Heihopsti!

Olen nüüd siin La Palomal ja netiga on natuke pahad lood. Wifit ei ole, saan kasutada vahepeal Leticia netipulka. Proovin ikka iga päev siia saada, aga vahepeal ei pruugi võimalust olla. Ärge pahandage, saate kõigest niikuinii teada.

29.12.12

Ei tea, kas suudate uskuda, aga hommikul ärkasin enne kella helisemist. Äratus oli 12.30 ja mina juba 11.40 üleval. Vat, mis vahva! Läksin üles, kedagi ei olnud, tulin alla tagasi. Üritasin läbi halva interneti ema lõbustada ja passisin täitsa tühja. Varsti tüdinesin sellest interneti lõksutamisest ära ja läksin telekat vaatama. Leticia ja Maria Paz olid ka üleval juba ja varsti läksime nendega ühte kohta valmistoitu ostma. Viimane päev kodus, palju tegemist ja kellelgi polnud aega süüa valmistada. Kodus hakkasin mina sööma ja vaatasin telkut samal ajal. Uruguayle tulid jälle ühed külalised ja nad istusid väljas verandal. Kui mul söödud ja film vaadatud, läksid külalised ka ära ja ma liitusin verandal olijatega. Ehk siis ülejäänud perega. Natuke mängisime Paziga ja siis öeldi mulle, et õhtul hilja paneme kohvrid auto peale, niiet mõne aja pärast võisin vaikselt pakkima hakata.

Ülejäänud aeg läkski pakkimisele, samal ajal kodustega suheldes ja netiga jamades. Ahjaa, korra käisin linnas ka tiiru. Kella  üheksa aeg õhtul läks kõht väga tühjaks. Tulid jälle kakao ja juustusaiad. Meil oli külas ka mingi onu, kes Leticia ja Uruguayga suure laua ääres tähtsat juttu ajas. Silmanurgast nägin nende ees mingit plaani, vist hakkavadki ehitama midagi meile sinna. Ja kell kümme kästi mul juba õhtust süüa. Mul olid juba enam-vähem asjad koos, teised veel askeldasid nõksa. Sõin ära, panime kohvrid auto peale ja siis ütles Uruguay, et nüüd lähme külla. Kell oli juba üksteist ja me pidime järgmisel päeval väga vara lahkuma..

