L.I.F.E.G.O.E.S.O.N

27.01.13

Eilne maailma sõda 87 lõppes sellega, et Tomas ja Lolo said ikka aru, et neil on voodis sool ja riis ja muidugi oli teada ka kohe, et seda tegi Valentina. Leticia sai ta peale ikka väga pahaseks ja käskis Valentinal see soga sealt voodist ära koristada. Muidugi kukutati see põrandale ning pool sellest lendas minu voodisse. VÄGA TORE oli öösel magada.. Läksime siis suurde tuppa ja istusime natuke seal. Poisid jäid minu voodile istuma ja Leticia kolas lihtsalt ringi.. Varsti ta leidis selle saapa ka sealt ukse kohalt, aga see tegi talle rohkem nalja kui viha.. :D Uruguay näitas meile iPodist oma pilte, kuidas ta käis maailma kõige suuremas hotellis. Ma väga midagi ei näinud, aga juttu oli ikka tore kuulata. Ning siis tulimegi tuttu. Saime tuled surnuks ja kõik teki alla, aga ei möödunud palju, kui Valentina nuttes veel suurest toas istuvale Uruguayle külje alla jooksis.. Meie olime veel kõik oma toas. Järsku ütles Lolo Tomase nime ja kui Tomas küsis, mis on (mitu korda veel), ei tulnud enam vastust.. Väääga veidraks muutus kõik. Siis läks Tomas suurde tuppa asja uurima, mis Valentinal viga on ja mina jooksin ka järgi, aga kuna Valentina saatis Tomase minema, siis ei jäänud mina ka kauemaks. Tagasi oma tuppa tulime, oli Lolo ka üleval, aga mina ikka aru ei saanud, miks ta Tomase nime ütles.. Valentina rääkis päris ruttu Uruguayga asjad selgeks ja tuli meie juurde tuttu tagasi. Aga ma endiselt ei tea, mis tal juhtus..

Hommik oli minu jaoks samuti veider. Kuna minu ainsaks ajanäitajaks on peale vargust minu käekell, siis olen ta võtnud enda juurde ööseks ja peitnud padjapüüri sisse. Seekord ma unustasin. Hommikul tekkis aga minul üks hetk tunne, et nüüd oleme küll oma magamisega väga hilja peale sattunud, raudselt on kell 12 juba. Kõik teised aga magasid alles. No mis ma siis üksi üleval ikka teen, jäin uuesti tuttu.. Päris tükk aega (tunde järgi) sai veel magatud ja siis otsustasin minna ja võtta kella.. Kell ei olnud veel kümmegi.. Tuli veel üks tunnike tudu. Enne ühtteist aga tuli mul mingi väga veider unenägu, kus oli ka 12-aastaste lemmikbänd The Jonas Brothers. Viimaseid ma kohe üldse näha ei tahtnud ja kuna ka Valentina ärkas sel hetkel üles, siis tõusin minagi :). Sõime hommikust, äratasime teised ja läksime randa.

Hoopis teine rand, kui tavaliselt. Kaks korda oleme seal varem käinud ainult. Vesi oli mõnusalt soe, aga suured lained taaskord ning ei puudunud ka punased lipud.. Kuum oli ka. Seega oli suur tahtmine vette minna. AGA vesi oli täis mingit rõvedust sellest tormist, et kui Valentina ja Paz veest välja tulid, olid nende juuksed täis limaseid tarretise tükke :D Need millimallikad vist olid natuke katki läinud :D Seega päris üleni sisse ei tahtnud ma ka minna. Ainult rinnuni.. :D Ja peale selle, vesi haises väga halvasti. Ja randa oli ujunud muidugi järgmine merilõvi laip. Tal vist olla olnud mingi auk ka peas. Ei tea, mina uurima ei läinud, olen neid kohalikke turistiobjekte juba küllaga näinud.. Aga teised vaatasid teda päris pikalt.. Täna tuli mul aga täitsa suur igavus seal rannas peale. Õnneks seekord võeti kaasa ka mingit reketid ja indiaakapalli moodi asi, saime seda Valentinaga natuke kõksida. Üle kolme ei saanud. Hea seegi.. Enne äraminekut aga hakkas uuesti väga igav, aga õnneks ma polnud ainuke. Valentina hakkas ka vinguma ja lõpuks sai nii vihaseks, et hakkas jala minema :D Ja nii kui ta meist umbes 40 meetri kaugusel oli, pakkisime meiegi asjad kokku. Aga ta nägi meid ja läks hoopis auto juurde Paziga meid ootama.

