmistatakse Inglismaal ja mis nii hea ei ole, kui milka. Minu arust. Aga tuli leppida sellega. Pealegi olid sellel ka suured pähklid sees, mis oli ka eesmärgiks :D Poes vaatasin ka päevituskreemi. Täitsa lõpp, kui palju need siin maksavad.. Kõik on üle kahekümne euri.. Seekord jäi ostmata. Rahast hakkas täitsa kahju. Läksin siis üle tee väiksesse poodi, sest joogijanu tuli ja marketisse ei tahtnud enam tagasi minna, liiga palju rahvast. Ostsin pudeli vee. Onu ütles kassaaparaadi taga hinnaks 21 peesot ja kui andsin talle kahekümnese ja kümnese, andis ta mulle kümme tagasi. Ta ei viitsinud neid sente otsima hakata :D Mulle sobib!!

Ja siis kõndisin edasi randa. Kell oli umbes pool kaheksa. Läksin ühest ranna otsast sisse ja kõndisin läbi terve ranna teise otsa välja. Arvestades kellaaega oli seal ikka kohutavalt rahvast.. Ühed küsisid mu käest kella, üks tädi küsis mult, kas keegi elab kuskil seal.. Vahvad inimesed. Teises ranna otsas ei olnud pea ühtegi inimest, sest seal olid vees suured kivid ja maas palju karpe. Istusin kivale, avasin šokolaadi ja veepudeli, võtsin kätte sudoku ja nautisin ilu! Ja seda ilu oli kohutavalt palju. Pluss veel surfarid... Lihtsalt olekski võinud pildistama jääda. Seal kivi peal mõtteid mõtiskledes tuli mu juurde järsku mingi enamvähem 20-aastane neidis, avas oma käed ja küsis uurivalt: "Rene?". Ütlesin talle, et mina olen Anni. Ta ei saanud täpselt aru ja kordas oma küsimust. Vastasin talle uuesti, et olen Anni. Siis ta sai lõpuks ikka aru ja vabandas, et oli mind kellegi Renega segamini ajanud.. Vabandused vastu võetud. Lugesin siin Tiina blogi ka ja näed tal ka oli seal keegi minusarnane.. Tegelikult mind ongi mitu. Olen üks mitmikest..

Istusin ja pildistasin ja lahendasin sudokut ja sõin šokolaadi ja nautisin seal ookeani kaldal üle tunni aja. Päikeseloojang oli selline poolik. Ilm oli natsa pilves ja seega päris merre see kullakera ei kukkunud. Aga ütlen veelkord, kuradima ilus oli!!! Tegin teile video ka!

Peale päikeseloojangut kuskil üheksa aeg hakkasin koju tulema nagu enamus ranna rahvast. Üks surfaritest jäi ka mulle teepeale ja ma kohe pidin tast pilti tegema. Pilt ei saanud küll hea, aga vaatepilt oli täitsa vahva. Onu tuli merest oma surfilauaga, võttis oma vana koleda ratta ja hakkas kodupoole sõitma, surfilaud käevangus :D

Kodus panin asjad ära, käisin pesus ja panin end riide, sest toimus järjekordne tiirutamine linnapeal. Seekord tulid Leti vend ja Matilde ka meiega. Käisime peaaegu La Pedreral ära. Vist jõudsimegi linna sisse, mina vaatasin oma fotokast pilte, väljas oli pime ja ma ei saanud midagi aru. Igatahes järsku jäeti auto seisma, Uruguay läks kuskile külapoodi, tuli tagasi ning sõitsime La Palomale tagasi.. Huvitav, miks me La Pedreral ainult poes käisime.. Nojamh. La Paloma linnas oli jälle mingi karneval. Või no laste jaoks toimusid igasugused tsirkused, olid batuudid ja kõik muu.. Läksime ka siis asja lähemalt uurima. Nägime ühe tsirkuse esinemise lõppu ja tegelikult oli täitsa vahva. Siis viidi meie põngerjad batuutidele. Algul oli suur vajadus, siis hakkas batuudil kisa, et ei saa hüpata, kui teine hüppab ja siis oli jälle nalja nabani :D Edasi läksime ühte välisöögikohta, kus tahtsime pitsat süüa. Rahvast oli megalt palju ja kõik lauad olid täis. Meil kästi oodata 20 minutit. Jätsime siis Uruguay ootama ja ise läksime tagasi tsirkust vaatama, kell 23 hakkas neil uus show. Pool kaksteist läksime siis tagasi asja uurima, aga lauda polnud me ikka saanud. Õnneks ei pidanud enam kaua ootama ja saime lõpuks laua äärde istuda. Sõime pitsat ja nautisime õhtut. Kuskil kaheteistaeg hakkasime juba kodupoole tagasi kõndima. Uruguay läks autoga, mis oli pargitud eemale. Pidi meile vastu tulema, aga me jõudsime ennem koduväravani, kui tema :D.

