Thursday, August 30, 2012

Naerud ja nutud


30.08.12

Tsauksti!

Täna oli koolis taas üks tore päev. Esimesed kolm tundi olid joonestamised. Kuna mina aru ei saa, miks nad seda ühte tööd nii kaua teevad, siis otsustasin midagi muud teha samal ajal. Sain Camilalt hispaania-inglise sõnaraamatu, sest minu väikses sõnaraamatus on ainult mõned üksikud sõnad ja sellega ei saa midagi ära tõlgitud. Nüüd siis õpin hispaania ja inglise keelt korraga :). Aga kuna see sõnaraamat on väga vana ja lagunenud, otsustasin seda joonestamise tunni ajal parandada. Kleepisin välja tulnud lehed tagasi. Kahjuks kõike ei jõudnud teha, sest teip sai otsa. Vot nii palju on vaja seda raamatut parandada :D. Peaks minema vaatama, äkki nad müüvad siin hispaania-eesti sõnaraamatut. See oleks lihtsalt ülimalt tore!! 

Meie joonestamise tund. All on näha ka kujund, mida nad on mitu tundi teinud ja joonestanud igatpidi. Pikk onu pikkade rastapatsidega ja habemega on meie õpetaja. Tõesti, ta on ikka väga pikk..


Siis meil oli kaks füüsikat, kus keegi jälle midagi aru ei saanud. Õnneks ma pole seal tunnis ainuke, kes midagi aru ei saa. Ja füüsika tunnid on need kõige lärmakamad. Ja siis tuli ajalugu, mille tunni teemaks pidi olema Hiina, aga räägiti hoopis Eestist. See õpetaja on ikka loll küll. Ta rääkis meile, et ta loeb Sofi Oksaneni (?) raamatut, mis räägib prostitutsioonist ja Vene maffiast. Ja nüüd ta arvab, et Eestis on prostitutsioon üks väga levinud asi. Veel ütles ta, et Tallinn on Soome pealinn... Nagu mis asja??? Sa loed raamatut, mis kirjutab Eestist ja sa ei tea, et Tallinn on Eesti, mitte Soome pealinn..  See oli nagu pauk minu mõistusele. Ja muide ta on mulle juba vähemalt kolm korda öelnud, et ta loeb seda raamatut. Homme lubas selle ka kooli kaasa võtta. Eks näeb..
Aga igatahes, tervet koolipäeva arvestades oli mul väga lõbus. Sai naerda ja väga kõvasti, sai natuke piinlikust tunda. Piinlik oli see, et üks klassivend õpetas mulle lause, mille ma pidin ütlema teisele klassivennale, kes mind koguaeg piinab (nalja mõttes). Küsisin, et mis see lause tähendab, tema ütles, et „ma vihkan sind“ aga tegelikult tähendas see hoopis „anna mulle musi“. Ja nii see piinlik moment mind tabaski. Oi kui nõmedad need klassivennad on!! :D Aga siis oli minu jaoks jälle lõbus neid eesti keeles solvata ja mõnitada ning nemad ei saanud muidugi midagi aru. Mind ajas see väga naerma :D.

Pärast kooli pidi meil seebimiiting olema, aga enamus ei tulnud kohale, niiet me passisime seal mingi tunni lihtsalt ja siis otsustasime ära minna. Tulime koju sööma. Sõin mingi hiiigel suure kanakoiva. Ja KARTULIT ja porgandit. Väga hea oli. Peale sööki läks Camila linna oma kooli asju veel ajama, mina ei viitsinud tulla ja olin hoopis arvutis ja tudusin veidi. Muide, teistel vahetusõpilastel Uruguays keeletunnid juba käivad, minule aga ei ole ikka veel õpetajat leitud. Äkki kunagi tuleb see tore inimene siia, kes tahab, et ma ka oskaks mõne sõna hispaania keelt ja on nõus mind õpetama.

Tududa sain poole viiest seitsmeni. Seitsmest tuli hostema koju ja hakkas minuga hispaania keeles rääkima. Seletas ja seletas, kirjutas isegi paberile lause, aga mina ei saanud muhvigi aru. Siis läksime natuke söögipoolist võtma ja pärast seda hakkasin ma oma koolis kirjutatud tekste tõlkima. Väga keeruline on seda teha läbi kolme keele :D. Aga saab hakkama. Lõpuks tuli ka Camila koju, näpus uued kingad. Päris ilusad. Siis ma küsisin Camila käest, mis see hostema enne minult tahtis. Tema olla öelnud, et ma ei tohi üksi koju jääda ja tahtis teada, miks ma Camilaga kaasa ei läinud. Ta arvas, et äkki ma tahan siit ära minna :D. Kõik, mis ma teha tahtsin, oli vähe puhata ja tukastada. Ei, ma ei tule veel koju, ärge lootkegi :D.

Nüüd siis lõpetasin just õhtusöögi söömise. Sõin hamburgerit. Algul mõtlesin, et nüüd tuleb kahe suure saia vahel salat ja pihv ja kaste, no ikka selline tõeline hamburger, aga tuleb välja, et nemad nimetavad hamburgeriks ka tavalist pihvi. Niiet sõin pihvi ja saia. Magustoiduks sõin mitu päeva vanu pannkooke selle ülihea kreemiga, mille nimi mulle praegu meelde ei tule. Aga neil ongi siin kombeks järgmise päeva söök õhtul valmis teha, niiet kui kätte jõuab söögiaeg, siis sööme soojendatud toitu. Värskelt tehtud toitu otse pliidilt saab ainult vanaema juures. Vahepeal muidugi saab kodus ka. Aga seni olen saanud kodus värsket toitu ainult lõunal ja see on olnud selline lihtne valmistada. Näiteks ühel päeval olid nuudlid mingi hea kastmega ja ühel teisel päeval ravioolid. Aga sellegi poolest on söögid siin ülihead!! Varsti olen väga-väga paks.

Head ööd! :)

Teie mina.

PS! Koolis tuleb viimasel ajal koguaeg suur tantsutuju peale. Tahaks tantsida!!! Aga siin ei ole ühtegi vahvat tantsustuudiot. Vähemalt ma ei ole kuulnud, et keegi kuskil sellises käiks. Üks tüdruk käib balletis, aga seda ma vist siin teha ei taha. Kahju..

Wednesday, August 29, 2012

seebimull


29.08.12

Tervist! Istun siin arvuti taga täis rahu ja rõõmu. Täna oli väga tore päev. Kõigepealt olid kaks filosoofiat, siis pidi olema kirjandus, aga see jäi ära, siis oli inglise keel, kus õpetaja ei ole just kõige meeldivam ja ta ise ei oska väga inglise keeltki ja siis tuli mate. Inglise keeles ja mates jõudsime ühe tunni jooksul ühe ülesande lahendada. Vahva, mis? Kuna filosoofia tund oli nagu ikka suhteliselt igav, siis taasavastasin enda jaoks numbrimängu :). Vaba tunni ajal olin koos klassiõdedega, rääkisime juttu ja istusime niisama. Camila leidis omale peika, kes muide on meie klassivend. Seega tema oli koos oma uue südamekaaslasega kuskil mujal. Olgu neil koos tore! :).

Pärast kooli läksime Manueli juurde seepe tegema. Kuna ma eelmine kord olin üsna laisk ja ei teinud midagi, siis seekord ma olin üleliia tubli. Ma tegin seepe, kirjutasin kilekottidele peale Green Apple (meie nö firma nimi), sest neid me hakkame Montevideos koos seepidega rahvale andma (vähemalt nii sain mina aru) ja pärast seebitamist koristasin seda suurt läbu. Kõigil ütlesid mulle, et ma ei koristaks, sest ma olin juba niigi palju teinud, aga esiteks, mul hakkas Manuelist kahju, kelle kodus me neid tegime ja see läbu oli tõõõeesti suuuur ja tema oli nii väsinud ning teiseks, kuna oma kodus emme käseb enda järelt koguaeg koristada, siis ma olen harjunud seda tegema.