Kodus sõime lõunat, rääkisime juttu ja siis ma mõtlesin asju pakkima hakata HOMSEKS!!!! Sain natuke pisema kohvri endale kasutamiseks. Kahjuks tahtis Paz just täna siin meie toas oma lõunatudu teha ja ma pidin iPadi mängima minema. Muud ei olnud teha.. Kõik teised läksid samuti magama, välja arvatud poisid. Need mängisid xBoxi ja siis läksid õue.. Valentina peksis mind oma jalgadega läbi une seal minu kõrval diivanil ja mina lõbustasin end mingi laste kaelkirjaku mänguga, mis tegelikult osutus väga raskeks.. Poole viie aeg ärkas Angelica üles ja tuli minuga juttu ajama. Vestlesime täitsa pool tundi.. Tal hakkas minu vanematest kahju, kes kõike seda minu vahetusaastaga seostuvat kannatama peavad.. Vaesekesed.. Tuti-pluti..

Kui teised ka üles ärkasid, lubas Leticia mul oma tuppa tulla ja asjad kokku panna. Paz oli ainuke, kes veel magas. Pakkisin ja pakkisin.. Kell kuus läksid teised randa ja ma otsustasin koju jääda ja pakkida. Ja veel mõne sõna nende kannatajatega seal Eestimaal rääkida.

Ja siis tuli pesu ja siis tuli vidšo de maikol ehk Paziga järjekordne Michael Jacksoni Thrilleri vaatamine arvutist. Õige jaa, vahepeal oli teeaeg ka.. Sai natuke liiga palju söödud.. Saia.. Ei pahanda minuga!!!! Puuviljast juba 6 päeva kõht lahti olnud :(... Peab muna sööma.. Aga muna on siin selle pere jutu järgi kahjulik.. KÕIK on kahjulik.. Vähemalt nii need targad teadlased ju väidavad. Kui te ütlete mulle vähemalt ühe asja, mis kõigi teadlaste ja muude inimeste arust on hea ja kasulik, toon ma teile ühe alfajorese siit Uruguayst... See on väärt mõtlemist..  :D

Valentina ja Tomas tulid rannast ja kella poole kümne aeg läksid kellelegi külla. Mingid sõbrad neil siin vist.. Meil siin laste magamistoas oli väike ema-tütarde aeg. Käis kapides tuuseldamine, lõhnade nuusutamine, kreemide proovimine, tantsimine, ilusaks tegemine ja kõik muu :). Mis kõige vahvam, sain ka sellest osa ja tunnen ennast rohkem klubisse kuuluvana.. Tore :).  Ja meessoost isikuid sisse ei lastud..

