PEREVAHETUUUUSSS!!!

KÕIGEPEALT TÄHTSAD UUDISED!

VAADAKE KÕIK, KES SEDA JÕUAVAD LUGEDA, 7.25 TEREVISIOONI!! MUL ON TEILE SIIT KAUGELT ÜKS ÜLLATUS!! KES EI SAA, SIIS VAADAKE KORDUST. SIIS MINU ARVUTUSTE KOHASELT PEAKS SEDA ÜLLATUST NÄITAMA KELL 10.25!!! JUTT KÄIB EESTI AJAST!!!

Nonii! Tuleb postitus, mida kõik on kindlasti juba ammu oodanud! Ja mina kõige rohkem. Pean veel hoiatama, et kell on üks öösel ja see tekst ei pruugi suure väsimuse tõttu just kõige selgem olla..

Päev algas mull kell 11.55. Lootsin küll ärgata varem, aga kus sa sellega. Tegin pesud ja panin veel mõned asjad kokku. Vahepeal käisin lõunal.. Vanaema pidi täna mu suppi proovima, aga lasi üle mu.. Vanade keeli: ei täitnud oma lubadust. Nojamh. Lõunalaud oli igapäevane: ei olnud seda hüvastijätu hala ega muud selle sarnast. Kõik oli väga normaalne. Peale sööki panin viimased asjad kohvrisse ära ja väike Luciano oli ka mulle abiks - pani kohvrisse kõik, mis kätte sai, kaasaarvatud Camila One Directioni padja ja ühe nuku.. Ja siis tõid Luciano ja vanaema mulle veel ühe kingituse, kommikarbi.. Saan nüüd siin üksi maiustada. Ja kui asjad kõik koos olid, läksin Lucianoga mängima. Siis läks Gabriela ära, tegime kallikalli ja ta käskis mul ikka neid külastada ja tema töö juures käia :). Muidugi teen seda, sest nad on tegelikult väga toredad inimesed ja täitsa kahju oli sealt ära tulla. Aaa ja muide. Camila tuli ka ikka enne lõunat juba koju. Aga enamus aja rääkis ta telefonis oma kutiga. Alles kuskil kella poole kolme aeg saime temaga jälle jutule. Rääkisime lihtsalt tühjast tähjast. Ta lubas mind filmiõhtutele ka kutsuda ja kunagi nad pidid vist kuskile matkama minema, mida ma väga ei taha uskuda, sest Camila ei ole just matkaja tüüpi inimene.

Kell neli oli kokkulepitud, et Maite tuleb. Ta saabus muidugi natuke hiljem, umbes 16.20. Jätsin siis kõigiga hüvasti.. Tädi ütles mulle veel, et kui ma ennast oma uues kodus halvasti tunnen, pean neile helistama ja nad tulevad võtavad mu peale! Seda oli nii armas kuulda, aga vastuseks ma ei osanud midagi öelda.. Ainult mhmh... Maite tuli mulle taksoga järgi ja taksoga sõitsime ka minu uue kodu poole. Vastupidiselt kardetule, läks sõit ja kõik muu koos Maitega vahvalt! Ta käis Washingtonis mingil YFU üritusel, kus jutustas meie oma Oliveriga ja Maitel oli YFU Eesti pastakas! Nii vahva! :D

Kui me jõudsime uue kodu värava taha ja kella lasime, siis keegi meile seda väravat avada ei tahtnud. Aga me jõudsime ka 20 minutit lubatust varem. Helistasime siis Leticiale (uus hostema) ja ta palus meil oodata, kuni ta jõuab. Istusime siis Maitega värava ette maha ja rääkisime juttu. Kui mul vana perega need probleemid tekkisid ja Maitega telefonis rääkisin, siis ta ei tundunud üldse nii mõistev ja arusaav olevat. Sain kohe pahandada, et probleem on minus.. Nüüd sai ta kõigest aru ja ütles, et nii juhtub päris paljudel.. Võibolla see USA muutis teda natuke..

