Saturday, November 24, 2012

rutiin

24.11.12 ehk

PALJU ÕNNE MU ARMAS TIIIINAAAA!!!!

Mis siis eile juhtus?
Hommikul oli ikka kõik sama nagu ikka. Keegi oli meil külas taaskord, kahjuks enam ei tule meelde, kes, aga neid lisandus ikka juurde ja juurde. Käisin ujumas ka. Ma arvan, et selle paaripäevataguse veeläbipaistmatuse tekitas kloori puudumine veest. Ehk siis üleeile käis suur puhastus ja veele lisati ka kloori ning sellepärast terve spordiklubi haises, aga eile oli juba kõik jälle tore ning vesi paistis jälle ilusti läbi.

Peale trenni õppisin natsa ja kell pool seitse algas keeletund. Poole üheksa aeg rääkisin natukese issi ja Brittaga juttu. Vahvad sellid mul mõlemad :D Kell pool kümme läksime järjekordsele Canta Lavallejale (kohalik lauluvõistlus) neid tobukesi vaatama, kes arvavad, et oskavad laulda. Panin ühe näite ka siia. See tüüp oli lihtsalt kõige naljakam isik selles võistluses üldse. Ta sai kõige vähem punkte ja žürii hakkas talle isegi laulmist saate ajal õpetama :D Ja peale saadet nägin oma silmaga, kuidas ta majast väljus, võttis siis oma jalgratta ja suundus kodu poole (vist) endal ülikond seljas :). Vahva tüüp. Aga endal ei olnud tal üldse paha tuju, et kõige vähem punkte sai. Ja mis veel. Igakord jagatakse seal mõned tasuta alfajored. Aga kõik neid ei saa. Kui need kolm tüdrukut, kes jagama pidid hakkama, lavale tulid, siis saatejuht küsis neilt, et kellele nad annavad. Muidugi hakkasid enamus inimestest täiega lehvitama ja karjuma, mina tõstsin lihtsalt oma käe püsti ja vaatasin ühele tüdrukule sügavalt silma, kuni ta mind märkas ja muidugi olin ma esimene, kellele ta alfajorese tõi :) Vot, milline võrgutaja ma olen :D Ja seekord oli see täitsa hea. Olen saanud ka korra ühte teist maitsta nende hulgast, mis nad jagavad, aga see ei olnud kohe üldse nii hea..


Koju jõudsime nats peale kahtteist. Siia tuli muidugi jälle külalisis, osad need, kes olid meiega seal saatesalvestusel pluss veel Manuel. Kõigil olid muidugi kõhud tühjad, sest õhtusööki ei olnud keegi veel söönud. Siis võeti sügavkülmast välja friikartulid ja külmutatud pihvid ning Gabriela hakkas neid friikartuleid väga suure õlikuhja sees praadima. Mulle hakkas see lõhn juba väga vastu niiet ma jäin ikka oma tava juurde - puuviljasalat. Ja kell 1 läksin ma tuttu. Teised jäid veel väääga kõva häälega lobisema.. Isegi Gabriela jäi nende seltsi, kuigi tal oli tööpäev täna..

Hommikul ärkasin pool kaksteist, tegin minihommikusöögi ja veetsin oma päeva jälle arvutis. Enne kahte oli lõunasöök ja kell kaks keeletund. Esmaspäeval kell kaheksa hommikul võtab Patricia mind peale ja me sõidame tema kooli. Seega hakkasin peale keeletundi pilte otsima, mida neile näidata. Siis tuli mu tuppa Gabriela, kes on ka lõpuks avastanud, et mul on siin nii igav. Ütles, et ma läheks rattaga sõitma ja ta lubas mõelda, et äkki viib mind homme kuskile.. Rattasõidu asemel läksin hoopis kõndima ja jooksma. Väga mõnna oli. Homse kohta ma väga kindel ei ole, aga eks paistab. Siis rääkisin jälle natuke ema-isaga juttu.

Kui hästi läheb, siis lähme kuskile välja Camilaga õhtust sööma. Vähemalt nii ta eile lubas.. Loodame :)

Indiast on ka nüüd juba viis aastat möödas. Millegi pärast lähevad hiljutised mõttelennud just sinna paika. Oli tore! Vähemalt mõni asi :D

Aga tervitusi teile ja hoidke oma tervist. Kuulsin, kui jama see teie ilm on..  Vaesekesed..

No comments:

Post a Comment