Ja nüüd sõime ja nüüd kirjutasin seda ja nüüd tulid Leticia sugulane ja tema koer Peter jälle meile.. Peter ei tunne meid ära.. Urises mu pääle :(.  Küll me jälle semudeks saame! :)

Ja homme ma lähengi!! Juttu siia vahepeal ei tule. Kõigest saate teada kas neljanda veebruari öösel või viienda hommikul.. Loodetavasti.. Sain veel teada, et võibolla kolitakse juba 31. jaanuar tagasi Minasesse :(. Ei tahaaaa!!! Aga see on võibolla. Mulle lubati teada anda, kuhu ma oma tagasisõidu bussipileti ostma pean... Aga nad lubasid kõik mu asjad võtta.. Ja kui lähmegi, siis on kurb, sest ma ei saa enam ookeanisse ujuma ja mul jäi tuletornis käimata ja mul jäi minu soomlanna ja sakslanna siia kutsumata ja me ei saanudki koos randa minna ja mis kõik veel tegemata jäi.. Ma tahan siia jääääääädaaaaa!!! Mis siis, et siin mul sõbrad puuduvad, aga üks kuu varem koju Minasesse.. Ei.. Seal ei ole mul ka midagi väga.. Ainult ujumistrenn, see on hea!! :D Eks näeb. Hoiame pöialt, et saame selle kuukese siin ikka olla...

Olge musikallipaid ja mina olen kaa!!

Ma luban hästi paljudele kaamera ette hüpata, et siis pärast pilte saada :). Või no proovin hüpata..

Üle tüki aja tihe päev :)

26.01.13

Unustasin eile ühest asjast kirjutada. Ma sain kindlustusest vastuse ka ja asi on kurvavõitu, sest nad ei taha mulle hüvitist anda. Antakse ainult siis, kui mul on tervisega mingeid probleeme või röövitud on reisiga seotud asjad (näiteks dokumendid..). Mõtleme veel siin natuke, et äkki leiame mõne konksu. Mul tark pere, need leiavad alati midagi :D. Aga lootusi väga kõrgele enam ei sea..

Eile õhtul vaatasime siis veel Johnny Enlgish Reborn filmi siin. Uruguay tuli ka koju, ta jäi kohe sinna teleka ette magama.. Leticia läks juba varem. Mõne minuti algusest vaatas ainult. Meie saime magama juba kell 01.45 öösel.. Meie lastel siin on endiselt kartus sees, Valentina tahtis, et ma temaga koos seal naris üleval magaks.. Äkäää, ei lähe. Olin ikka oma tudilas.. Tuul oli aga vastikult kõva jälle ja tekitas meil seal akna taga igasuguseid hirmsaid hääli. Oli tükk tegu mõtteid hirmudelt eemale saada.

Hommikul ärkasin mina kell 11. Täiskasvanud ja kõige pisem olid juba üleval. Teised veel unelesid. Kui ma taaskord hommikusöögiks puuvilju sõin, imestas Angelica väga selle peale.. :D Küsis, kas ma hommikust ei söögi. Aga ma olen siin iga hommik krõbinaid söönud ja viskas natuke kopa ette. Väike puuviljane vaheldus :). Siis oli väike ootamine ja kell 12 umbes hakkasime randa minema. Leticia ütles, et kõik peavad ise võtma need asjad, mida nad rannas kasutada tahavad. Tema pidi ainult enda ja Pazi asjad võtma. Kui juba auto poole suunduma hakkasime, nägin,  et Pazi liivakastimänguasju ja päästevesti küll kaasa ei olnud Leti võtnud. Viskasin need ka siis kasti ja läksime. Ja nii kui rannas autost välja astusime ja kastist olime asjad võtnud, saime kõik Leticialt pahandada, et me toole ega päikesevarju ei võtnud. Ta väitis meil, et ta oli käskinud meil kõik asjad kokku panna :D Väike arusaamatus, aga õnneks ma ei olnud ainuke süüdlane!

Rannas käisid võrgu võistlused.. Tekkis ka isu natuke seda palli kõksida, aga kahjuks meil ei ole palli. Kurb.. Rand muide ise oli seekord ikka väga täis. Nagu Pärnu rand südasuvel! Õudne. Vesi oli vist väga külm ja tuul ka, seega ei tekkinud tahtmist küll sinna minna. Ja peaaegu terve aeg olid mõtted ikka selle halva sündmuse juures.. Raske on, aga tuleb hakkama saada. Ja muud põnevat ei olnudki rannas, Paz maeti ka korra maha ja siis käis temast üks fotosessioon..

Kodus sõime lõunat. Üle tüki aja keedetud juurvilju. Neid sõin viimati eelmises peres.. Mmmmmm, sai maisi!!! Peale lõunasööki natuke seedisime. Siis läksid teised jälle randa. Uruguay jäi koju ning mind ja Valentinat viidi kesklinna. Tahtsime mulle uut sim-kaarti osta. Siin aga on selle kaardi saamine ikka väga keeruline. Tuleb sõlmida mingi lepingulaadne asi ja kaarti ei saa osta inimesed, kes on nooremad kui 18. Algul ütlesime, et ma olen 18, siis vaatas see laua taga istuv nooremas eas onu mind natuke kahtlase pilguga. Kui asi juba teostamiseks läks, taheti mu dokumenti. Ütlesime talle siis, et mult rööviti kõik ära ja mul ei ole dokumenti ja siis saadeti mind pikalt :D Või no öeldi, et dokument peab olema isikul, kes seda kaardi teeb ja tahab. Niisiis otsustasime minna hiljem tagasi koos Leticiaga.

Koduteel tuli meil selline tegelikult täitsa paha mõte. Ehk siis, kuna Alfredo (Leticia vend, kahtlustatav varas) läks teistega randa, otsustasime minna natuke tema majakesse uurima, mis asub meie maja kõrval siin. Kahjuks oli sissepääs võimatu, sest uks oli lukus ja võtit me kuskilt peidetuna ei leidnud. Valentina sattus aga nii hoogu, et võttis kodust noa ja proovis sellega ukse lukku avada. Kahjuks või õnneks ei õnnestunud. Tulime siis nukralt koju tagasi.

Selles telefonipoes otsisin ma välja oma rahakotist bussipileti, millega pidin saama esmaspäeva hommikul kell kaheksa Montevideosse. Täpselt nii sai öeldud bussijaamas müüjale. Aga vot siis ma avastasin, et bussipileti peale on 28nda kuupäeva asemel kirjutatud 27, mis on pühapäev.. Väga hea, et avastasin. Onu oli mulle valesti müünud, aga siin saab õnneks ümber vahetada neid pileteid. Kui Leticia tuli rannast korra koju tagasi, käisime ostsime selle sim-kaardi temaga lõpuks ära. Pean nüüd 100 peesot sinna peale panema, et kaart tööle saada. Siis tõi ta meid koju tagasi ja seejärel läksime Valentinaga ratastega bussijaama. Sain ilma sekeldusteta oma bussipileti ära vahetatud ja nüüd kõik korras :). Siis läksime vaatasime seal lähedal asuvasse niiöelda turule. Siin on selliseid päris mitu. Üles on pandud putkad ja nendes müüakse igast originaalfirmasid jäljendavaid asju. No näiteks on palju ühesuguseid kotte, aga firmalogo on kõigil erinev (Nike, DC, Adidas jne). Valentina otsis sealt omale Michael Jacksoni DVD-d, aga keegi ei müünud. Ühte pildiraami nägime, kus sees oli MJ pilt, aga seekord ei olnud tal nii palju raha kaasas (250 peesot oli vist). Tulime tagasi kodu poole ja tegime plaani õhtuks minna ühele teisele turule.

