Kohvi kohvikus.

Eilse pärast panin täna kohe meelega omale äratuse kella kümneks. Aitab magamisest. Aga midagi tarka ikka teha ei olnud. Vaatasin ühte dokumentaalfilmi tervislikust toitumisest. Pani mõtlema.. Päris palju.. Aga et muutuda selliseks tervist täis plikatirtsuks läheb vaja ikka tohutult palju tahtejõudu. Täna mul seda ei olnud. Ehk tulevikus on. Püüan hoolega! :)

Terve päev ongi tegelikult möödunud toas ja enamus ajast arvuti taga. Kolme aeg tegin natuke keeleõpinguid ja neljast oli keeletund. Sain ühe väga huvitava koduse ülesande. Pean reedeks kirjutama kirja oma kirjanduse õpetajale minu päevast Patricia koolis. Oioi.. Keeruline. Aga proovime ikka!

Siis sain ma teada, et mu armas väike Marie kirjutas oma suure õega mulle kirja ning nad panid selle posti 25. oktoobril. Kiri pole siiani minuni jõudnud. Väga-väga kahju!!! Arvatavasti on keegi paha postitädi/onu selle ära kaotanud.

Ootan juba väga pühapäeva, sest siis toimub meie reis YFUga Rochasse - kõige ilusamasse randa Uruguays!! Saan lõpuks ookeani äärde, arvestades seda, et Mananitaleses olev "ookean" on tegelikult jõgi.. Veel külastame mõnda linna ja tuletorne ning Patricia sõnade järgi üliväga ilusad lossi nimega Santa Teresa! OOTAAAANNN!!! Ja siis ei ole teil mõtet kuni järgmise reedeni siia bogisse tulla, sest arvuti jätan ma koju ja kirjutan võibolla alles järgmine laupäev.. Peab ruttu omale lühikesed püksid ostma!!

Kella seitsme aeg läksime Camilaga seda "teeaega" välja sööma. Käisime ühes ilusas restoranis meie kooli vastas, kus ma väga palju külastajaid näinud ei ole.. Päevasel ajal on see koguaeg tühi olnud, aga õhtul juba iluvad sinna mõned seltskonnad. Meiegi olime ainsad, kui sinna sisse sadasime. Tellisime capuchinod, mina veel ühe sooja võileiva ning Camila ühe puuvilja koogi. Kõik oli supermaitsev ja veetsime ühe toreda õhtupooliku ainult meie kahekesi. Tegelikult oli natuke imelik ka, sest alguses, kui laua taha istusime, oli päris tükk tegu jutu alustamisega. Piinlikud vaikusemomendid olid pikad ja tihedad. Aga kui juba kohvid ja söögid saabusid, tuli ka jutt niiet lõppkokkuvõttes oli kõik 5+. Ma ausalt ei tea, miks meie jutt alguses ratta peale ei saanud.. Nojamh. Kui meil olid juba oma söögid joogid enam-vähem lõpetatud, astus sinna sisse üks teine kamp. Jeeeii, ei olnudki enam kahekesi terves kohvikus!! Ja siis Camila ütles mulle, et need on väga kuulsad inimesed siin Uruguays.. Need onud on siin lauljad ja humoristid ja neil oli kõrval teatris algamas esinemine. Kui me väljusime sellest kohvikust, oli teatri esine rahvast paksult täis ja kõik olid ärevuses ja kibelesid kangesti juba teatrisaali. Keegi ei teadnud, et tegelikult need suured kuulsused alles kohvitasid kõrval kohvikus. Hihihihiii :)

Ja nüüd oleme taas kodus ning külla tulid Agustina ja Marikena. Toimub vist mingisugune filmivaatamine ja ma lähen uurin asja.

Olge vaprad!
Anni.