Siin on üldse need lapsed kuidagi väga laisad kodu korras hoidmise suhtes. Näiteks iga hommik nii kui me oleme voodist püsti saanud jookseb ema meie voodeid tegema. Ma teeks hea meelega ise oma voodi ära, aga neil siin mingi eriline komme vahetada madratsil iga kord pooli (ehk kui ühel ööl magad ühe poole peal, siis järgmine öö magad teise poole peal). Siis siinne ema sai korra mu jalatsid kätte õues, kus nad kuivasid, sest ma natuke puhastasin neid. Tema aga võttis nad sealt õuest kuivamast ja tegi nad ülipuhtaks. Ja järgmine õhtu tahtis ta taaskord mu kosse puhastada, aga ma ei lubanud :). Siis ükspäev avastasin, et ta oli mu kapi korda teinud. See ei olnud minu arust üldse sassiski :D. Kui on söögiaeg, siis tavaliselt olen mina või ema nõud lauale pannud. Ma ei ole kordagi näinud, et Camila seda teeks, või et ta nõusid peseks, või üldse enda järelt koristaks. Ju neil siis käibki nii, aga mul hakkab siin vahepeal natuke igav ja siis ma kas koristan oma tuba, või olen köögis emal seltsiks ja koristan/katan lauda seal. Koguaeg oma arvutis ilma netita ka olla ei viitsi. Aga varsti ehk saan omale neti ja olen hüpersuperõnnelik!

Manueli juures koristamisega hakkas mul täitsa soe, niiet täna ei olegi kodus väga külm. Ei peagi kõiki riideid selga toppima ja kamina ääres istuma :). Kui tavaliselt on mu käed külmast tuimad juba, siis nüüd on nad soojad ja mõnnad..

Mõned kauaoodatud pildid:

Eile, ehk siis 28ndal läksime linna natuke teist kaudu. Läksime sellist teed pidi, mis läheb meie majast mööda, aga üles mäkke. Tavaliselt me lähme nats mäest alla. Ja sealt avanesid meile sellised vaated.





Meie klassi uks :).

 Kohviku esine.

Kohvik läbi akna. Millegi pärast sisse ei läinud, kuigi oleks võinud minna. Kohvikus on igastahes hullult palju magusaid asju, krõpse, joogipoolist, saab veel hamburgerit/võileiba osta. Seal on lihtsalt väääga suur valik.

Hoovis on pinksilaud, aga see on vist kivist. Umbes sarnane, mis nüüd seal Rubiini asemel oleval platsil on.

Koridoris seinte peal on päris mitu sellist suurt tahvlit. Ei saanudki päris täpselt aru, miks. Lihtsalt niisama.

Kooli hoov. Muru on kadunud :D.

Kooli välisuks, kust ma iga päev sisse-välja liigun.

Esimese korruse koridor.

Teise korruse koridor.

Tema on selle kooli nö õppealajuhataja, kes on väga-väga tore inimene. Koguaeg on ta sellise rõõmsa näoga ja kui mind näeb, siis lehvitab ja naeratab. Õpilastega tundub ta tõesti väga tore olevat.

Meie klass. Iga hommik, kui kooli lähme on kõik need laud-toolid segamini, sest peale meid tuleb sinna järgmine klass. Siin on muidu nii, et õpetajad liiguvad klassist klassi, mitte õpilased. Meie oleme koguaeg samas klassis, välja arvatud joonestamise tundide ajal.

Vahepeal istusime pargis, et oodata aega, mil võisime minna seepi tegema.

Kuna teised läksid poodi seepide jaoks lisa asju ostma, siis meie neljakesi tegime valmis esimesed seebid. Vasakult: viltune elevant, hiir, kes on mao suu juures, madu ja kõige parempoolne on minu tehtud inimolend. Nimeks pandi sellele mehikesele Tomi. Ma ei tea, miks.

Minu ilus Tomi.

Hiir ja madu üheskoos.

Viltune elevants.

Keegi ohmutohmu otsustas seebi mikrolaine ahju panna :D. Ühest väiksest seebitükist kasvas selline suur „asi“.

Ja välja võttes kukkus see muidugi kohe kokku.

Ilus roosa seebikene sulamas me potikeses.



Kahjuks otsustas see blogspot mõned pildid ära kustutada. Vihale ajab see netindus siin natsa.


Selline oli tänane postitus!
Varsti jälle!

Tsau! (muide, nemad ütlevad kas siin lahkuminnes tsau!)

Tuesday, August 28, 2012

teretore!


28.08.12

Täna oli minul täitsa tavaline päev. Hommikul läksin kooli, igavlesin kõikides tundides välja arvatud keemias, mis oli taaskord tore! Vist jääbki nii.. Loodetavasti. Paar tundi pidin ilma Camilata hakkama saama, sest ta läks arsti juurde. Kui ta tagasi tuli ja meil bioloogia algas, jagasin ma klassile mesikäpa batoonikesi, mis kõigile väga meeldisid!! Õnneks jäi mul natuke üle, mitte küll nii palju, et oleks saanud klassile veel jagada, aga nüüd ma saan siin üksi maiustada :). Mmmm, njammi..

Peale kooli tulime koju sööma ja siis läksime tagasi linna, et mulle Wifi ruuterit osta. Enne pidime aga ühe klassiõe juurest läbi minema, et ta saaks siis meiega ühineda. Seejärel läksime ühe klassivenna juurde, et ka tema saaks meiega ühineda. Ja siis pidime minema Camila ema töö juurde kingapoodi. Kuna laupäeval tuleb mul minna koos Camilaga tantsuklubisse tantsima, siis Camilal oli uusi kingija seelikut vaja. Ema töö juurest ta sobivat kingapaari ei leidnud. Ja kuna ta oli seal suhteliselt kaua ja me kõndisime klassiõe juurest linna ka suhteliselt kaua, siis me taaskord ei jõudnud ruuterit vaatama minna. Saime hoopis sõpradega kokku ja olime mõnda aega nendega. Vahepeal käisime ka ühes teises poes, kus Camila leidis endale sobivad asjad laupäeva jaoks. Ja juba varsti tulimegi koju, sest mates jäi meil kodune töö teha (mis muide on minu jaoks imelihtne, aga nemad alles õpivad seda, niiet Camila vajas aega) ja külmaks läks ka.

Täna tehti kodus kaminasse tuli ka. Veetsin seal päris kaua aega - sõin ja õppisin ja sõin veel ja varsti lähen jälle sinna sööma , sest saabub õhtusöögiaeg!! Need lõuna- ja õhtusöögid on siin siiamaani kõik ülihead olnud. Njammi. Igatahes praegu mul nii külm ei ole, kui tavaliselt on olnud. Aga külm on ikkagi. Hingamisel tuleb isegi auru suust välja! Nagu talv oleks majas sees, sest väljas muide on soojem olla :). Eriti halb on sellise külmaga duši all olla, sest sooja vett siin väga kauaks ei jagu ja lihtsalt sooja vee all vedeleda ei saa. Ja vannituba on siin ikka väga-väga külm.. Aga õnneks saabub varsti öö ja siis saab kahe sooja teki all olla. Fännan seda aega väga.

Aa.. muide täna ilmus ka see ajaleht, kuhu ma pidin intervjuud andma!! Camila lubas mulle tõlkida, et ma ka teaks, mis sinna minust kirjutati. Enamuse intervjuu ajast rääkis Camila, seega ma loodan, et sinna midagi paha pole kirjutatud. Aga pilt, mis ajalehte läks, on kõige jubedam üldse, mis minust tehtud on. Ja veel.. trummipõrinad.. täna ütles vanaisa mulle, et mind kutsuti ka kohalikku raadiosse intervjuud andma!!!! :D Ma olen ikka räige kuulsus siin! Tänaval ka kõik koguaeg vaatavad mind ja mõni jobudikust mees ka vilistab mulle. Üritan neist mitte välja teha.

Oma kalli issi palvel üritan homsest hakata rohkem pilte tegema ja siis proovin ma need siia ka üles panna (see arvuti on lihtsalt niiiii aeglane ja jookseb pidevalt kokku). Seniks varuge veel selle natuke kannatust! :).

Ettetänades,
A.

Monday, August 27, 2012

esmaspäev


27.08.12

Niisiis.. Eilne õhtu kujunes väga toredaks. Kui me siin alguses viiekesi olime, siis mul ei olnud õrna aimu ka, mis toimuma hakkab. Kuid iga natukese aja tagant helises ukse kell ja inimesi tuli järjest juurde. Lõpuks oli juba terve suur tuba rahvast täis ja Camila ütles mulle, et see on minu jaoks mõeldud õhtu – mul sai eile Minasesse elama asumisest nädal täis. Muidugi olin ma väga super õnnelik, sest kohal olid kõik uued sõbrad ja klassikaaslased. Veetsime koos toredalt aega. Pakkusin neile ka Eestist kaasa toodud draakoni komme ja nad olid väga kurvad, kui need otsa said. Tore, et neile meeldisid need :).

Täna hommikul pidin siis minema üksi kooli, ilma Camilata. Nagu ma arvasingi, ei olnud see üldse hirmus. Õppisin natuke iseseisev olema :). Camila pidi minema arsti juurde, aga kui ta sinna jõudis, sai ta teada, et tal hoopis homseks aeg pandud, ilmselt mäletasid valesti. Seega tuli ta viimaseks kolmeks tunniks ikkagi kooli. Täna jäi meil kirjandus millegi pärast ära ja selle tunni veetsime raamatukogus, kus teised õppisid keemia tööks. Mina pidin keemia töö ajal kirjutama midagi endast – mis mulle meeldib ja millega tegelen jne.. Ma oleks võinud ka vabalt seda tööd teha, sest teema, mille peale töö oli, oli üpris lihtne. Aga kuna ma ei tea inglisekeelseid ainete nimetusi, ja veel enam hispaaniakeelseid, siis otsustasin tööd mitte teha. Õpetaja aga sattus minu kirjutatust nii vaimustusse, et pean talle homme veel kirjutama. Ma mainisin seal paari sõnaga, kuhu ma reisinud olen ja nüüd ta tahab nendest täpsemalt teada, sest tallegi meeldib väga reisida. Oeh, keemia on siin koolis ikka väga tore, mulle meeldib!!

Pärast kooli pidime kohe koju minema, aga tuli välja, et meil taas üks seebimiiting vaja teha. Ma oleks seal peaaegu magama jäänud. Peab ikka selle keele ruttu ära õppima. Kahjuks ei ole mulle veel õpetajat leitud, kes oleks nõus 36 tundi mind natuke hispaania keele alal targemaks muutma. Mitte kellelgi ei ole minu jaoks aega :(. Loodame, et varsti saan siiski alustada õpingutega. Aga ma õpin igapäev midagi uut. Mitte küll palju, aga parem vähe, kui mitte midagi :).

Kolme aeg läksime taas linna. Camilal hakkas inglise keele tund ja mina tahtsin kaasa minna. Mõtlesin, et harin ennast seal ka nii muuseas.. Tunnis kuulasime mingit asja Ameerika kohta ja teised tegid märkmeid. Nad peavad järgmiseks tunniks kirjutama jutukese, kasutades neid märkmeid ja kõike, mis neile meelde jäi. Siis aga võisin ma nautida jälle kuulsuse hetke. Järgmiseks ülesandeks oli teistel küsida minu käest küsimusi minu kohta. Ja nad peavad järgmiseks tunniks kirjutama minust mini-biograafia (?). Arvasin, et mind pommitatakse küsimustega surnuks, aga kõik olid niiii arglikud. Ma mõtlesin, et need inimesed küll Uruguayst ei ole. Küsimusi esitasid ainult kaks tüdrukut ja üks neist oli Camila ja teine üks tüdruk koolist. Nemad teadsid minust juba niigi palju. Aga teised ei küsinud ühtegi küsimust. Ahjaa, õpetaja küsis ka natuke.

Kuna Camila ei viitsinud seal vist väga olla, ütles ta õpetajale, et me peame bussi peale minema ja tulime sealt tulema. Tegelikult läksime aga seebi asju uurima linna peale ja nii mööduski see aeg. Nüüd oleme kodus ja külmetame jälle :). Tahtsin ka WiFi ruuterit ostma minna, aga pood pandi neljast kinni ja me ei jõudnud sinna. Proovime homme jälle :).

Tupsu-tadaa!! :)


PS! Mõned pildikesed ka:
 Võtsin mina Eestist kaasa ristsõna, kuhu sisse ma poes ei vaadanud. Alles siin olles avastasin selle seest vot sellise ristsõna. See meenutas mulle kohe mu kullakalleid sõpru, kellega koos veetsin viimase peal folgi. Tänan teid!! :)




      























Vot sellised seebid siis. Haisesid väga pahasti. Täna käisime otsimas mingit asja, mis annaks seebile parema lõhna. Loodame, et järgmine kord saab parem :D

 See pood meenutas mulle kohe Monikat. Siiamaani ainus kangapood, mida ma näinud olen..











Ütlen veel igaks juhuks üle: kõik need meenutused, mälestused ja igatsused on toredad. Need ei tee
mind sugugi kurvaks, just vastupidi. Igakord, kui midagi sellist mulle pähe hüppab, tuleb näole suuuuur
naeratus. Ma olen väga õnnelik kõikide nende meelehetkede üle, sest need kui nad juba minu peas on,
siis nad järelikult tähendavad mulle palju. Ma olen praegu üks väga õnnelik inimene!!! Mul on siin ülitore
olla ja ma ei kavatse veel tükk aega kurb olla!! :D


Sunday, August 26, 2012


25.08.2012

Mina siin! Tere!
Nii, eilne nostalgia õhtu... Ei olnud suurem asi.. Läksime ikka selle tüdruku juurde, mis siis, et vihma sadas. Seal olid veel mõned tüdrukud ja poisid. Arvutist pandi muusikat ja samal ajal lauldi kaasa ning tantsiti. Muidugi olid enamus laulud hispaania keelsed, kuid kuulsin ka mõnd tuttavat viisi.. Muide, hispaaniakeelne räpp on väga halb. Ärge kuulake, ei soovita!
Ma olin millegi pärast nii väsinud, et ei olnud üldse tuju seal olla. Väga külm oli ka. Läksime alles kell pool üksteist ja tagasi tulime juba kaheteistkümnest. Kogu pidu!

Täna magasin kümneni, sest kool jäi selle festivali tõttu ära. Kes enam ei mäleta, siis kordan üle: me peame siin laupäeviti koolis käima. Umbes kella üheni vedelesime niisama ja siis hakkasid seebitajad tulema. Tegime väikse hunniku rohelisi seepe valmis. Ehk siis poest ostetud seebid tükeldati väikseks ja sulatati ära. Siis pandi vormidesse tahenema ja nii valmisidki väga rõvedalt haisvad seebid :D. Ma ei kujuta ette, kes neid osta tahab.. :D Kahtlane.. Aga vähemalt oli meil lõbus. Nüüd siis jälle passime tühja ja varsti lähme pidžaama peole.

Mul on nii külm olla.. Ulme. Mul on mitu kihti riideid seljas, ma olen teki all ja mul on ikka nii külm.. Isegi meie talvel ei ole mul nii külm.. Tahaks sooja saada.. Väga.. Ja veel võtaks ühe õuna, ühe ploomi ja ühe ilma ussita hernekauna.

Olge ägedad!!

Teie mina.

26.08.2012

Nonii.. Peod peetud ja nädalavahetus möödas. Pidžaama pidu oli väga tore. Mängisime Playstationit, vaatasime kaks filmi ära ja rääkisime juttu. Filmide vaatamine siin on ikka väga nõme. Nad panevad kõik hispaania keelseks, niiet jutt oli filmile peale loetud. Ma ei saa pihta, kuidas nad saavad nii filmi vaadata, kui suu inimestel hoopis teistmoodi käib. Minu pärast pandi ka inglise keelsed subtiitrid alla. Ühes filmis inimesed veel laulsid ka ja siis laul tuli nende loomuliku häälega, aga jutt oli jälle teise häälega.. Väga häiriv minu jaoks.
Eilne päev oli mul saia päev. Hommikusöögiks sõin saia võiga ja moosiga. Lõunaks sõime mingeid pannkooke, mis olid täidetud mingi valge plöga ja maisiga.. Täitsa söödavad olid. Siis tõid seebitajad endaga kaasa kotitäie saiakesi, mille vahele oli pandud sink ja juust. Neid oli palju ja need olid väga head, arvestades sellega, et ma polnud ammu sinki/juustu saanud. Nemad siin peres ei söö vist võileiba singi ja juustuga. Kurb. Õhtul pidžaama peol sõime veel pitsat ja krõpsu. Nüüd ma ei kujuta ette ka, mitu lisakilo sellest päevast tuli. Kõik oli nii maitsev ja kõike tuli süüa :D.
Peol läksime umbes nelja aeg magama. Või no mina läksin. Teised tegid veel mingeid teste, mis nendes teismeliste ajakirjades avaldatakse.. Camila võttis neid ajakirju kodust ikka väga suure hunniku kaasa. Kuna mina neist midagi aru ei saanud, siis jäin tuttu ära.
Täna hommikul peale hommikusööki läksime parki kõndima. Selles pargis olid basseinid, laste mänguväljakud, kitsed, hirved, paabulinnud ja mingi lind veel, keda ma ei tunne.
Pärast parki läksime tagasi lõunat sööma – spagetid punase kastmega. Täitsa hea oli :). Ja peale lõunasööki viidi meid linnast natuke väljas asuvasse loodusparki. Siin Minases toodetakse pudelivett, mis on üle Uruguay kuulus. Seal siis asus selle tehas ja selle ümbrusesse oli tehtud kaunis pargike, kus pidid kasvama kõik taimeliigid, mis Uruguays üldse olemas on. Seal oli ka näha, kust see vesi tuleb. Täitsa ilus kohake oli. Kahjuks unustasin fotoka maha, aga ühel tüdrukul oli õnneks kaasas. Selle looduspargi lähedal asus ka väike lastele mõeldud ronimiskohake, kus oli veel pisike jalka väljak. Mängisime seal natuke aega võrkpalli. Kolmesed võistkonnad olid ja mina pidin need valima. Võistkondadele pandi nimed ka. Kuna teine võistkond oli hull One Directioni fänn ja nimetas oma võistkonna selle järgi, siis mina panin meie võistkonna nimeks Justin Bieber. Mitte, et ma Bieberi fänn oleks. Nimi sai valitud selle järgi, et need mõlemad on räiged jamad minu jaoks. Kahjuks me ei suutnudki välja selgitada, et kes siis võrguplatsil halvem on, sest koos olid kõik amatöörid. Võrkpalli kui mängu seal ei näinud.
Siis tulime koju ära ja nüüd istun taas siin väga külmas toas. Tüdruk, kelle juures pidu oli, omas nii mõnusat ja ilusat kodu. Neil oli isegi ahi, mis küttis toa soojaks. Väga mõnna oli seal olla.

Midagi ka tulevast nädalast. Homme, esmaspäeval pean minema üksi kooli, sest Camila peab arsti juurde minema. Saab huvitav olema! Järgmine nädal mingi aeg peaksid hakkama mul ka hispaania keele tunnid. YFU Uruguay on natukene juhm selles mõttes, et ma pidin neilt mitu korda küsima, et kunas mul need keeletunnid algavad. Algul öeldi, et uuri koolist, nemad teavad. Koolis aga öeldi mulle, et nemad ei tea midagi. Lõpuks, kui Camila helistas YFUle, siis öeldi, et nad otsivad mulle õpetajat ja järgmisest nädalast peaksid siis hakkama. Eks näeb, mis toimub.

Praegu kõik ja olge tublid!

A.

Friday, August 24, 2012

Uni all the time!


24.08.12

Tere siit nostalgia õhtult. Täna siis peetakse siin linnas suurt festivali ja iseseisvuspäeva. Pannakse vastavalt riidesse ja minnakse tantsima. Meie riidesse ei pane ja tantsima vist ka ei lähe, meie lähme lihtsalt peole.
Eile õhtul oli siis seal kultuurimajas saade, mis sarnanes meie superstaari saatele. Kõik kohalikud lauljad olid kokku tulnud – osad sakkisid, osad rokkisid. Enamus laulud olid hispaania keeles, aga õnneks sai kuulda ka paari inglise keelset lugu. Ühel korral laulis ka saatejuht. Ta laulis Michael Jacksoni laulu „Heal The World“. See esitus mulle absoluutselt ei meeldinud. Kurvaks tegi lausa. Kui see laul on suht selline rahulik ja kurva moodi, siis tema laulis seda nagu väike laps, kes just uue mänguasja sai ja nüüd rõõmust hüppab. Nojah.. Vähemalt oli laul hea. Kogu see saade oli seekord pühendatud nostalgia õhtule ja keegi seekord sellest saatest välja ei kukkunud. Aa.. Osadele lauljatele tulid selja taha nö tantsutüdrukud – 5 väikest tüdrukut, kes tegid koguaeg samu liigutusi, aga erineval ajal ja rütmi ei läinud neist ükski. Aga tublid tüdrukud siiski. Tore, et püüdsite! :)
Eile seal nostalgia õhtul tundsin ma ennast nagu oleks Justin Bieber kuskile algkooli sattunud. Nii laulude ajal kui ka laulude vahepeal karjusid meie taga istuvad poisid koguaeg minu nime ja I love you. Kui saade läbi sai ja koju tahtsime minna, siis mul oli tükk tegu, et motika juurde saada, sest kõik need poisid olid seal, karjusid mulle ja ei lasknud ära minna. Lõpuks, kui motikal olin, kogunesid nad selle ümber ja hakkasid pildistama. Õnneks suutis ema suht kiirelt sealt ära sõita, aga sellist asja ma enam kogeda ei taha. Nüüd sai mulle selgeks, et teen kõike selleks, et mitte kuulsaks saada :D. Nagu see peakski kunagi juhtuma :D.
Koju jõudes olin ma nii väsinud. Kell oli 12 öösel ja täna oli kool. Läksime kohe magama.. Aga täna oli koolis siiski väga raske olla. Kõige pealt oli meil ajalugu, siis mate ja siis kaks astronoomiat. Pärast seda tuli vaba tund ja kirjandustesse me enam ei läinud, sest õpetajat vist ka ei olnud, nagu ma aru sain. Aga astronoomia tund oleks kindlast väga põnev olnud, kui ma oleks midagi jaganud. Nad õppisid tähe sündimist. Sellest sain aru, sest õpetaja tõi mulle teiseks tunniks mingi väikse raamatu, kus oli sellest inglise keeles kirjutatud ja see oli täitsa huvitav. Aga mul oli väga räige uni peal, niiet ma väga ei süvenenud sellesse teemasse. Muud tunnid olid täiega igavad, ei hakka neist kirjutamagi.
Pärast kooli tulime koju ja tegime mingeid „üllatus hot doge“. Nii nad neid kutsuvad siin peres. Kõigepealt võtsime sellehot dogi viineri, selle ümber panime singi, juustu ja siis mingi asja, mis ahjus küpses nagu saialaadseks tooteks. Päris hea kiirtoit oli :D.
Kuna ma olin nii väsinud, siis ma läksin pärast sööki mingi ühe aeg pikutama. Pikutamisest sai midagi enamat ja ma ärkasin alles nüüd, kui kell on pool seitse läbi. Seega 5 ja pool tundi lõunauinakut. Pole paha!! :)
Varsti, ehk siis kümne aeg alles lähme siis kuskile peole. Meil kaks valikut – kui vihma ei saja, siis lähme ühe tüdruku juurde, kui vihma sajab, siis lähme Manueli juurde. Mina loodan, et vihma sajab, sest ma ei tunne väga neid tüdrukuid siin ja Manuel oskab inglise keelt ja mul oleks veits huvitavam, aga Camila loodab, et vihma ei saja.. Eks näeb.. :) Aga ma arvan, et ma pean leppima kaotusega.

Homme taas! Loodetavasti!
Adjos amigos!

Anni.

Thursday, August 23, 2012

mu isamaa...


Hola sõbrad!

Täna juba 23.august ja neljapäev. Nädal tagasi lendasime lennukiga Uruguay poole. Küll läheb ikka aeg kiirelt. Varsti olen juba tagasi kodus.
Eile oli koolis esimesed tunnid filosoofia. Vääga igav oli. Teistel oli taaskord test, aga seda tehti kahekesi. Mina olin ühes grupis kolmas. Ja kuna ma asjast muhvigi ei teadnud, siis hakkasin sõnu õppima. Pähe küll väga midagi ei jäänud. Palju lihtsamini jäävad sõnad pähe, kui keegi õpetab mulle mingi sõna. Oskan nüüd öelda hispaania keeles veel seep ja must. Kolmas tund oli meil kirjandus, kus oli taas grupitöö mingi raamatu kohta ja ma pidin teiste vihikust copy-paste tegema. Pärast mulle tõlgiti ka natuke, et ma ikka aru saaks, mis ma kirjutan :D. Siis pidi tulema inka, aga see jäi ära ja peale seda pidi tulema mate, aga see jäi ka ära. Olin kurb, sest nendes ainetes oleks mul natuke huvitavam olnud..

