mu isamaa...

Hola sõbrad!

Täna juba 23.august ja neljapäev. Nädal tagasi lendasime lennukiga Uruguay poole. Küll läheb ikka aeg kiirelt. Varsti olen juba tagasi kodus.

Eile oli koolis esimesed tunnid filosoofia. Vääga igav oli. Teistel oli taaskord test, aga seda tehti kahekesi. Mina olin ühes grupis kolmas. Ja kuna ma asjast muhvigi ei teadnud, siis hakkasin sõnu õppima. Pähe küll väga midagi ei jäänud. Palju lihtsamini jäävad sõnad pähe, kui keegi õpetab mulle mingi sõna. Oskan nüüd öelda hispaania keeles veel seep ja must. Kolmas tund oli meil kirjandus, kus oli taas grupitöö mingi raamatu kohta ja ma pidin teiste vihikust copy-paste tegema. Pärast mulle tõlgiti ka natuke, et ma ikka aru saaks, mis ma kirjutan :D. Siis pidi tulema inka, aga see jäi ära ja peale seda pidi tulema mate, aga see jäi ka ära. Olin kurb, sest nendes ainetes oleks mul natuke huvitavam olnud..

Pärast toimus seebiäri koosolek. Mul oli seal suht ebahuvitav, sest ma ju ei jaga sellest hispaania keelest midagi.. Aga minust sai seal direktori assistent, ehk siis olen nüüd oma õe assistent. Votnii! Laupäeval tulevad kõik meie koju seepi tegema. Saab lõbus olema :D. Pärast miitingut läksime seepi ostma, aga poed olid lõunaks kinni. Kõndisime väga palju, aga seebi saime alles õhtul, kui läksime sõpradega peaväljakule juttu ajama. Enne sõpradega kohtumist käisime ka mingis arvuteid täis kohas, kus ma sain lõpuks Skype!! Olin õnnelik. See küll maksis, aga mina ei maksnud ja ma ei tea ka, kui palju see maksma läks. Camila ütles mulle ainult, et see on siin vääga odav ja kaardiga maksta ei saanud, seega ta maksis ise. Kui me sealt arvutimajast välja tulime, olid sinna ukse juurde maha jäetud kolm imearmast kutsikat, kes olid kasti sees ja nuuksusid. Mina oma suure koeralembusega jäin kohe neid sinna nunnutama. Kuna siin on koeri nii jõhkralt palju ,siis inimesed jätavad kutsikaid siin lihsalt tänavale. Neid ei ole kuskile panna, sest keegi ei taha neid.. Väga kurb. Emme, ma vist tulen vähemalt kolmekümne kutsikaga koju tagasi.. Mul hakkas neist niiiiii kahju.. Pärast tükk aega mõtlesin nende peale.. Hiljem, peale sõpradega jutustamist, pidi Camila minema klassiõe juurde oma joonestamist tegema. Kõndisime sealt arvutimajast mööda ja ma nägin, kuidas mingid väiksed lapsed need kutsikad endale võtsid. Aga nad võtavad need kutsikad ainult korra mängimiseks ja siis jätavad nad kuskile maha. Ja mul tuli jälle suur halastus peale.

Klassiõe juures oli tegelikult päris tore. Olgugi, et ma ei saanud midagi aru, mis nad räägivad, aga sellel klassiõel on väga tore ema, kes on ka väga hea kokk. Ta rääkis mulle oma algesises inglise keeles, et neil on mitu-mitu last. Üks neist oli 10-aastane tüdruk, kes joonistas mulle väga armsa pildi.

Nad tegid seda maailma kõige lihtsamat joonestamist kolm tundi. Väga ulme. Neil oli see vaja tänaseks joonestamiseks valmis saada ja nad väga ei osanud. Aga nende joonestamine on hoopis teistmoodi. Nemad ei tee teljestikku, nad ei kasuta peenjoont ega jämejoont jms. Nemad teevad kujundi harilikuga valmis ja siis teevad jooned musta markeriga üle. Ja lõpuks nad värvivad kujundi ära, tehes erinevad küljed erivärvidega. Ei tea.. Nad mingid imelikud.

