Tuesday, December 11, 2012

Suur kaal ja otsused

Täna äratas mind äratuskell 10.20. Ei taha magada siin! Sõin hommikust ja tegelesin oma asjadega. Siis sõin lõunat ja eile lubas Camila mulle, et tuleb minuga täna välja (oli vaja minna vaatama mõnd asja) enne oma õpilaste saabumist. Kui läksin talt küsima, kas lähme, vastas ta mulle, et ei saa, sest esimene õpilane pidi juba pool kolm tulema. Valetas taaskord, aga see ongi nende kultuur ja vaikselt hakkan harjuma :). Kutsusin siis Eugenia, kes oli kohe nõus! Tundub, et tal ei ole ka muud mitte midagi teha vaheajal, kui ainult kodus istuda ja inglise keele tundides käija. Siin on noorte seas väga populaarne väljas pool kooli kuskil mõnda keelt õppimas käija! Väga tublid. Aga selle-eest käivad ka vähem trennides. Läksin siis nats peale poolt kolme tema juurde ja nägin nende kodu kuuse ka ära.. Nende pereema on suur jõulude fänn. Kaunistamine oli kõik pooleli ja kuuse kaunistamine samuti, aga minu arust nägi see kuusk praegu juba lihtsalt superilus välja. Küljes olid ainult ehted. Ei mingit karda, paela ega tulukesi. Ja see oli väga-väga ilus! Terve nende kodu on varsti üliilus, sest pooleli on remont, aga enamus on tehtud ja kõik on lihtsalt super! Neil inimestel on maitset! :D Neil oli külas ka vanaonu, kes pidi peast natuke totu olema, aga minu jaoks oli ta naljakas :D Ajas vahvat juttu suust välja ja oli selline muhe vanamees! Läksime ja olime siis mõned tunnid Eugeniaga väljas ja siis ta ütles mulle, et kui homme ka vaja minna on, võin ta peale viite uuesti kutsuda. :D Pakun natuke tallegi tegevust enda aitamisega :D. Ja siis ta näitas mulle veel oma kodus ühte suurt muna, peaaegu nagu jaanalinnu muna ja ta lubas selle seest tühjaks teha ja koore mulle anda, et saaksin selle Eestisse viia! Oijeerum.. Ma ei kujuta ette, kuidas ma need asjad kõik sinna kohvrisse ära mahutan.. Mul juba praegu nii palju asju..

Kell pool kuus tormasin kodu poole, sest keeletund pidi kuuest algama, aga kui olin juba poolel teel, saatis Patricia sõnumi, et tuleb hoopis pool seitse ja see sobis mulle veel paremini. Keeletunnis rääkisime La Palomast, näitasin talle lauluvideot ja muidugi kurtsin muresid :D Aga viimasest on ta ise ka koguaeg väga huvitatud, niiet ma arvan, et ma ei piina teda sellega! Tahtsin talle veel tema mate nõud kaasa anda, mille ta tõi mulle, et ma La Palomale saaks kaasa võtta ja mida ma muidugi ei teinud. Ja siis ta ütles mulle, et need jäävad mulle ja ma pean ka need Eestisse viima :D Oioioii.. Keegi on huvitatud pakkumisest, et tuleb tühja kohvriga mulle külla, et saaksin oma asjad sinna kohvrisse panna, kui tagasipöördumine Eestisse on?? Lennupileti peab ise ostma ja orgunnima, aga täitsa tasuta võib minu juures ööbida ja siin süüa!! Näitan ka kõike huvitavat siin kodulinnas! :D Onju hea pakkumine..?? Keegi..??

Peale tundi, kell kaheksa olin ma dilemma ees.. Kas minna uude trenni ja ehk leida mõni sõps või minna vaatama Luciano esinemist. Otsustasin viimase kasuks, sest trenni ma saan teisel päeval ka minna ja Luciano esinemine oli perekondlik sündmus, mida ma olen siin korduvalt palunud. Ja tegelikult oli väga lõbus! Esines tema kool, kus iga vanuseklass tantsis ühe tantsu. Mõnel oli isegi täitsa vahva koreograafia! Sealt sain tulema umbes 21.15 ja kodus küsis Gabriela mult, kas tahan "teeajale" minna.. Olin natuke aega kuss, sest siis oli kell juba pool kümme.. Nii hilja ja teeajale.. Peale seda oleks veel kunagi pidanud õhtust ka sööma.. Otsustasin siis teeaja vahele jätte ja kohe oma puuviljasalatit lõikuma hakata. Gabriela läks minu juurest köögist ära teeajale vanaema juurde ja ma jäin üksi meie kööki oma salatikest sööma. Siis tuli vanaisa, kes nägi, et ma täitsa üksi ja tahtis mulle seltsi jääda. Istus siis minu juurde laua äärde toolile ja küsis mult: "Anni, kas sul on vanaisa?" Ütlesin talle, et lausa kaks. Selle peale ütles ta mulle: "Kaks?! Aga nüüd on sul kolm!" Ei osanud selle peale kohe midagi kosta.. Naeratasin ainult kohmetult, tegin "ehehh" ja sõin edasi. Nüüd olengi siin ja kohe hakkan vaatama oma eile pooleli jäänud filmi!

Kena lund ja kena ilma!

No comments:

Post a Comment