Kodus vaatasime filmi jälle. Videviku saaga kolmas osa. Selle kestvus oli ikka väga pikk. Vähemalt tundus. Sõime kommi ja logelesime. Kui asi lõppema hakkas, tulid teised ka rannast koju. Toimus väike teeaeg ja siis pesu. Ning peale pesu viis Leticia mind, Valet ja Pazi sinna teisele turule. Väga midagi huvitavat ei olnudki. Müüdi ehteid, käsitööd ja bumerange (?).. Ja muidugi söödavaid asju. Ühes putkas müüdi väidetavalt käsitööna tehtud igasuguseid maitsevõisid ja asju. Saime proovida seda soolast pähklikreemi! Njammi. Vale ostis ka mingi pisikese :). Edasi läksime kesklinna kõndima. Ühes kohas sai teha henna-maalinguid. Valentinal tekkis suur tahtmine, aga asi oli tegelikult suht kallis. Muidugi tahtis ta teha kaks tähte – MJ. See oleks maksma läinud 200 peesot ehk 7-8 euri.. Õudne. Loobus. Kõndisime edasi, käisime poodides. Külastasime ka ühte poodi, kus müüdi ainult alfajoreseid. Ostsin ka ühe mingi uue sordi proovida, aga see ei olnudki nagu alfajores. Oli hoopis koonuse kujuline magus asi, väljast šokolaadiga ümbritsetud ja sees ainult dulce de leche. Üli, ÜLI magus. Ning siis tuli Pazil kange pissikas peale niiet sõna otseses mõttes jooksime koju.

Kodus oli tädi külla tulnud. Ja kuna Uruguay vajas apteegist mingit ravimit ja poest oli ka asju vaja, läksime Valentina, tädi ja Leticiaga kohe jälle välja. Käisime siis apteegis kõik koos. Sellest üle tee oligi see esimene turg, kus käisime Valentinaga ja muidugi vedas ta oma ema sinna, et too talle selle pildi ostaks. Jäi ilma :(. Siis sõitsime edasi toidupoodi, aga mina ja tädi jäime autosse ootama. Rääkisime temaga juttu. Ta elabki aastaringselt siin ja ütles, et talvel on siin ikka väga igav. Suvel on rahvast ja kohad avatud, aga talveks pannakse enamus neist kinni. Käivad oma sõbrannadega ühe kodust teise.

Ja nüüd siis oleme kodus jälle. Õhtusöögiks sõime pitsat. Ja siis nemad siin räägivad koguaeg, mis on tervislik ja mis mitte. Peale söömist jutustasime veel söögilauas. Jutt läks Valentina unistuste mehele. Tal seal minases keegi väljavalitu Lucas. Muidugi hakkas Tomas tema üle nalja tegema ja siis tuli jutu käigus veel välja, et Tomas oli kuidagi Valentina iPodi parooli teada saanud. See läks kohe muutmisele. Tuli mingi sõna 13 tähega ja siis hakkasid kõik seda välja mõtlema, mis see nüüd siis olla võiks. Ei arvatud ära. Valentina sai aga Tomase peale nii pahaseks, et hakkas talle siis vastu tegema. Võttis kapist soola ja riisi ning pani neid Tomase voodisse.  :D Ja siis ütles ta seda emale, mis ta tegi.. Ema sai ta peale ka natuke pahaseks ja siis ta hakkas emale plaani välja mõtlema. Otsis isegi arvutist neid kättemakse.. Lõpuks pani mingi saapa ema toa ukse peale nii, et kui ta selle avab, siis see kukub talle pähe.. Ja siis talle ei piisanud sellest soolast seal voodis. Võttis Tomase aluspesu, sodis selle huulepulgaga punaseka ja pani sinna ka soola sisse.. :D Oijummel küll..

Nüüd tulid Tomas ja Lolo siia, istuvad minu kohal naris Tomase voodis..  Ja kui nad sinna läksid, arvasid, et voodi on liiva täis.. Oi seda paha-Valentinat küll :D Mina oma vennale vist küll nii palju halba pole teinud.. Või olen??

Igatahes täna sai palju tehtud.. Varsti tuttu, väsimus peal. Filmi vist ka ei vaata..

IIIsssand kui naljakas neil seal üleval on.. Iga uus õpitud ropp sõna annab viieks minutiks naerukrambid ja mind jalaga pähe lüüa on veel naljakam.. Vahepeal ajab ikka täiega vihaseks see nende käitumine, aga ma ei pea seda enam kaua kannatama :). JUBA ÜLEHOMME BRASIILIASSE!!!!! Ja 31. jaanuar lähevad nad tagasi Punta del Estesse..

Olge tublid ja mina proovin ka olla.. :)

Tsau!

Tormike normike

 25.01.13

Eile lõpetasin blogimise ja peale seda vaatasin kohe meile ja oh seda imet, yfust oli kiri tulnud. Kästi rääkida kogu lugu kindlustuse firmale ja edasi uurida sealt. Kohe läks antud aadress copy-pastena uude kirja ja Reitsipeitsi abiga sai kiri teele pandud. Jäime vastust ootama.. Panin siis arvuti kinni ja hakkasin teise tuppa minema. Opsti läks vool ära. Tuli tagasi. Läks ära. Tuli tagasi. Ja läks uuesti ära ja enam ei tulnud tagasi. Panin uuesti arvuti tööle, et seda siis oma valgusallikana kasutada. Abistasin ka teisi. Käis meeletu juhtmete pistikutest eemaldamine ja küünalde otsimine. Viimaseid ei leidnud. Kui lõpuks maha saime rahunetud ja diivanitele istutud, tulid kõigil sülle mõned uuemad leiutised nagu iPad, iPod, mobiiltelefon, sülearvuti jne. Akendelt võeti kardinad eest ära, mis tegi silme ees oleva pildi üliägedaks. Terve linn oli pime ja siis vahepeal välgatas nii kõvasti, et meie La Palomake oli jälle korraks valge :). Vingelt äge!! Ühesõnaga väljas oli meeletu torm ja meie nautisime pimedust.. No kuivõrd pimedust, aga tegelikult oli täitsa hirmus.. Ja mina olin diivani kõige otsas.. Iga natukese aja tagant läks pilk köögi poole, et ega sealt juhuslikult keegi verise noaga välja ei ilmu.. Vahepeal läksid Valentina ja Leticia linna, et äkki on mõni pood lahti ja keegi müüb meile mõne küünlakese.. Aga vot ei.. Isegi bensiinijaam vist oli kinni. Siis ärkas Paz meil üles ja Leticia hakkas meile punamütsikest jutustama. Kahjuks oli poistel midagi omavahel koguaeg rääkida, et ülipõnev jutt jäi pooleli, kui hunt vanaema juurde jõudis. Siiani ei tea ma, mis edasi sai :(. Aga varsti läks Paz jälle tuttu ja olime jälle viiekesi. Istusime päris poolteisttundi ilma vooluta. Tagasi tuli see alles kuskil poole ühe aeg. Sel ajal hakkas Valentinal kõht valutama ja Leticia läks Tomasega 24 tundi avatud (!!!!) apteeki. Kui nad poes olid, siis poemüüja ütles neile, et küll see vool tuleb varsti tagasi ja nii kui ta oli lõpetanud, tuligi vool tagasi :D. Meil ka! Oh seda hõisupidu. Ise mõtlesime siin, et kuidas vanal ajal küll niimoodi elati..?? Ja praegu seal Cabo Polonios elatakse siiani nii.. Ja veel ilma veeta.. Õudne..  Ja praegu on ilma wifita telefonigagi raske hakkama saada. Kiirelt areneb see meie elu..

Kui vool tagasi tuli, vaatasime veel mingit action filmi mingi üliilusa naisnäitlejaga, kumbagi nime ei tea.. Ja selle lõppedes läksimegi tuttu.

Hommikul oli kell kümme minu jaoks vara ärgata. Tuli tunnike veel. Peale minu olid siis veel üleval Leticia, Paz ja Matilde. Viimane tuli meie juurde juba 7.45.. Leticia pani ta aga kohe magama, sest kõik teised magasid alles..