Aga no olgu pealegi. Urgitsesin siis oma kohvrist vähe normaalsemad riided, panin end valmis ja läksimegi nende sõpradele külla. Nende samade juurde, kes meil päeval käisid.. Aga no nende kodu. Täitsa lõpp.. Ikka päris ilus oli see! Mõned miinused olid ka, näiteks köök oli väga väike.. Basseini ka ei olnud :D. Aga selle eest nägi välja nagu tõelises Ladina-Ameerika telenovelas on need rikaste inimeste majad! :D Leidsime sealt veel palju onusid ja ei ühtegi teist naisterahvast peale maja perenaise, kes muide on vist modell, ja Leticia. See majapreila grillis meestele liha ja ma sain ka mõne tükikese maitsta.. Minu arust oli isegi parem, kui ma meie kodus olen saanud.. Aga neile meeldib ka ikka seest veel punane liha.. Mulle see just niiväga peale ei lähe.. Urgitsesin sealt endale meelepärasemaid tükikesi.. :D Muidugi tunti minust jälle palju huvi ja küsiti igasuguseid küsimusi. Üks on oli seal Miamist ja ta ei osanudki perfektselt inglise keelt. Veider. Siis võttis üks onu välja paberi. Uruguay seletas mulle kohe ära, et sellistel koosviibimistel mängivad nad alati ühte mängu, kus keegi on kodus ettevalmistusi teinud ja otsinud välja igasuguseid huvitavaid küsimusi ja kes kõige kiiremini õigesti vastab, saab punkti. Küsimused olid kõik erinevast nurgast, näiteks kes oli mingi filmi produtsent või kus keegi kuulsus sündis või kes on/oli Brasiilia kõige kuulsam F1-e sõitja. Ja siis tuli üks küsimus: Kust, tervest maailmast, mitte Ameerikast, on pärit Nokia. Mis te arvate, kes oli kõige kiirem vastaja??? :D Kõik käib selles mängus lihtsal välgukiirusel ja mul õnnestus ka üks punkt saada!! Mõni teine vastaja pakkus veel näiteks Suur Britanniat.. Olin niii õnnelik ja mängu lõpus tehti mulle sellepärast isegi aplaus! :D Siis oli natuke aega lihtsalt istumist ja jutuajamist ja algas sama mäng uute küsimustega. Seekord oli küsimuse rohkem, aga kahjuks ei osanud ma siis enam midagi vastata.. Lõpus oli kahel mehel võrdne arv punkte ja see tuli ju kuidagi ära lahendada. Ei saa olla kaks võitjat :D Ja nendeks meesteks olid Uruguay ja peo võõrustaja Mario. Tuli igasuguseis küsimusi, millele nad vastata ei osanud. Keegi teine vastata ei tohtinud ja just siis tuli küsimus jälle Soome kohta: Mis lennufirma on Soomes peamine? Eestikeeles kõlab see küsimus veidrana, pole just kõige parem tõlkija.. Aga ehk saite aru, et vastus on Finnair..? :D Ja kui aus olla, siis ei tahtnud mullegi see algul meelde tulla.. Piinlik moment. Aga õnneks lõpuks ikka tuli, aga välja ei saanud kahjuks öelda. Vastajad vastust ei teadnud. Kuskil poole kahe aeg tulime tulema, sest Paz väsis väga ära. Meil olid autos mõned asjad ja siis sain tema käest veel pahandada, et mina seal autos olen, sest tal ei olnud ruumi tahaistmele pikali visata. Oh sa paha Anni küll. Kodus käisin veel pesus ja panin viimased asjad ära, niiet tuttu sain alles pool kolm.