Mõni päev tagasi selgus, et siin käiakse ka laupäeval koolis. Võiks ju teha nädala sees neli tundi rohkem, et siis saaks laupäeva ka vabaks, aga ei..  Õnneks on laupäeval meil kaks inkat ja kaks matet, niiet on vahva hommikupoolik.

Täna olid siis esimesed tunnid joonestamine, kus ma tegin siis oma vihikusse sama kujundi, mis nad tegid eile seal klassiõe juures. Kulus umbes 5 minutit :D. Tundsin ennast räige profina seal. Siis mõtlesin, mis edasi teha, sest teised pidid sellest kujundist veel teisele paberile ka ruumilise vaate tegema. See paber, millele uus tehti, oli läbipaistev ja see pandi eelmise paberi peale, niiet tehti copy-paste. Mina ei saanud aru, miks see vajalik on. Kui ma oma 5-minutilise kujundi valmis sain, mõtlesin, et olen kaval ja lõikan selle kujundi mõtteliselt pooleks ja joonestan siis paberile. Kui see tehtud sai, siis tegin sellest kujundist veel ühe ruumilise pildi, kust lõikasin veerandi ära, aga see jäi mul pooleli, sest tund sai läbi. Järgmised kaks tundi olid füüsikad, kus esimeses tunnis ma ei saanud midagi aru ja teises tunnis otsustasid õpilased hakata sõnamängu mängima. Oli kaks võistkonda, sõna võis seletada kaks minutit kuni äraarvamiseni ja teemaks oli filmid. Kõik karjusid sel ajal nii räigelt, et ma hoidsin kõrvu täiega kinni ja passisin seal omaette.. Aru ma ju midagi ei saanud... Taaskord.. Pärast füüsikat tuli ajalugu, kus teised said tööd kätte ja koos arutati vist need tööd läbi. Juttu oli palju ja arusaamist vähe..

Aga nüüüüüüüüd põneva osa juurde... Täna sain mina kuulsaks. Minult tuldi ajalehe jaoks intervjuud tegema ja isegi pilti tehti. Kindlasti üritan endale ka lehe sebida.. Mõelge ise.. Mina ja Uruguay ajalehes!!! :D Olen uhke!

Kuna neil on laupäeval iseseisvuspäev, siis kooli ei ole ja toimub mingi festival. Linna peal sõidavad juba mingid autot, millel on suured kõlarid peal ja kuulutavad seda festivali. Festivali teemaks on iga-aastaselt nostalgia õhtu. Eks näeb, mis saab. Reede õhtul tähistatakse ja meid on ka juba väga paljudesse kohtadesse kutsutud tähistama ja me ei ole veel suutnud otsustada. Laupäeva õhtul toimub aga pidžaamapidu kuskil kellegi juures. Pidžaamapidusid pidi siin vääga palju olema ja samuti on siin väääga palju festivale. Ehk siis pidu peo otsa!! :D

Ohjummel.. Pidin eile natuke ka piinlikust tundma, sest mult küsiti meie hümni esimesi ridu. Ma ütlesin neile kaks esimest rida ja nad jäid sellega väga rahule. Pärast hakkasin mõtlema ja mul ei tulnud enam hümni sõnad peale kahte esimest rida meelde.. Katastroooof!!!  Peab üle vaatama..

Täna lähme õhtul poole kümnest kultuurimajja (vist oli see koht), kus toimub mingi saate lindistus ja Camila kaks sõpra vist esinevad seal. Polegi täpselt veel aru saanud... Räägin kunagi täpsemalt!

Ilm on meil praegu väga soe. Juba hommikul oli. Ei pidanudki nelja kihti riideid selga panema. Võis ainult pluusi ja kampsiga minna. Tore! Päike ka paistab ja elu on lill! Šokolaadi tahaks ainult.. :) Õnneks mul kapis veel on!

Pildid ma panen üles siia:

Teie Anni!! :)

Musi-kalli-pai!