Sunday, April 22, 2012

Üks kord on ikka esimene kord.

No tervist!!
Vaatasin siin, et viimasel ajal on jube palju blogisid hakanud tekkima ja ega ma halvem ei saa olla - tegin ka.

Kust siis alustada.. Algusest?? Kui aus olla, siis ma ei tea, kus see algus tegelikult on.

Mõte minna kunagi välismaale õppima tekkis juba vägaväga ammu, aga see ei tundunud väga reaalne ning väga palju mõtteid sellele ei kulutanud. Siis mõni aeg hiljem nägin klassiõde kirjutamas YFUle taotlust. Kui aus olla, tegi see päris kadedaks.. Mis mõttes tema läheb ja mina jään siia?? Järgmine asi, mis mind kuidagi viisi mõjutas, oli vahetusõpilane Mehhikost, kes tuli meie kooli. See oli päris naljakas, sest kui esimest korda teda nähti, siis oli kõigil "kes see veel on??", "kust ta pärit on?", "mis ta nimi on?, "miks ta siin on?" jne.. 
Mõjutusi andsid veel väga paljud asjad, aga otsuse hetk jõudis kätte siis, kui YFUkad tulid kooli sellest rääkima. Siis oli asi kindel: MINA TAHAN KA!! Tulin koju, uurisin lähemalt. Tahtmine suurenes veelgi. Pere arvas alguses, et ma olen hulluks läinud ja ei teinud alguses sellest üldse väljagi. Õnneks said nad siiski suhteliselt kiiresti aru, et räägin tõsist juttu. Aga seda "hulluks läinud" asja arvavad nad endiselt. Mis teha..? Uljas pea, uljaid mõtteid täis.

Miks ma Uruguay valisin?? Eks esimene mõte oli ikka Ameerika, aga see kustus ruttu, sest see maa ei tundunud nii eriline.. Pluss see oli päääris kallis. Siis tuli Kanada.. Kui aus olla, siis Kanada tundub praegugi üks ülikõva ja äge koht olevat, aga maksab sama palju kui Ameerika. Seejärel pöörasime perega pilgud Lõuna-Ameerikasse.. Väike uuring google'st ja hopsti: Uruguay, siit ma tulen. Isa uuris välja, et Uruguay pidi Lõuna-Ameerika Šveits olema, ehk siis mitte nii ohtlik kui muu maailm seal pool maakera.. Aga miks ma mõnda maad Euroopast või Aasiast ei valinud..? Põhjus lihtne: Euroopas olen käinud ja Aasia toidud niiväga ei maitse.. Okei, nüüd mõtlen küll, et Euroopas oleks ka tegelikult vääga äge saanud olema, aga jään ikka oma Urule kindlaks :) See tundub juba praegu nagu mu teine kodu... Kuidagi armsaks juba saanud :)

Kui tahate teada, milline see protsess välja näeb, et vahetusõpilaseks saada, siis külastage veebilehte www.yfu.ee. Sellest ma väga siin jutustada ei viitsi.

Nüüdseks olen ma jõudnud sinnamaale, et leping on sõlmitud, failid saadetud (mis muide sisaldab hullupööra askeldamist ja mina sain sellega valmis kolme päevaga.. olen uhke!!) ja nüüd otsin sponsoreid/toetajaid. Mul on vaja kokku saada 6350 eurot ja see ei ole mitte väike summa minu jaoks. Eriti kurb on tõsiasi, et olen saatnud juba väääga palju taotlusi erinevatele firmadele Viljandimaal, aga mitte ükski neist ei ole veel minu tuju hüperrõõmsaks teinud. Aga eks tuleb edasi punnitada :)

Mis siis veel..?? aahhhh, teate.. Ma lahkun Eestist 16. augustil, niii oooottaaannn!!! Niiväga oleks tahtnud 15. augustil minna, sest siis on minu sünnipäev ja saan 17. Üliäge!!
Ja veel.. ELO ehk eelorientatsioon ehk tutvustus vahetusaastale toimub 8.-10. juuli ja seal näeb kõiki tulevasi vahetusõpilasi ja see saab kindlasti superäge olemaa!! OOTAN VÄGAAA!!

Oehh.. sai palju kirjutatud.. ehk varsti jälle.. aga seni olge tublid!!

Päikest!!