30.12.12

Õnneks lükkus meie minek 40 minutit hilisemaks. Ehk siis kell seitse tuli Leticia mind äratama ja 7.40 sõitsime autoga garaažist välja. Leticia käis veel ühes nurgapeal poes ja ostis mõned pisikesed saiakesed, vett ja šokolaadipiima hommikusöögiks ja tee peale. Uni tahtis ikka kohutavalt peale tulla ja silmad kinni vajuda, aga ümbrus oli lihtsalt nii ilus ja huvitav, et ei lubanud endal neid silmi sulgeda. Mõtlesin, et küll La Palomal saan ühe uinaku teha. Kahjuks issi ma videot ei saanud teha, sest kaamera oli kotis ja mul oli väga palju asju ees, et selle juurde pääseda. Kaks tundi sõitu ja olimegi La Palomal. Ma mõtlesin, et kuna nad siin on varem käinud ja arvestades meie kodu Minases, elame need kaks kuud mingis ilgelt suures ja ilusas häärberis, aga enda eest leidsin armsa pisikese majakese. Koguaeg räägiti seal Minases meie peres, et seda maja nimetavad nad Mustaks Majaks. Aga nüüd on see väljast täitsa kollane ja seest täiesti lumivalge. Absoluutselt kõik toad ja vannitoad ja köögid on valged. Ja siis räägiti mulle, et enne oli see palju väiksem ja siia tehti nüüd väike juurdeehitus. Nüüd on siin juures elutuba! Vot kui vahva! Aga kõik oli alles veel pooleli, niiet me hakkasime vana mööblit puhastama, tõime mööbli sisse, hiljem panime veel natuke katkistele ja koledatele nahkdiivanile ja tumbadele valged riidekatted peale.. Kahjuks saavad need ruttu mustaks, sest siin, kus ookean on kodust kuskil 300 meetri kaugusel, on inimene koguaeg kas liivane või tolmune.. Ja muidugi sattus täna olema kohtuvalt palav ilm. Kuskil üheaeg jõudis ka Uruguay siia ja kahe aeg läksime tema ja Maria Paziga mere äärde. Kui siia jõudsime hommikul, siis käisime Paziga kahekesi ka korraks rannas, aga vette veel ei läinud. Kui mäletate, siis YFUga käisime siin La Palomal kahes rannas, üks hosteli juures ja teine nõksa eemal. See teine on nüüd mul siin kodu lähedal ja siin on see, et vette saab hüppata ja siis on kohe põhi kadunud. Nagu mingi aste läheb ookeanisse. Passid lihtsalt üleni vees ja sinust kaks meetrit eemal mängivad väiksed lapsed liivaga.. Olime seal rannas umbes tunni ja vist nägime mõnd Uruguay kuulsust ka.. Vähemalt Uruguay ütles nii.. Siis tulime koju tagasi.. Olin ikka ülimalt väsinud ja natuke peale nelja viskasin end meie magamistoa ühe voodi madratsile pikali. Pikutamisest sai tubli kolm tundi magamist. Ärkasin üles, käisin pesus ja aitasin veel natuke majapidamistöödega. Lõpuks saime selle elamise siin normaalse kodu moodi korda. Uruguay tahtis siis jooksma minna. Kahjuks oli ta unustanud teha valiku oma kümne paari jooksujalanõude seast ja jätnud koju jooksuks kõlblikud sussid. Läks poodi ja ostis uued. Kutsus mind ka jooksma, aga millegipärast minu jalg valutab täna ja otsustasin mitte minna. Ja ta räägib mulle siin koguaeg, kui suuri ringe ta teeb.. Need on mind väga ära ehmatanud, sest ma ei ole nii suur spordimees.. Nägin hoopis aknast, kuidas päike hakkab loojuma ja otsustasin minna ruttu-ruttu mere äärde päikeseloojangut vaatama. Võtsin kurbusest nõrkeva Maria Pazi ka kaasa, sest isa ei lubanud tal temaga jooksma minna :D. Algul ei saanud vedama, pärast ei saanud pidama. Ehk siis poole tee peal randa tahtis ta kangesti koju tagasi minna. Mina aga ei teinud tast väljagi ja läksime ikka randa. Sinna oli kogunenud tohutult rahvast ja me jõudsime Paziga täpselt õigeks ajaks. Päike hakkas juba kukkuma. Tegin mõne pildikese, Paz mässas liivas. Üliilus vaatepilt oli.. Ja kui see päevalill lõpuks täitsa merre ära uppus, tegi rannarahvas talle ilusa ja palava päeva eest suure aplausi! :D Kindlasti lähen veel vaatama ja ehk saan filmida ka.. Siis tulime jälle koju tagasi, olime väsinud, istusime nõksa diivanil. Külla olid tulnud ka keegi tädi ja Leticia vend. Selle vennaga sai natuke juttu ka puhutud. Kui nemad ära läksid, hakkasime meie sööma. Suvine hea toorsalat tuunikalaga. Uruguay valmistas! :)

Mõnesmõttes on natuke paha, et meil kõik siin nii valge on, sest nüüd on kõik toad igasuguseid sitikaid, prussakaid, mummusid, satikaid ja muud sarnaseid täis.. Hirmus on magada. Leidsin kaks pisikest mummu isegi salati seest. Loodame, et öösel saab rahu, kuigi kahtlen. Homme pidin neti ka saama vist. Leticia küsis, kas mul ei ole siin netti.. Mingi hotelli ülinõrk wifi ulatub siia, aga muud meil siin ei ole.. Homme pidime kuidagi moodi muretsema. Kui ei saa, siis siin merekaldal on üks ilus restorani moodi asi.. Wifiga..

Aga nüüd tuttu! Tsauksti :)

31.12.12

Viimane päev. Iga aasta olen uut aastat vastuvõtnud oma perega ja vanavanematega, telekast tuleb igasuguseid viperusi täis saateid ja väljas käivad paugud. See aasta on kõik teistmoodi. Olen siin ookeani ääres ja palav on!