Ja siis läksimegi juba tuttu. Patricia kolis minu ülevalt alla põrandale oma madratsiga.. Talle vist ei meeldinud seal kõrgel midagi.. Aga ta on meil siin ikka nooreke. Enne istus terve see aeg, kui me väljas olime, arvutis ja kui magama läksime, siis mängis veel oma telefoniga.. :) Ja ega tal vanust arvatavasti üle kolmekümne veel ei ole..

05.01.12

On laupäev. Minul on siin tegelikult juba kõik päevad segamini. Eile mõtlesin päris mitu korda, kas on kolmapäev või neljapäev, aga oli hoopis reede. Nüüd on laupäev.

Pool üksteist ärkasin ja juba kuskil üheteistaeg suundusime jälle randa. Seekord siia lähedale randa jälle, mis mulle nii palju ei meeldi, kui eilne rand. Siin on minu jaoks liiga palju liiva ja vesi läheb üle pea sügavaks ühe sammuga. Väga ei tahtnud täna selle päikese käes ka olla, sest minu tagumine pool on endiselt eilsest valus.. Proovisin olla varjus nii palju, kui võimalik. Palav oli ikka. Kohtusime seal ka mingite Leti ja Uru (lühendan, sest neil on liiga pikad nimed) sõpradega, nemad ajasid siis juttu ja mina lahendasin sudokut.. Taaskord.. :D Aga täitsa põnev on. Lõpuks hakkas nii palav, et tahtsin vette minna. Paz ka nurus seal kõiki, niiet võtsin ta kaasa. Aga see oli viga, sest sellises suurte lainetega ja väga sügavas vees ning tema ka veel süles on ikka päris keeruline olla. Õnneks viisid need lained meid iga kord ilusti randa, aga veepõhi oli täis väikseid kive ja katkiseid karpe niiet korra tegin oma põlve sellepärast veriseks. Väga kaua ei olnudki seal vees selle keerulisuse pärast. Mõnda aega olime veel rannas ning kuskil kahe aeg tulime tagasi koju.

Lõunasöögiks oli täna jälle taimetoit. Uruguay tõi küll singi minu jaoks lauale, sest arvas, et taimetoit tundub minu jaoks igav, aga tegelikult on sellise palavusega salat minu lemmik! :). Ärge nüüd arvake, et nad siin taimetoitlased on... Nad on lihtsalt suured kaalujälgijad, eriti Uruguay.. Küll ei tohi süüa ühte, küll teist. Seekord oli liha mittesöömise põhjuseks jõuludest ja aastavahetusest saadud suur kolesterooli tase.. Mul hakkab siin juba täitsa piinlik, et nii suureks olen läinud.. Praegu tahaks oma ujumistrenni minna. Väga igatsen juba.. Trenni on ikka palju lihtsam teha, kui käsud antakse ette!

Peale lõunasööki läksid kõik tuttu, aga mina seekord mitte. Tulin üle pika aja internetiavarustesse ja rääkisin ema-isaga juttu. Ja nüüd kirjutangi teile seda siin :). Lõpp ei ole kaugel. Varsti saab selle arvuti jälle kinni panna ja teiste seltsi nautima minna! Ma ei tea, mis meil õhtuplaanid on.. Kõik käivad järjest pesus ja enne oli kraanikausis suur hunnik liha sulamas.. Vist tulevad külalised ka.. Need, kes päeval meiega rannas olid..

PS! Eile sai tehtud palju-palju ilusaid pilte.. Panen teile siia mõned üksikud ja ägedamad.. minu arust..

Aga pildid eelnevatest päevadest on siin: