Thursday, December 13, 2012

Tähtis vestlus.

Trallallaa ja kukimuki, tuju praegu väga hea!

Aga alustan ikka algusest :)
Eile öösel käis akna taga meil mingi kammaijaa.. Mingid tüübid, arvatavasti olid täis, karjusid meil siin Camilat koguaeg ja naersid hirmus kõva häälega. Camila ise midagi ei kuulnud. Ainult mina ja Gabriela kuulsime. Seega ei tea me ka, kes need olid. Aga mingi aja pärast nad vist väsisid meie tüütamisest ära ja me saime jälle rahulikult tudida. Ja siis hommikul läksid meie koerad jälle kaklema ja väiksemal oli vist isegi veri väljas. Mina pealt ei näinud, kuulsin läbi une ainult, kui kõvaks karjumiseks läks. Ärkasin siis lõpuks 10.30 äratuse peale, sõin hommikust ja varsti juba lõunast. Siis jõudis kätte trenniaeg. Täna oli meid 10. Minu rajal olime ainult kahekesi! Jei!
Peale trenni pidin vanaema ootama, et minna siis koos linna peale mõnda asja ostma ja Lucianole järgi. Ootasin teda lausa pool tundi seal pargipingi peal. Vahepeal nägin Eleonorat (Eugenia õde) ja ühte koolikaaslast, mõlemaga sai natuke isegi vesteldud. Lõpuks see vanaema siis tuli. Käisime mõnes poes ja siis läksime Luciano kooli. Kuna nad pidid minema bussiga koju, siis mina tahtsin minna ikka jala ja läksin siis üksi minema. Lucianot ei näinudki.. Tulin koju, leidsin siit jälle palju õpilasi ning kell oli juba viis läbi. Iga minutiga tuli see kell kaheksa lähemale.. Ja varsti oligi kell pool kaheksa ja oli vaja end riide panna. Lõikasin veel enne tuka ka ilusti ära, et nad mu silmi ka näeks... Ning kaheksast oligi Patricia ukse taga ja me sõitsime sinna.. Ärevus oli suur...

Ja siis ma nägin seda maja!! Päris suur on teine.. Ja garaažiuks oli lahti ning garaaži hoovi poolses seinas olev uks oli ka lahti, niiet bassein oli väga ilusti näha. Läksime siis värava taha ja Patricia lasi kella. Mina juba läbi akna silmasin üht onu, kes tuli ka ukse peale meilt küsima, kes me oleme :D Ütlesime ilusti, et oleme need ja need ja tulime siia selleks ja selleks ja siis käis mingi plärin värava juurest kuskil ja värav tuli lahti. Läksime siis trepist üles ja astusime majja sisse. Täitsa ulme.. Ma ei näinud kõike, aga kõik, mis ma nägin, oli ikka väga ilus! Pisut vanemas stiilis sisekujundus. Läksime läbi elutoa ja köögi maja hoovi, kus oli palju lapsi. Sellel pereemal on endal kolm last. Kaks poissi ja üks 12-aastane tütar. Poistest ma ei tea veel midagi, sest nad ei ela hetkel seal. Ja koos pereisaga on neil veel üks üliarmas kolmeaastane tütar. Ja kuna sellel 12-aastasel oli täna viimane koolipäev, siis tehti seal pidu. Läksime siis tagasi elutuppa suure söögilaua juurde, istusime toolidele ja hakkasime jutustama. Või no Patricia ja pereisa hakkasid. Varsti liitus nendega ka pereema, kes kuskilt koju tuli. Vestlesime umbes tunni ja kokku küsiti minu käest umbes kolm küsimust. Ja ühele neist ma ei jõudnudki vastata. Nad rääkisid koguaeg Patriciaga. Algul oli jutt küll minust ja Patricia ütles, et puht tema arvamusest olen ma siin praeguses kodus koguaeg üksi ja mul ei ole kellegagi rääkida. Täitsa tõsi! Aga edasi läks jutt selle peale, kuhu kooli nad peaksid oma lapse saatma :D Aga nii palju sain ma teada, et pereema töötab Montevideos ja pereisa reisib palju ringi töö asjus. Ja väiksel kolmeaastasel on hoidja, kes elab nendega, omab oma tuba ja oma vannituba. Küsiti mult, et kas mul on okei vahepeal ilma vanemateta seal olla nende töö tõttu.. Muidugi on okei! Praegu siin olen ma ju suht koguaeg üksi. Rääkisin neile veel, et mul ei ole palju sõpru ja mulle meeldib väga palju asju koos perega teha. Siis tuli jutuks veel, et 30. detsembril lähevad nad oma LA PALOMA koju kaheks kuuks elama ja küsiti, kas kas see on minu jaoks okei. Minu silmad lõid kohe 15 korda rohkem särama!!! :D Neil on seal maja ja nad vist tahavad seda veel rohkem suuremaks teha :) Ja selle pereema kaks poega vist tulevad ka Minasesse elama, niiet majas saab ikka väga palju lapsi olema! Kahju, et ma nende vanust ei tea.. Aga üldiselt tundusid pereema ja pereisa väga lahedad tüübid olema! Pereisal oli energiat väga palju ja ta käis kodus paljajalu ringi! Mulle ka meeldib siin paljajalu toas ringi käia, mitte jalanõudega! :) Pereema nägi välja väga noor ja ilus. Tal olid pikad juuksed.. pikad juuksed = palju punumist.. :) See kolmeaastane plikatirts oli praegu veel väga arg. Puges emme toolialla peitu :D Aga Luciano oli ka alguses väga arg, kuid nüüd kutsub mind oma õeks! Ja selle 12-aastase tüdruku kohta ei oska ma midagi öelda. Praegu olid tal sõbrad külas ja ma ei oska öelda, mis tema minust arvas.. Tal on ka pikad juuksed.. Ja blondid!!!! Midagi väga teistsugust siin. Kas ma juba ütlesin, et neil on maja taga bassein?? Ja basseini ääres kolm stiilset lamamistooli?? Mitte, et mu silmad mingit rikkust otsivad. Minu jaoks on lihtsalt praeguse kodu ja selle maja vahel suur-suur erinevus... Umbes tunnike sai lobisetud ja siis hakkasimegi Patriciaga tulema. Pereisa ütles mulle kohe kindlalt ja ja oli väga elevil, pereema oma vastust veel nii täpselt ei öelnud. Natuke peavad nad mõtlema, kuidas nende poistega saab ja kuidas ruumidega paigutada, aga kes teab, kes teab.. :) Pereema võttis Patricia numbri ja lubas teada anda. Esmaspäeval vist tuleb siis YFUst keegi nendega rääkima ja eks siis näeb, mis saab! :) Hoiame pöidlad pihus. Kui koju jõudsin, siis Patricia ja Gabriela rääkisid veel natuke omavahel, et kuidas oli ja nii. Siis läks Patricia ära ja ma läksin vaatama, kus teisedki on. Käimas oli teeaeg hoovis. Vanaema hakkas muidugi kohe pärima, kas ma rääkisin ikka kõigest, mis mulle meeldib, mis mitte ja mida ma tahan?? Ütlesin talle, et ja me rääkisime ja nad tundusid väga toredad inimesed olevat. Muidugi ei öelnud ma talle, kuidas nemad elavad ja mis neil kõik on... Nad olid juba liialt tõsised ja imeliku olekuga ning see oleks arvatavasti nende tuju rohkem alla viinud. Mängisin hoopis Lucianoga natuke ja siis ta ütles mulle, et ta ei taha, et ma kuskile mujale elama lähen.. See oli nii armas ja mul hakkas temast väga kahju.. Aga ma tulen talle kindlasti mitu korda külla :).

Kell üksteist (nii hilja) sõime alles õhtust ja siis Gabriela küsis minult, kas ma tahaksin tema ja ta töökaaslastega homme õhtusöögile minna. Camila läheb ka. Muidugi olin ma väga nõus, sest ta töökaaslased on väga lahedad inimesed! Ja õhtusöök kuskil väljas kõlas väga hästi! :) Ma ei tea küll milliseks see kujuneb, sest Gabriela paistab väga kurb olevat.. Loodame, et peagi läheb kõigil paremaks!! :) Peab minema.

Olge tublid.
Teie mina.

No comments:

Post a Comment