Eile öösel toimus meil siin üks väike trallitamine. Maria Paz ei ole harjunud võõras kohas magama ja ärkas mitu korda ehmatusega üles ning hakkas nutma. Sellepärast pidi ka Leticia terve öö tema juures voodis magama, et asi päris hulluks ei läheks. Ma ei teagi, mis kell nad ärkasid, aga mina tõusin enamvähem juba kell 11. Siis tuli panna ruttu riide, süüa ruttu krõbinaid, juuksed ruttu kammida ja läksime jälle mere äärde. Seekord olid meil päevitustoolid ka kaasas :) Olime rannas umbes kaks tundi, mega palav oli ja palju rahvast. Õnneks oli pisike tuuleke ka, et päris ära ei kuivand sinna liivale. Kuskil nats peale ühte tulime tulema ja läksime ostsime midagi natuke süüa. Mina ja Paz ootasime autos ja kuulasime Madonnat. Tüdruk teab ikka, mis on hea :D. Siis käisime läbi kõik nurgapealsed külapoed, sest terves linnas puudus lehtsalat. Kaks korda pidin mina küsima minema ja mõlemal korral tundsin piinlikust. Esimesel korral tulin poest välja, aga Uruguay oli juba natuke eemale sõitnud, sest autosid oli palju ja parkida ei olnud kuskile. Mina aga, peast kuum, tahtsin istuda täiesti võõrasse autosse. Tegin auto ukse lahti ja mõtlesin, miks seal kedagi sees ei ole.. Täitsa lollakas.. Õnneks taipasin kiiresti ja otsisin õige auto üles. Teisel korral oleks ma peaaegu auto alla jäänud :D. Uruguay pani mind sõiduteel poe ees maha, astusin kaks sammu, et küsida poemüüjalt, kas neil on salatit, ja kui sain vastuseks ei tahtsin ümber pöörata ja tagasi autosse istuda, aga nad olid juba jälle eemale sõitnud ja üks teine auto sõitis sinna.. Niiet me ei saanudki täna lehtsalatit kuskilt. Eile olla probleem olnud tomatitega, aga need ei ole minu jaoks nii tähtsad. Tulime koju ja hakkasime sööma. Külla tulid jälle Leticia vend ja tema tütar, kes on sama vana kui Paz. Need said mängida ja koos vaatasid jälle Jacksonit. :D Mul varsti peas see film..

Peale lõunat tegime uinaku. Ma küll mõtlesin, et ei lähe tuttu, sest nii palav on ja sellise kuumusega on paha magada. Tulin hoopis arvutisse kaarte mängima. Ja minu lõunauinakud on ikka vähemalt kolm tundi pikad.. Uruguay ütles mulle täna ka, et nad hakkasid eile juba Leticiaga mõtlema, et ma võtsin unerohtu või miskit, et nii kaua oma lõunauinakut tegin..  Aga umbes poole tunni pärast murdusin ja tegin ikka väikse piku. Jätsin ukse igaks juhuks lahti, et ikka kuuleks, kui teised ärkavad. Mõni minut peale viite ärkasin siis üles, sest nägin, et Uruguay on üleval. Ning kuulsin väljas ka suurt müristamist. Läksin siis asja uurima ja nägin, et mere peal oli kõik tumetumesinine.. Ja välku lõi. Leticia ärkas ka üles ja siis tõime väljast kõik riided tuppa. Ja siis hakkaski hullupööra sadama. Uruguay ütles jooksu pealt, et tema läheb tormi vaatama. Seda kuuldes jooksin oma tuppa, võtsin fotoka ja hüppasin ka autosse ning läksin temaga kaasa! :) Üliäge oli seda merd vaadata. Algul oli kõik ilusti näha, aga hiljem läks juba halliks ja siis enam nii hea vaade ei olnud. Pildid ei tulnud ka just kõige paremad, aga midagi ikka. 