Pärast toimus seebiäri koosolek. Mul oli seal suht ebahuvitav, sest ma ju ei jaga sellest hispaania keelest midagi.. Aga minust sai seal direktori assistent, ehk siis olen nüüd oma õe assistent. Votnii! Laupäeval tulevad kõik meie koju seepi tegema. Saab lõbus olema :D. Pärast miitingut läksime seepi ostma, aga poed olid lõunaks kinni. Kõndisime väga palju, aga seebi saime alles õhtul, kui läksime sõpradega peaväljakule juttu ajama. Enne sõpradega kohtumist käisime ka mingis arvuteid täis kohas, kus ma sain lõpuks Skype!! Olin õnnelik. See küll maksis, aga mina ei maksnud ja ma ei tea ka, kui palju see maksma läks. Camila ütles mulle ainult, et see on siin vääga odav ja kaardiga maksta ei saanud, seega ta maksis ise. Kui me sealt arvutimajast välja tulime, olid sinna ukse juurde maha jäetud kolm imearmast kutsikat, kes olid kasti sees ja nuuksusid. Mina oma suure koeralembusega jäin kohe neid sinna nunnutama. Kuna siin on koeri nii jõhkralt palju ,siis inimesed jätavad kutsikaid siin lihsalt tänavale. Neid ei ole kuskile panna, sest keegi ei taha neid.. Väga kurb. Emme, ma vist tulen vähemalt kolmekümne kutsikaga koju tagasi.. Mul hakkas neist niiiiii kahju.. Pärast tükk aega mõtlesin nende peale.. Hiljem, peale sõpradega jutustamist, pidi Camila minema klassiõe juurde oma joonestamist tegema. Kõndisime sealt arvutimajast mööda ja ma nägin, kuidas mingid väiksed lapsed need kutsikad endale võtsid. Aga nad võtavad need kutsikad ainult korra mängimiseks ja siis jätavad nad kuskile maha. Ja mul tuli jälle suur halastus peale.

Klassiõe juures oli tegelikult päris tore. Olgugi, et ma ei saanud midagi aru, mis nad räägivad, aga sellel klassiõel on väga tore ema, kes on ka väga hea kokk. Ta rääkis mulle oma algesises inglise keeles, et neil on mitu-mitu last. Üks neist oli 10-aastane tüdruk, kes joonistas mulle väga armsa pildi.

Nad tegid seda maailma kõige lihtsamat joonestamist kolm tundi. Väga ulme. Neil oli see vaja tänaseks joonestamiseks valmis saada ja nad väga ei osanud. Aga nende joonestamine on hoopis teistmoodi. Nemad ei tee teljestikku, nad ei kasuta peenjoont ega jämejoont jms. Nemad teevad kujundi harilikuga valmis ja siis teevad jooned musta markeriga üle. Ja lõpuks nad värvivad kujundi ära, tehes erinevad küljed erivärvidega. Ei tea.. Nad mingid imelikud.

Mõni päev tagasi selgus, et siin käiakse ka laupäeval koolis. Võiks ju teha nädala sees neli tundi rohkem, et siis saaks laupäeva ka vabaks, aga ei..  Õnneks on laupäeval meil kaks inkat ja kaks matet, niiet on vahva hommikupoolik.

Täna olid siis esimesed tunnid joonestamine, kus ma tegin siis oma vihikusse sama kujundi, mis nad tegid eile seal klassiõe juures. Kulus umbes 5 minutit :D. Tundsin ennast räige profina seal. Siis mõtlesin, mis edasi teha, sest teised pidid sellest kujundist veel teisele paberile ka ruumilise vaate tegema. See paber, millele uus tehti, oli läbipaistev ja see pandi eelmise paberi peale, niiet tehti copy-paste. Mina ei saanud aru, miks see vajalik on. Kui ma oma 5-minutilise kujundi valmis sain, mõtlesin, et olen kaval ja lõikan selle kujundi mõtteliselt pooleks ja joonestan siis paberile. Kui see tehtud sai, siis tegin sellest kujundist veel ühe ruumilise pildi, kust lõikasin veerandi ära, aga see jäi mul pooleli, sest tund sai läbi. Järgmised kaks tundi olid füüsikad, kus esimeses tunnis ma ei saanud midagi aru ja teises tunnis otsustasid õpilased hakata sõnamängu mängima. Oli kaks võistkonda, sõna võis seletada kaks minutit kuni äraarvamiseni ja teemaks oli filmid. Kõik karjusid sel ajal nii räigelt, et ma hoidsin kõrvu täiega kinni ja passisin seal omaette.. Aru ma ju midagi ei saanud... Taaskord.. Pärast füüsikat tuli ajalugu, kus teised said tööd kätte ja koos arutati vist need tööd läbi. Juttu oli palju ja arusaamist vähe..

Aga nüüüüüüüüd põneva osa juurde... Täna sain mina kuulsaks. Minult tuldi ajalehe jaoks intervjuud tegema ja isegi pilti tehti. Kindlasti üritan endale ka lehe sebida.. Mõelge ise.. Mina ja Uruguay ajalehes!!! :D Olen uhke!

Kuna neil on laupäeval iseseisvuspäev, siis kooli ei ole ja toimub mingi festival. Linna peal sõidavad juba mingid autot, millel on suured kõlarid peal ja kuulutavad seda festivali. Festivali teemaks on iga-aastaselt nostalgia õhtu. Eks näeb, mis saab. Reede õhtul tähistatakse ja meid on ka juba väga paljudesse kohtadesse kutsutud tähistama ja me ei ole veel suutnud otsustada. Laupäeva õhtul toimub aga pidžaamapidu kuskil kellegi juures. Pidžaamapidusid pidi siin vääga palju olema ja samuti on siin väääga palju festivale. Ehk siis pidu peo otsa!! :D

Ohjummel.. Pidin eile natuke ka piinlikust tundma, sest mult küsiti meie hümni esimesi ridu. Ma ütlesin neile kaks esimest rida ja nad jäid sellega väga rahule. Pärast hakkasin mõtlema ja mul ei tulnud enam hümni sõnad peale kahte esimest rida meelde.. Katastroooof!!!  Peab üle vaatama..

Täna lähme õhtul poole kümnest kultuurimajja (vist oli see koht), kus toimub mingi saate lindistus ja Camila kaks sõpra vist esinevad seal. Polegi täpselt veel aru saanud... Räägin kunagi täpsemalt!

Ilm on meil praegu väga soe. Juba hommikul oli. Ei pidanudki nelja kihti riideid selga panema. Võis ainult pluusi ja kampsiga minna. Tore! Päike ka paistab ja elu on lill! Šokolaadi tahaks ainult.. :) Õnneks mul kapis veel on!

Pildid ma panen üles siia:

Teie Anni!! :)
Musi-kalli-pai!

Wednesday, August 22, 2012

Olen siiski veel olemas!! :)

Tsaukipauki!

Mõnda veel orientatsioonist. Eile päeval ehk siis viimasel orientatsiooni päeval käisime mere ääres, mis tegelikult oli vist jõgi..  Ei tea, ei saanud väga hästi sellest aru.. Igatahes mere ääres me kirjutasime taaskord kirjad (tegime seda ka Eesti ELOl) iseendale, kuhu kirjutasime, mida me ootame oma aastalt. Need me saame aasta lõpus tagasi. See meri on seal tänava ääres ja samal ajal, kui meie kirjutasime, läks sealt mingi jooksu maraton mööda ja muidugi me hakkasime kaasa elama, aga üsna varsti me siiski tüdinesime sellest. Pärast kirjade kirjutamist pidid osad vahetusõpilased ära minema, sest nad elavad rohkem põhja pool ja nende bussid sõidavad väga kaua. Meie kõndisime veel mööda mere äärt ja nautisime ilusat ilma. Sel päeval oli nagu tõsiselt palav. Meie suvi. Väga kantis värks selles mõttes, et neil on talvel sama soe, kui meil suvel.

meie mere ääres olemas















Kõik VÕP-d Uruguays :)










 



Rääkisin natuke juttu ka ühe yfukaga, Santiago on nimi. Ta käis üks aasta Eestis interniks ja ta rääkis mulle kõigest, mis talle siin meeldis ja mis ta siin tegi. Tegelikult üldse kõik yfukad teavad siin Eestist hullult palju ja mõned neist oskavad isegi natuke eesti keelt. Päris huvitav oli siin Uruguays rääkida võõramaalasega eesti keeles. Ma pole sellist asja varem kogenud! :) Santiago rääkis mulle ka liiklusest, et miks see nii hull on. Siin saavad inimesed juhiload kätte imelihtsalt. Näiteks tema õppis hommikul ja õhtuks olid tal load käes. Ja arvatavasti sellepärast on siin nii palju õnnetusi. Ta ütles mulle, et iga 17 tunni jooksul on üks inimene Uruguays, kes liikluses surma saab ning 90 inimest, kes saavad liikluses vigastada. Päris hull värk on tõesti.



