Sõin hommikusöögiks ühe banaaninekese ja siis aitasin natuke Leticiat koristamisega. Pühkisin ära meie katusealuse, mis oli tormiga igasugust prahti täis, ja riisusin soga selle kõrvalt ka ära. Olen tubli vol. 9731.  Kui lõpetasin, olid teised ka üles ärganud. Tomas küsis minult siis, kas ma oma voodikohta vaatasin. Läksin siis mõne minuti pärast uurima, milles asi.. Nad olid kõik minu voodipesu mööda tuba laiali visanud, minu pidžaama rippus lambi küljes ja minu kallid mõmpsikud olid kadunud. Tegin siis voodi ära uuesti ja hakkasin oma puhhi ja kallet otsima. Tükk aega ei leidnud. Lõpuks puhhi avastasin meie mustapesukastist.. Kui Tomas ja Lolo kuskilt linnapealt tagasi tulid, küsis Valentina, et kuhu nad need panid. Lolo hakkas pesukastis tuhnima ja Tomas andis mulle Kalle tagasi, kes oli Tomase padjapüüri sees. Lolol ma lasin natuke seal musta pesu sees natuke sorida karistuseks. Aga midagi hullemat ma neile veel välja mõelnud ei ole.. Aidake mind!

Varsti hakkasime lõunasöögini jõudma. Meil oli kõrini juba kapist leiduvast vanast toidust ja seega valmistasime liha. Õigemini kapis ei olnudki tegelikult miskit enam. Leticia tegi vist esimest korda ahjus liha, ta ei osanud seda küpsetuskottigi kasutada. Tükk aega uuris, mis moodi asi käib ja siis tegi kõike täpselt õpetuse järgi. Luges selle muidugi varem hoolega läbi. Lõpuks sai liha ahju. Siis ma tundsin mingit väga suurt kõrbehaisu köögis. Vaatasin, meie kilekotiga tooli küljes rippuv prügikast tossas. Meil siin gaasiahi ja seda pannakse tööle mingi põlema pandud paberitüki abiga.. See ei olnud Leticial päris korralikult ära kustutatud, aga õnneks saime õigel ajal jaole. Aga liha ta kontrollis meil iga natukese aja pärast, kas äkki on juba valmis. Lõpuks kui see väljast nägi juba väga ilus välja, lõikas ta koti lahti ja võttis liha sealt välja. Kui viilukesi hakkas lõikama, tuli välja, et liha on seest veel ikka väga punane. Nii panime ta ilma kotita ahju tagasi. Aga lõpptulemus sai megahea! Pluss ta tegi veel ahjukartuleid juurde natuke, mis olid peaaegu samasugused nagu minu empsiku omad. Ainult et mu mader maitsestab ikka paremini!! :D

Peale lõunasööki koristasime laua ja siis tuli välja, et mul on arvutis film nimega Ted ja me saame selle mälupulgale panna ja siis telekas vaadata.. Oh seda õnne, mis valitses Valentinat, Tomast ja Lolod. Tõmbasin siis subtitulos espanoles sellele filmile ja panime filmikese tööle. Mina pidin jääma oma tuppa arvutisse, sest Matilde ei lubanud mul ära minna. Tema ja Paz pandi siia magama, aga Paz lahkus juba üsna ruttu. Matildel käskisin magama jääda ja kui mulle juba tundus, et ta magab ja tahtsin vaikselt välja hiilida, sain ust avades vastutasuks tema nutuse pilgu ja haaravad käed.. Nii tulin arvutisse mõneks ajaks tagasi. Õnneks varsti jäi ta täitsa magama ja sain minna Tedi lõppu vaatama.. Peale filmi tegime väikse teeaja ja siis hakkas see noorem iga minult uurima, mis filme mul siin arvutis veel on ja kas ma saan veel tõmmata jne. Kahjuks olen ma neid võibolla rohkem huvitavad filmid enam-vähem kõik ära kustutanud. Mõne ehk leiab. Kui nad juurde tahaks, siis peavad ikka päevi ootama enne, kui selle pulgaga üks filmike ära tõmbab. AGA mine pekki kui hea kvaliteet mul sellel Tedi filmil seal telekas oli! Üle tüki aja midagi hea kvaliteediga näha on ikka suur rõõm! :D