Natuke on see paha ka, et selline vihmane ilm nüüd on, sest õhtul pidime grillima ja nüüd ei saagi.. Mul ei ole õrna aimugi, mis me siis teeme, aga eks see näha ole!

Tervitan teid siit La Palomalt ookeani äärest! Olgu teil kõigil võrratu uus aasta!!

Õnneseen

Bueno. Mis ma siis täna tegin. Hommikul kella kümne aeg kuulsin mina enda toa juurest suurt mäugumist ja Valentina häält. Tema ärkas täna pool üheksa üles, et minna omale kassipoega otsima. Leidis ühe. Täitsa nunnu teine. Kolmevärviline ja puha. Kahjuks või õnneks Uruguay ei luba enda majapidamisse ühtegi looma ja sellepärast viib Valentina selle kassi oma isa juurde. Ja muide, mul tuli täna meelde, et eilse lõbusõidu ajal rääkis Valentina mulle, et tema isa sõitis kunagi rallit ja oli lausa Lõuna-Ameerika meister. Kahjuks ma ta nime ei saanud teada, unustasin küsida.. Ja ühe asja sain veel teada. Mulle valetati nende vendade osas. Leticia lapsed on ainult Valentina, Tomas ja Maria Paz.. Ei mingit teist poega pole olemas..

Hommikul mina ärkasin 10.30 äratuse peale, sest oli vaja linnas korra ära käia. Kui ma väravast välja astusin, tulid Maria Paz ja Valentina loomaasjade poest ja ostsid kassile toidunõu, söögi ja mingi pallikese. Too on väga mänguhimuline. Kutsusin nad siis endaga kaasa ja koos tegime pisikese tiiru. Kui minu asjad aetud, läksime Leticia töö juurde ja sealt tulime juba Leticia autoga koju. Kodus sõime lõunat ja kell pool kolm oli mul trenn. Jõudsin täna väga ilusti endaga valmis! Ja täna oli mu viimane trenn enne La Palomat. Alles kahe kuu pärast saan tagasi minna.. Natuke kurb, aga samas La Paloma lohutab väga! :D

Trennis oli meil aga üks teine õpetaja. Temaga tegime jälle harjutusi ja lõpus saime veeta natuke vaba aega basseinis. Mängisime sel ajal veepalli. Täitsa vahva ja naljakas oli! :D Meil on nüüd seal rahvast ka rohkem.. Enne trenni koridoris meie tundi oodates küsisid kaks kutti minu käest, et mida tähendab saksakeeles see väljen. Väljendit ma ei mäleta ja samuti ei teadnud ma ka mis see tähendab. Nad küsisid mult seda mitu korda ja tahtsid saada ikka kinnitust, et ma ei tea.. Lõpuks tuli küsimus, et millises Saksamaa osas ma elan. Selle peale ütlesin, et ma ei ole Saksamaalt, ma olen Eestist.. Selle peale tehti imestunud nägu ja nende eksimuses süüdistati ühte tüdrukut meie trennist. Tema teadis, et ma olen Saksamaalt. Nojamh.. Siis, kui meil tund läbi sai, tulid uksest sisse väiksed junsud, kes meil seal alles ujuma õpivad. Ja ka Luciano tuli uksest sisse. Läksin kohe tema juurde talle tere ütlema, võtsin ta sülle ja sain talt ühe suure kalli!! Nii nunnu.. Ta oli ikka täitsa õnnelik, kui mind nägi. Aga tema tähelepanu kadus minult väga kiiresti. Peale tema oli veel seal palju väikseid ja nemad tundusid vist palju huvitavamad olevat kui mina.. Läksin siis pessu ja peale pesu nägin ka Luciano ema. Tervitasin tedagi ja palusin tervitada teisigi.. :) Siis tegin veel tiiru linna peal ja läksin koju oma viimast keeletundi ootama.