YFU Uruguay kontoris töötajad ehk siis need kõige tähtsamad ninad. Keskel on Santiago.

Kui me hostelisse tagasi jõudsime, algas lõuna. Sõime hamburgereid, mis me ise valmis tegime. Kahe saia vahele panin siis sinki, juustu, salatilehe, ketšupit ja majoneesi ja see oli nagu parim burger maailmas!!! :) Ükski kiirtoidu söögikoht ei anna nii head burksi. Ahjaa.. Mu isa-ema oskavad ka sama head burksi teha!! Kõige paremad üldse! :D Pärast sööki oli väike puhkeaeg ja siis läksimegi juba bussijaama, et hakata sõitma oma perede poole. Need, kelle pere on Montevideos, neile tuldi muidugi hostelisse järgi. Bussijaamas jätsin teistega hüvasti ja asusingi Minase poole teele. Üksi. Päris hirmus oli tegelikult, kui aus olla. Montevideost lahkusin kella viiest ja buss sõitis 2,5 tundi!! Kuidas saab 120 kilomeetrit nii kaua sõita?? Õnneks läks aeg kiiresti, sest aknast oli päris huvitav Uruguayd vaadata. Ja mõnus oli eesti muusikat Mp3-st kuulata samal ajal..
Bussijaamas olid mul vastas Camila koos oma paljude sõpradega ja Camila ema. Ema pidi kohe ära minema, sest Camila isa oli samuti Montevideost tulemas, aga ta lahkus juba esmaspäeva hommikul, kui ta läks oma puhkuse ajal kalale. Niiet ma ei olegi teda veel näinud. Aga meie läksime Minase kõige tähtsamasse parki istuma, kus me rääkisime natuke juttu ja olime niisama. Pärast seda läksime Camila ja ühe ta sõbraga taksoga koju ning teised tulid jala järele. Istusime siin edasi, rääkisime juttu ja sõime pitsat. Pitsa oli veits imelik, sest seal peal oli ainult see tomati kaste ja muud ei midagi. Isegi mitte juustu. Istusime umbes paar tunnikest ja siis nad said aru, et ma olen väga väsinud :D niiet nad läksid koju ära ja ma sain minna magama. Magada oli väga külm, sest siin ei ole ju majad soojustatud nii nagu Eestis.
Järgmisel päeval ehk siis esmaspäeval pidin juba kooli minema. Yfukad ütlesid küll, et ole mõned päevad kodus ja mine vaata linna, aga kuna Camila pidi kooli minema ja ema tööle, siis ma oleks jäänud vanaisaga kahekesi koju ja ma mõtlesin, et mis seal ikka, alustan kohe :). Kooli sõitsin motikaga :D Tegelikult sõitis ema ja ma istusin tema selja taga KOOS KIIVRIGA!! :D Ma küsisin ka Santiago käest üle, et kas see on lubatud, kui ma ise ei juhi ja istun taga ning kannan kiivrit ning mulle öeldi, et on. Muidu on YFU reeglites kirjas, et ise ei tohi ühtegi mootorsõidukit juhtida. Isegi, kui load on olemas. Kooli jõudes olin ma muidugi kohe räige staar, sest kõik tahtsid minuga tutvuda, minuga rääkida ja minust kõike teada. Võin öelda ka seda, et see ei ole siiani veel lõppenud. Ma käin siin alles viiendas klassis (Eestis on see kümnes klass), kuigi peaksin tegelikult olema kuuendas klassis. Algul ma mõtlesin, et äkki ma saan ära vahetada ja olla koos oma vanustega ja õppida seda, mis mulle ka kasulik on, aga siis selgus, et kuues klass käib koolis õhtul. See tähendab, et nad tulevad kooli alles kella viie paiku õhtul ja lahkuvad koolist umbes kell 11-12 öösel. Ja kuna Camila on väga tore tüdruk ja ütles, et kõik tema sõbrad on minu sõbrad, siis ma arvan, et ta ei muutu kadedaks, kui ma tema sõpradega suhtlen :). Seega otsustasin, et ma jään praegu ikka viiendasse klassi, sest pärast suvevaheaega pean ma niikuinii kuuendasse minema ja siis ma saan kogeda ka öösel koolis käimist :D.
Igatahes, esimene ja teine tund olid meil ajalugu, kus neil oli test nõukogude liidu peale. (Kallis õpetaja Vislapuu, kui Te seda loete, siis pean piinlikusega tõdema, et ma olen selle teema ära unustanud.) Õpetaja andis mulle ülesandeks kirjutada inglise keeles Viljandi ajaloost aastatel 1991-2012. Ma ei osanud midagi kirjutada. Kirjutasin hoopis tervest Eestist, näiteks nagu taasiseseisvumisest, Euroopa Liitu astumisest ja euro kasutusele võtust. Kuna mul oli üpris vähe teksti, siis pidin veel kirjutama meie industriaalmajanduse arengust. Sinna sokkisin ka midagi kokku, mis on üsna loogiline igale riigile. Kirjutasin veel ka meie põllumajandusest midagi kahtlast :D. Ja kui ma oma töö ära andsin, ütles õpetaja, et ta loeb Eesti kohta mingit raamatut, mis kirjutab prostituutidest ja Vene maffiast. Pidi selle järgmiseks ajaloo tunniks kaasa võtma. Ühesõnaga ta teab Eestist päris palju ja kui ma selle töö ära andsin, siis mul hakkas täitsa piinlik, sest mulle tundus, et ma ei tea Eestist mitte muhvigi. Tund ise oli väga lärmakas. Kui meil on tavalises tunnis natuke juttu ja kontrolltöö ajal täielik vaikus, siis siin on kontrolltöö ajal väga palju lärmakust ja tavalise tunni ajal õpetajat enam ei kuule. Kolmas tund oli meil kirjandus. Seal oli grupitöö ja see oli suht igav. Neljas ja viies tund olid keemiad. Keemia õpetaja on ülitore. Ma ei saanud küll väga midagi aru hispaania keelsest keemiast, aga muidu oli tore.  Ja oligi koolipäev läbi. Kool algas 8.30 ja lõppes 11.55. Koduseid töid siin ei ole ja tunnid on väga lärmakad niiet väga lihtne on.















Minu klass. Osad on küll puudu, sest nad siin millegi pärast puuduvad, kui väljas vihma sajab.













Koolis on sellised pingid, kus tool ja laud on üksteisega koos ja laud on väga pisike. Kahjuks see sõnastik ei ole väga hea, kui tahaks koolis midagi tõlkida. Seal on väga vähe sõnu sees ja enamus koolis kasutatavatest sõnadest sealt puuduvad.

Pärast kooli tulime koju. Siin on kõigil töölistel lõunapaus korraga. Sel ajal suletakse kõik asutused ja minnakse koju sööma. Niisiis tulime jälle motikaga koos Camila emaga koju ja sõime siin mingit pastat, mis nägi välja nagu pelmeenid, aga liha asemel oli vist see vetikas, mis nad siin söövad. See pasta oli koos mingi kastmega ja sinna peale panin veel juustu ja siis maitses täitsa okeilt. Magustoiduks sõin veel ühe mandariini. Mandariinid muide on siin niiiiiiiiiiii head. Meil saab ainult jõuludel selliseid ja siis nad on ka mingi mürgiga üle pritsitud, et nad seisavad nii kaua. Siin seisavad nad ainult paar päeva ja juba lähevad koledaks, sest need ju kasvavad siin ja neid ei pritsita mingi jurriga kokku. Pärast lõunat olime Camilaga terve päev kodus, rääkisime juttu,vaatasin tema pilte, tema vaatas minu pilte, olin internetis jms. Te ei kujuta ette, millised tordid siin on. Camilal olid enamus pildid oma sünnipäevast või mõnest muust sündmusest, kus oli peal tort. See on ulme. Näiteks olid paar torti sellised, kus barbie nukule oli söödav kleit selga meisterdatud, siis oli ükssarvik tehtud jne. Kui ma kunagi päris ise ka mõnda sellist torti näen, siis saadan teile pilte.