Teeaeg sai ruttu läbi ja siis tahtsin ma minna esmaspäevaks bussipiletit ostma bussijaama. Algul pidime Valentinaga kahekesi jala minema, aga siis ütles Leticia, et viib meid. Panime siis valmis end ja kõik ülejäänud tulid ka autosse. Aga siis läksime hoopis randa vaatama, mis tormist järgi on jäänud.. Täitsa lõpp, millised meeletult suured ja võimsad lained olid. Ja ranna osa oli järgi jäänud vähe, sest vesi oli ikka väga palju tõusnud. Ma olen ikka niii kurb, et mul fotokat ei ole, aga õnneks oli Valentinal iPod, millega siis mitte nii kvaliteetseid fotosid sai tehtud. See rannas oli ikka üli äge. Algul randa sisenedes tuli peksis liiv nii kõvasti vastu jalgu ja nägu. Päris raske oli randa kõndida, aga suure jooksu ja tarzani kisaga sai kuidagi hakkama.. NIIIII LAHEEEE OLIIIII!!!!! Pole nii võimsat merd/ookeani kunagi näinud! Ja see päike ja kõik. Kirjeldamatu nägemus, kirjeldamatu tunne, kirjeldamatu kõik. Siis sõitsime edasi ja läksime vaatasime teistesse randadesse, aga seal ei olnud enam nii lahe. Lained tulid teiselt poolt. Meie ranna poolt. Ja siis viidigi meid bussijaama, ostsin oma pileti ära ja saan minna BRASIIIIIILIAAASSSEEE!!!! Kell kaheksa esmaspäeval läheb ja kell 12 pean Montevideos olema. 3 ja pool tundi sõidab buss, loodan, et jõuan.. :) 6.40 vaatasin ka netist, et läheb, aga seda seal bussijaamas valikutes ei olnud..

Siis tulime jälle koju, laadisime pildid arvutisse. Aga tuli välja, et kaameral oli mingi jura ees olnud ja pildid ei tulnud üldse ilusad. Otsustasime uuesti randa minna. Algul ma küll ei viitsinud, aga siis tegin 1-2-3 ja läksime. Kõik lapspere läks. Kõik oli endiselt imeline ja läks veel imelisemaks, sest päike loojus. Randa ilmusid mõned üksikud naerust rõkkavad pered mõnusate tekkidega, sest tegelikult oli väga külm.. Ja nii me siis vaatasime seal päikeseloojangut ja suuuuuuuuuuri laineid!

Tulime tagasi koju, käisime pesus ja sõime. Ja nüüd hakkame kohe Johnny Englishit vaatama :).

Muide Uruguay tuli ka koju.. Ta oli Minases, sest käis Montevideos korra tööl ja nüüd tõi meile uue (vana) majapidajanna siia, keegi Angelica.. Ta juba teab mu nime ja räägib minuga juttu nagu me oleks vanad semud. Tuli siia meie tuppa, kui ma siin arvutis kirjutasin ja hüüdis juba ukse pealt tere Anni.. Tere tere! Uruguay tõi mulle oma vana lagunenud telefoni ka, mida saan reisil kasutada, aga kahjuks ei saa sellega helistada :(. Ja teist ei olnud.. Aga homme lähen vaatan, äkki saan mingi odava paadi omale :). Niikuinii läheb vaja..

Pildikesi ka natuke! :) Kommentaare ei ole, ütlen juba ette ära.

Aga olge muhedad ja empsikule, issikule ja reitsikule muhedat reisi Soomemaale! :)

Antsik