Kell neli see hakkas. Kuskil pool tundi rääkisime Patriciaga kahekesi juttu ja siis tuli Valentina oma kassiga meie juurde. Need kaks on ikka väga suured kassiarmastajad.. Saavad klubi teha. Ja nad ei saanud aru, miks mina omale kassi, rotti, hamstrit või Chihuahua (?) tõugu koera omale koju ei võtta. Ei äitah! Okei, koera võtaks küll, aga ainult mõne suurema, nagu Alaska malamuut, retriiver või akita.. Mõni selline numpsijumpsik. See viimane kohe kõige armsam!! Aga ka kõige kallim :(. Kes teab filmi Hachiko, siis seal oli see koer akita tõugu! Mina ja mu pere armusime temasse kohe :D Ehk siis ülejäänud pool tundi rääkisid nemad kas kassidest või siis küsis Patricia paar küsimust minult loomade kohta. Sain teada ka, et Patriciale ei meeldi põdraliha. Ma arvan, et ta ei ole saanud minu emme põdraliha.. Lihtsalt parim asi maailmas!!! Ja kui ta prooviks, armuks ta sellesse kindlasti! Jõuluõhtul pakuti meil siin kodus ka põdraliha, aga see vist oli kuidagi marineeritud või mingi hoopis teistsugune ja see tõesti ei olnud nii hea.. Tunni lõpus andsin Patriciale ka lubaduse talle helistada, kui La Palomalt tagasi tulen.. Ta tahab mult kõike teada saada :)

Peale tundi passisin nõksa tühja ja siis läksimeValentinaga linna peale ratastega, et kassile kaelarihma osta. Käisime läbi kõik loomapoed, lõpuks ühest ta leidis ja sai sealt kaelarihma koos kellukesega.. Aga no nii pisikesele kassipojale ju ei müüda veel kaelarihma. Vahepeal käisin ma Eugenia juurest läbi ja viisin talle ära tema jõulukingituse - kaardi koos meie pildiga. Kui te seda jõulutervituse videot nägite, siis seal istusin ma Eugenia kodus nende ehitud kuuse kõrval. Tegelikult oli see kuuseehtimine veel pooleli. Ja nüüd ma nägin lõpuks ära selle täiesti ära ehitud kuuse.. See oli ikka jumalikult ilus!! Kahjuks polnud mul fotokat kaasas, et pilti teha.. Millegagi ei olnud ülepingutatud ja kõik oli lihtsalt perfektne! :D Kiitsin Eugenia ema mitu korda! :D Siis tuli ka Eugenia ja kui ta mind nägi oli ta ikka mega õnnelik! Ema oli muidugi ka väga säravas meeleolus, aga no Eugenia jooksis kohe minu juurde ja tegi ühe suuuresuure kalli! Nagu poleks kümme aastat vahepeal näinud! :D See oli nii armas.. Ja talle meeldis minu kink ka väga :) Kahjuks ei näe ma teda nüüd kaks kuud, aga pole hullu. Tagasi tulen, siis on meil palju, millest rääkida!! :D Kink kätte antud, läksin Valentinale järgi järgmisesse loomapoodi.

Kui olime need kõik lõpuks ära külastanud, läksime tagasi koju. Leticia vedas juba Valentina ja Tomase kohvreid/kotte toast välja, sest nemad läksid täna oma isa juurde Punta del Estesse mõneks ajaks. Nad tulevad meile La Palomale järele alles 15. jaanuari paiku. Astusin trepist üles, et tuppa minna ja siis küsis Tomas mu käest, et millal ma tagasi Eestisse lähen.. Ütlesin, et juunis või juulis. Siis küsis ta, et kas ma jään terveks selleks ajaks siia elama. Vastasin jaa :). Ja siis ta küsis mult veel väikse muigega, et kas ma lähen nendega ka La Palomale. Ütlesin, et muidugi lähen! Poiss oli õnneliku näoga ja see tegi minu veel õnnelikumaks! Ma meeldin neile! Nii laheeee!! :D