Issi tuletas meelde, et Eesti taasiseseisvus päev oli esmaspäeval. Panime kohe lipu välja ja Camila tegi kohe sellise vahva sildi ka :) PALJU ÕNNE, EESTI!















Üks väga-väga magus magustoit, mille Camila vanaema tegi. Seal on mingi vaht, mida nad kasutavad tortide kaunistamiseks, riis ja siis ma arvan, et palju suhkrut ja piima. Täpselt ei tea. See oli minu jaoks natuke liiga magus, aga kui seda vähem süüa, siis see on väga hea :)

Õhtul andsin kingitused ka üle. Neile väga meeldis leib. Emme, Camila vanaema tahab sult retsepti saada :D. Ma ei tea küll, kust nad rukkijahu saavad, aga sa võiksid mulle siis meilile saata kirjelduse, kuidas sa teed seda maailma parimat leiba, mida ma juba praegu väga igatsen!!!! Pead vist kunagi pakiga saatma :D. Samuti meeldis neile see tassike Viljandi lossmägede pildiga, selle kadakapuust võinoa lõhn ja vanaisa väga-väga kiitis Vana Tallinnat. Kohe mitu korda ütles mulle, et talle meeldis see. TORE! :) Komme nad kahjuks ei avanud veel, kuigi mulle endale tuli väga suur isu peale.. :D Aga ma ei hakanud neil neid käest ära sööma. Saladuskatte all ütlen, et mul on kapis veel.. :D
Eile õhtul jõin ka matet nendega, sest siin on hullult külmaks läinud. Eile ei olnud isegi nii külm, kui praegu, sest mul on seljas kolm kihti riideid ja mul on ikka külm :S. Vihma sajab ka koguaeg. Ma ei saa aru, kuidas see üks päev nii ilus sai olla. Aga varsti tuleb suvi ja siis on SOE!! :D

















Ausalt, ma ei tea, miks mul selline kantis nägu siin pildi peal on. Piinlik. Aga mate on hea. Algul tundus küll selline mõtetu, aga see hakkab järjest rohkem meeldima mulle :).

Õhtusöök on siin kella 21-22 ajal. Pärast seda ollakse veel mõned minutid üleval ja siis minnakse magama. EMME! Ma olen siin tubli ja ma lähen juba kell kümme magama! :) Võid mind nüüd kiita! Aga õhtusöögiks sõime me taaskord vanaema tehtud sööki, milles oli liha, porgand, kartul ja mingi kastme moodi asi. Umbes nagu ühepajatoit, aga mitte ükski ühepajatoit ei ole muidugi nii hea, kui minu emme oma. See on parim. Igatsen ka seda tohutult! Kuid see söök oli ka väga-väga hea.
Täna läksime kooli varem, sest nüüd hakkasid tunnid 7.45. Pidime minema 7.25 bussiga, sest vihmaga on päris halb motikaga sõita. Kui kell oli 7.20 ütles Camila, et peame kiirustama. Mina panin ennast kohe valmis, et juba bussile joosta, aga tema istus veel söögilauas edasi ja jõi oma kohvi. Ja nii me jäimegi bussist maha. Õnneks hommikul vihma ei sadanud ja saime ikka motikaga kooli minna. Seekord viidi mind esimesena kooli ja kõik kohe küsisid, et kus Camila on. Õnneks ta varsti tuli ja siis ma sain jälle läbi tema kõigitega suhelda. Peale tema on veel üks inimene, Manuel, meie klassivend, kes oskab inglise keelt. Ta on ülitore ja vahva sell. Tema pere on ka mõne vahetusõpilase varem enda koju võtnud ja ta teab täpselt, mida ma tunnen, seega on tore temaga suhelda :).
Esimene tund oli täna filosoofia, mis oli igav, sest ma ei saanud midagi aru. Siis oli füüsika. Mõnda sain isegi aru ja see oli täitsa suur ime, sest ma ei saanud eelmine aasta ikka millestki aru ja nad õpivad sama asja, mis meie kunagi.


















See valem, kuhu poole on nool tõmmatud ja selle taga on üks rõõmuhõiskeline tekst. Selle valemi suutsin ma kirjutada enne oma vihikusse, kui õpetaja jõudis selle tahvlile kirjutada, seega ma sain asjast aru ja ma olin tohutult õnnelik!!! :D Ka Camila sai aru, et mina sain sellest teemast aru ja ta kohe teatas tervele klassile sellest ja mulle plaksutati :D

Koolis on üldse nii, et kui ma õpin ära mõne uue sõna, siis kõik plaksutavad ja on rõõmsad. Kaasaarvatud mina muidugi :D.














Üks klassivend tegi mulle sellise pildi, et ma saaksin natuke sõnu õppida. Nii armas, kas pole?! :)

Siis tuli keemia. Jeee, see oli väga tore jälle. Õpetaja andis mulle inglise keelsed tekstid ja ülesanded, mis olid täpselt samad, mis nemad tunnis tegid ja see aitas mind tohutult. Õppisin kirjutama aineid hispaania keeles. Tegime seal mingeid ülilihtsaid võrrandeid ja ma sain jälle tarka panna. Ma sain õpetajalt väga palju kiita ja ta tegi isegi naerunäo mulle vihikusse selle eest :D. Veel kirjutasime aine nimetusi ja pärast pidime nimetuse järgi aine tegema. Ülilihtne. Sain keemias targemaks nii inglise keeles kui ka hispaania keeles. TORE!! :). Ja siis tulid kaks bioloogiat. Kui see oli juba meil Eestis üliigav ja arusaamatu, siis siin ma pidin ära surema sinna :D. Muhvigi aru ei saanud. Ainult sellest sain aru, et nad õppisid baktereid ja mitokondreid ja selliseid asju ja ma ausalt öeldes ei üritanudki aru saada sellest, sest mind tõesti ei huvita see tund. Aga selles tunnis oli isegi vaikus vahepeal, sest õpetaja otsustas rääkimise lõpetada, kui klass lärmas. Aga ju selle õpetaja jutt oli väga huvitav ja kõigile meeldib bioloogia, sest kõik esitasid küsimusi ja nad vist said isegi sellest teemast aru. Ma ei saanud Eestiski aru sellest niiet minust bioloogikut ei saa.. :D
Pärast kooli tulime jälle koju sööma. Seekord sõime risottot kananagitsatega. Nad siin koguaeg imestavad, et ma söön nii vähe. Aga nemad ise söövad siin meeletult palju. Kui ma Minasse jõudsin, siis Camila sõbrad ütlesid ka mulle, et ma saan siin väga palju süüa ja nii see ka on. Mitte küll hommikuti. Praegu olen ma hommikuti söönud ainult ühe leivaviilu võiga ja joonud tassi lahustuvat kohvi. Seega lõunaks on kõht väga-väga tühi.
Kui olime ära söönud, läksime linna sinna kuulsa pargi juurde kohvikusse. Seal oli Wifi, mida mul siin kodus ei ole. Me üritasime küll kaabliga netti ühendada, aga millegi pärast ei õnnestunud. Aga mul oli kangesti enda arvutiga netti vaja, sest ma tahtsin Skype minna ja omadega jutustada. Kahjuks aga ei õnnestunud mul seal ka millegi pärast netti ühendada. REIO!!! Mul on sind väga vaja, sest sa ju tead, kui loll ma nendes asjades olen.
Kohvikusse tulid ka Camila kaks sõpra (nüüd ka minu sõbrad). Neil mingi äri värk, millega nad vist kuskil võistlevad, ma ei olegi täpselt aru saanud. Igastahes nad teevad seepe ja müüvad neid siis 50 peeso eest (umbes 1,9 eurot). Camila on selle värgi president. Ka mina nö ühinesin nendega, sest millegagi peab ju vabal ajal tegelema, kuigi ma ei ole nagu midagi veel teinud :D. Igastahes kahe nädala pärast lähevad nad selle äriga Montevideosse, kuhu tulevad kõik sellise õpilaste ärid kokku ja siis ma ei teagi, mis saama hakkab. Eks näeb. Ma loodan, et YFU lubab mul minna, sest see on ühel koolipäeval ja ma pean igakord, kui tahan linnast välja minna, YFU Uruguayle teatama.
Istusime natuke aega kohvikus, jõin ühe capuchino (? Ma ei tea, kuidas seda kirjutatakse) ja sõin ühe võileiva, selle kõrvale anti ka väike klaasike mineraalvett. 131 peesot läks kokku (u. 5 euri), aga kuna see oli mingi väga kuulus ja uhke kohvik siin, siis pole ime, et nii palju. Muide, siin on selline värk, et pangakaardid on väga vähestel ja seda saavad teha ainult isikud, kes on vanemad kui 18. Ja pangakaardiga ostetakse ainult väga kalleid asju, nt mööblit ja arvuteid jne. Ja siin ei tohi selle pangakaardiga väga lehvitada, sest makstes pin-koodi ei küsita, tuleb ainult allkiri anda ja mina pean ka dokumenti näitama. Paljudes kohtades kaardiga üldse maksta ei saagi :(.