Natuke enne viit lasi meid lõpuks sisse nende lapsehoidja Reine (oli vist selline nimi..), kes vist on ka majahoidja vms. Ta hoiab kolmeaastast Maria Paz'i (või Pez, väga keeruline nimi), teeb süüa, koristab, aga samas ta ei ole siin nii ranges käsutuses. Ei ole nii, et pereliikmed ütlevad, et mine tee seda ja mine tee toda. Kõik saavad temaga suurepäraselt siin peres läbi.. Ta on nagu kodune pereliige. Tulime siis tuppa ja tuli välja, et ainult Leticia ja Tomas (perepoeg) olid kodust ära.. Teised kõik olid kodus, aga keegi ei teinud ust lahti.. Reine palus meil elutoas istet võtta ja jäime Maitega ootama, rääkisime veel natuke juttu. Jutu käigus tuli välja, et minu tuba Eestis on hetkel vaba ja Maite pidi sellest YFUle teada andma, et kui juhuslikult keegi vahetusõpilane Eestis vajab uut pere, siis võivad minu perele helistada. Olete nõus, emme issi?? :D Ja lõpuks Leticia tuli. Maite ja Leticia hakkasid omaette jutustama ja meie juurde elutuppa tuli ka teine peretütar kaheteistaastane Valentina. Ta hakkas oma arvutis Sims 3-e mängima ja kutsus mind enda juurde. Rääkisime temaga ka juttu samal ajal, kui täiskasvanud jutustasid. Siis tuli alla ka pereisa Uruguay, kellel olid jooksuriided seljas ja oli minemas oma igapäevasele jooksuringile. Aga ta ei läinud enne, kui Maite oli ära läinud ja peale seda ka rääkis minuga natuke. Ta on 46-aastane. Issist mõni kuu vanem. Ja kui siin on ülestõusmispühad, mis kestavad Uruguays terve nädala, siis nad lähevad kuskile reisile. Ma täpselt ei saanud aru, kuhu, aga ta kutsus mind ka juba kaasa.. Peab sihtkoha täpsemalt üle küsima, aga olen 90% kindel, et sinna minnakse lennukiga ja see maksab kindlasti väga palju.. Siis ta läks jooksma ja ma olin veel natuke Valentinaga, mängisime Simsi.. Leticia käis korra kuskil ära, aga kui ta tagasi tuli, nägin lõpuks oma toa ära.. Mind löödi alla, keldrikorrusele garaaži kõrvale, kus muidu elab/magab Reine. Siin on mul oma vannituba, aga väga ilus see välja ei näe.. Aknaid ka ei ole. Vannitoal pole ust ka ees :D. Ja põrand on väga must. Aga siin pean ma elama ainult natuke rohkem kui nädalakese, sest 30. detsember lähme me juba La Palomale kaheks kuuks. Pakkisin siis oma asjad lahti, ütlesin emmele-issile, et kõik on korras nagu norras ja elan keldris :D ja siis läksin jälle üles teiste juurde. "Teeaega" nemad siin vist nii suurelt ei pea, kui mu eelmises kodus. Reine tegi valmis puuvilja salati, mida me siis kõik kuskil oma nurgas sõime. Minu arust on igasugune puuviljasalat lihtsalt ülimalt hea, aga Leticia ja Valentina kurtsid millegi üle.. Nende arust ei olnud just kõige parem. Muide, proovisin esimest korda ka kiivi ära.. Ei näe midagi erilist sellest puuviljas.. Aga käib kah..

Kuskil üheksa/poole kümne aeg tegime Leticia, Valentina, Maria Pez'i ja Tomasega linnapeal väikese tiiru. On ikka suur vahe küll, kui enne sõitsin ringi kuskil motika otsas ja nüüd istun üli uhke mersu esiistmel.. Viisime Tomase kuskile söögikohta, kus ta õhtustas oma sõpradega. Aga meie veel ei tahtnud koju tulla ja Leticia sõidutas meid lihtsalt natuke ringi. Tiirutasime täitsa niisama. Ahjaa, oma esimese piinliku momendi sain ka siis ära tunda selles peres. Teised ootasid mind väljas, sest pidin oma jalanõud oma koikust võtma. Otsustasin vähe lühema tee kasuks ja läksin läbi garaažiukse välja. Aga neil on garaaži ees mingid veidrad astmed, mille taha muidugi mu jalg kinni jäi ja ma oleksin oma suure kiirustamise pärast peaaegu ninali käinud. Teistel nalja nabani.. Minul ka.. Natuke. :D

Peale sõitu läksin verandale istuma, kus Reine grillis õhtusöögiks liha, Leticia istus niisama ja Maria Pez laulis. Rääkisime Leticiaga juttu, hiljem tuli ka Uruguay. Uruguay pani mind siis proovile. Hakkas mult igasuguseid nipiga küsimusi küsima, millele tuli vastata väga kiirelt. Üks näide: "kui sul on ühel käel viis sõrme, palju on siis kahel käel?" "Kümme" "Õige, aga palju on kümnel käel?" Vastata tuli väga kiirelt niiet muidugi vastasin kohe sada.. Täitsa loll ikka küll. Teisest nipikast ei saanud ma midagi aru ka hiljem sellele järele mõeldes. Kolmas nipikas oli selline, et ta näitas mulle erinevate asjade peale ja küsis, mis värvi need on. Kõik olid valged ja vastasin ka muidugi järjest valge, valge, valge. Ja siis tuli küsimus, mida joovad lehmad. Nagu arvata, oli mu peas värvuseks valge ja suust tuli välja sõna piim. Aga lehmad vist ju ei joo piima. Meie juures oli ka Valentina, kellega siis hakkasime mängu mängima. See mäng oli, kus tuleb pulki ükshaaval kuhjast eemaldada ilma et ükski teine pulk samal ajal liiguks. Sai palju nalja. Siis tuli söögiaeg. Minu jaoks oleks see liha pidanud natuke veel küpsema.. Seest oli ta punane ja hamba all vajas närimist palju. Aga siin paljudele inimestele meeldibki selline liha.. Ega maitsel küll viga ei olnud, aga mulle meeldib rohkem küps liha. Kõrvale oli salat, milles oli palju punast sibulat sees, aga seda ei olnud üldse tunda. Täitsa maitsev oli kõik. Peale sööki jäin veel Leticia ja Uruguayga söögilauda jutustama. Nad tunnevad Eestist ikka väga palju huvi ja Leticia lubas kõik internetist välja uurida. Veel uurisid nad selle YFU kohta ja kuhu kõik see suur summa läheb, mille peab maksma, et vahetusaastale minna. Nad arvasid, et kontoritöötajate taskusse :D

Ja kui jutud räägitud, läksime kõik elutuppa telekat vaatama. Seda asja olen ma juba kaua igatsenud - terve pere lösutab diivanil ja vaatab koos televiisorit. Selline ongi üks õige pere, kes vähemalt sedagi teeb koos :D Ja sel ajal hakkasin ma ka ennast juba nagu peres tundma. Kauaoodatud tunne! Vaatasime natuke Miss Universumi. Sattusime sellele kanalile kahjuks alles siis, kui kõiki neid misse maade järgi tähestikulises järjekorras ette kutsuti, aga kahjuks E-täht oli juba möödas ja Eesti plika jäi nägemata. Ma loodan, et ma ei eksi ja ta ikka oli seal..?? Kuskilt ma vähemalt mingit uudist lugesin..

Järsku küsis mult Valentina, kas ma olen kunagi xBox'i mänginud. Muidugi ei ole, kui välja arvata see üks kord Montevideo kaubanduskeskuses. Enne oli minu toas see xBox ja suur televiisor, aga nüüd viidi need üles Tomase tuppa ja hakati seal mängima. Või no Valentina hakkas. Läksin siis vaatama, mis ta seal mängib. Mänguks oli mingi Michael Jacksoni jäljendamise mäng, kus valid mingi laulu ja siis pead kas laulma või tantsima ja sellega punkte koguma. Siis tuli Leticia ka sinna ning mängis ka ühe korra. Või no õigemini tantsis. Lõpuks oli kogu pere Tomase toas ja vaatas, kuidas keegi tantsib/laulab. Ja siis läksid kõik tudile ja mina tulin alla oma tuppa teile seda blogi kirjutama. Ja nüüüdseks on kell juba 02.00. Lähen ka tuttu.

Olge tublid ja TSAU!