Ma ei oska üldse fotogeeniline olla :(. Paremal on Manuel, laua otsas Gonzalo ja minu kõrval Camila. Väga toredad inimesed kõik! :)

Siis läksime neid seepe müüma ja käisime ka ühes videomängude poes. Sealt leidsin sellise asja:


















Ma millegi pärast arvan, et see ei ole õige asi.. Seal oli veel sama mäng siil sonickuga ja veel igasuguseid väga kahtlaseid mänge.
Kui seebid olid müüdud, läksime poodi ja ostsime mulle vajalikke asju pluss veel milka oreo. Ülihea oli. Aga teie seda ei saa, sest Eestis seda ei oleee :D.














Nüüd siis oleme kodus ja istume arvutis. Varsti üritan jälle kirjutada. Ja üritan teha seda vähe tihedamini, aga praegu ei ole mul üldse võimalust olnud.
Tahaks teid kõiki kallistada praegu, sest igatsen väga Eestit, peret ja oma kalleid sõpru. Siin on küll väga tore, aga väike igatsus on siiski peal..
MILJON KALLIT JA MILJON MUSI TEILE KÕIGILEEE!!!
Anni.
21.08.12

Saturday, August 18, 2012

Tervitused Urust!

KOHAL! Lend oli väga-väga väsitav. Münchenis leidsime õige koha kiirelt üles ja seal probleeme ei olnud. Lend brasiiliasse kestis 12 tundi ja õnneks öösel. Sai süüa, kuigi isu kehva tervise pärast puudus. Igas istmesolid ekraanid, seega sai filmi vaadatud ja mussi kuulatud. Natuke sai ka magatud, aga koguaeg ühes asendis on üpris ebamugav tududa. Brasiilia lennujaam on hullumaja! Ausalt! Me otsisime oma väravat ikka väga kaua, silte väga üleval ei olnud, töötajad rääkisid inglise keelt väga halvasti. Minu seni külastatud lennujaamadest kõige segasem üldse. Ja neil oli vist jama ka sellega, et meil ei olnud viisat. Igastahes, kui me tahtsime minna Montevideo lennule, siis pärast pileti kontrollimist pidime jääma piletikontrollijate juurde seisma ja midagi ootama. Neile tekitas vist mingi probleemi see, et me oleme Eestist. Ega nad ju inglise keeles meiega rääkida ei osanud, seletas midagi hispaania keeles ja siis karjus oma raadiosaatiasse midagi "Estoniast". Ootasime seal siis natuke aega ja lõpuks öeldi meile, et võime minna. Jeeiii, saimegi viimasele lennule. Aga vot see lend oli kõige hullem lend üldse mu elus. Raputas koguaeg, õhuauk õhuaugu järel, ja nagu seal juba tavaks, ei osanud stjuardess inglise keelt. Paari tunni pärast jõudsimegi Montevideo lennujaama. Üliilus. Mul on pilt ka sellest, mis avanes siis, kui astusin lennukist välja, aga seda näitan hiljem, kui aeg peale ei suru. Läbisime passikontrolli, saime kohvrid (jõudsidki kohaleee!!!) ja astusime lennujaamast välja, kus meil olid juba kohalikud yfukad vastas. Oma autot oodates tutvusime ja rääkisime nats juttu. Mulle usaldati ka 2000 peesot, et ma selle siia hostelisse kohale toimetaks, sest neil ei olnud siin vist söögiraha veel olemas.. Autoga oma hostelisse sõites leidsin ma, et siin on väääga räige liiklus. Näiteks, kui tee on kaherealine ja read omavahel joontega eraldatud, siis väga tihti leidus keegi, kes sõitis keset teed. Mööda sõite tehti mõlemalt poolt ja kiirus on kõigil meeletu. Kui on ristmik, siis näiteks kaks autot, kes ristmikul on erinevatel teedel ja tahavad minna ühele teele, kus nad kumbki ei ole (väga segane seletus, loodan, et saate aru), siis nad sõidavad sinna korraga ja ettepoole saab siis muidugi see, kes rohkem kiirendab. Ime, et nad üksteisele külje pealt sisse ei sõida. Kiirus on siin tõesti meeletu ja kui juhtubki mõni jalakäija teed ületama, siis seda ei vaadata. Katsugu ise tee pealt ära saada.
Läbi sellise ulmelisuse jõudsime lõpuks oma hostelisse, kus me saime süüa pitsat. Meile anti proovida ka mingit asja, mis on kõige parem, kui panna see pitsa peale ja süüa neid koos. See nägi välja nagu küpsenud tainas juustuga, umbes nagu pannkook näeb välja. Maitses nagu ahjus küpsetatud juustusai, mis oli natuke ära kuivanud. Kuna kõik veel ei olnud kohal, siis me saime puhata. Käisime tüdrukutega ka linna peal, kuhu ma muidugi fotokat ei võtnud. Aga me pidime sinna vist veel kunagi minema, niiet ehk jõuab. Sain proovida ka kuulsat matet, mis on täpselt nagu roheline tee ilma suhkruta. Mingit vaimustust see minus küll ei tekitanud. Siis jõudis kätte nii öelda teeaeg, kus me saime juua teed ja süüa saiakest. Saia peale sai määrida seda kondenspiima moodi asja. See on piim ja suhkur koos, aga ta on paksem kondenspiimast. Pruuni värvi. Vägaaa hea. Sellest üritan ka kunagi teile pilti saata.
Meie grupist olid siis veel puudu sakslased. Meid oli algul vist 15. See oli väga mõnus aeg. Hiljem sakslased lõpuks tulid ja neid oli kokku 27!!!!!!!! Täiesti ulme. Minu toas on veel peale minu üks Belgia tüdruk ja kolm sakslast. Ja nad ei oska väga inglise keelt. Ja paljud sakslased ei tea, kus on eesti ja mis keelt eestis räägitakse. Nad elavad tõesti nagu omas mullis.
Eile oligi tegelikult selline puhkepäev. Oldi niisama. Suurest väsimusest läksin juba enne kümmet magama ja õhtusööki sööma ei läinud. Kõht oli alles väga täis ja silm vajus täiega kinni. Seega grillvorstist jäin ilma.
Alates tänasest mulle sakslased ei meeldi. Eriti need, kes meie toas on. Kui mina ja Belgia tüdruk magama läksime, siis teised läksid alles sööma. Ma ei teagi, mis kell need sakslased tulid, aga nad tulid sellise kolinaga ja jutuvadinaga, et õudne. Tegid siin oma voodeid tükk aega ja rääkisid juttu. Nad vist ei näinud meid..Hommikul, kui kell lõi pool kuus (äratus oli alles pool kaheksa), otsustas üks tüdruk, et tema läheb pesema.. Äratas ka teised sakslased üles ja pani jälle tuled põlema ja kolistas nii mis hirmus. Seitsme aeg ajasin ka siis ennast üles, kaheksast saime süüa ja üheksast hakkasid jälle need nö loengud gruppides. Enamus juttu kordus, aga oli ka midagi uut. Sain teada ka, et ma olen oma maakonnas üksi, ehk siis hispaania keele tunnid on vist ainult mul eraldi. okouuu.
Nüüd oli meil väike puhkusemoment ja kohe saame süüa. Homme kohtume juba oma peredega. Ma ei tea küll kuidas, aga eks näeb.

tsaukipauki ja kallikalli!