Saatsin nad siis värava pealt ära ja läksin oma tuppa.. Olin natuke aega arvutis. Kella poole kaheksa paiku küsis Leticia, kas tahan tema ja Maria Paziga kaasa minna. Ma ei teadnud küll kuhu me lähme, aga olin kohe nõus. Istusime autosse ja läksime ühte parki, kus olid tema kaks sõbranjet ja nende lapsed. Lastel oli seal ka see pikk lina, mida akrobaadid kasutavad ja millega nad lae all ripuvad.. See oli puu oksa külge seotud. Täitsa lõpp, kui osavad võimlejad need pisikesed ikka on.. Olime seal pargis umbes kolmveerand tundi ja siis tulime tagasi koju. Samal ajal jõudis meie juurde oma autoga ka üks onu, kes aitab meil mööblit ja muid asju La Palomale viia. Mõnest asjast ei saanud ma aru, miks need kaasa võetakse.. Näiteks kaks ilgelt suurt laternat, kuhu saab küünlad sisse panna.. Lihtsalt iluasi.. Aga olgu.. Aitasin Leticiat natuke selle tuuseldamisega.. Kõht oli natuke tühi ja läksin siis peale seda kööki kapi kallale. Tuli jälle üks mõnus kakao ja röstsaiad juustuga. SAI on paha! :D Aga laps ei tohi näljas ka olla.. Läksin üksi verandale sööma ja nautisin seda ilusat sooja õhtut. Siis tuli Maria Paz minu juurde ja hakkasime mingite klotsidega mängima. Kui kakao joodud ja saiad kõhus, läksin oma nõusid pesema ja siis ütles Leticia mulle, et täna lähme välja õhtust sööma. Tuli ruttu pesus käia, riided selga panna ja juuksed ära kammida. Mina, Uruguay ja Maria Paz läksime ees ära, sest Leticial läks veel enda korda seadmisega aega. Istusime siis seal söögikohas laua taha ja Uruguay rääkis mulle tema juhtumist Reinaga, nende tülist. Ei mina ega ka Uruguay ei saanud päris täpselt aru, miks see Reina ikkagi niimoodi vihastas. Täna läks Reina ka kuskile ära koos Valentina ja Tomasega, kotid käes.. Ei tea.. Veel ütles Uruguay, et selles söögikohas käis ta kunagi oma sõbraga iga reede ja koju läksid sealt tavaliselt öösel kell kolm.. Ja veel lubas ta, et uusaastaöösel ei joo ta tilkagi alkoholi.. Seda mina tahaks näha :D Siis jõudis ka Leticia ja varsti tulid samuti nende sõbrad. Juhtus see, millest ma eelmises peres unistasin - minnakse välja sööma sõpradega, veedetakse koos üks ilus õhtu ja kõigil on lõbus! Iga natukese aja tagant tuli ma näole naeratus, sest seal ma lõpuks tundsin, kui õnnelik ma ikka nüüd olen!! Enam paremaks asi minna ei saa :). Ehehh, ja nüüd tulid väiksed pisarakesed ka silmanurka! :) Ja muide Leticia ütles, et La Palomal lähme temaga kahekesi ratastega sõitma ja Uruguay peab Maria Pazi valvama. Hiljem vahetame :D Saab vahva olema!! OOOTAAANN!!!

Koju tulime alles kuskil poole ühe paiku. Maria Paz oli nii väsinud ja torises. Talle ei läinud üldse korda see, et üks Leticia sõbranna laps minu ja Leticia juukseid katsus ja oma näpukestega kammis. Paz läks sellepärast nii endast välja, et õudne kohe.. Kodus kirjutasin teile selle valmis ja nüüd lähen tuttu ära :) Mõtlen veel, kas panna homseks äratus või magada lõpuks ennast korralikult välja ehk siis võin ärgata alles kuskil kahest päeval..

Teile üks lauluke ka, mida pole enam ammu kuulnud, aga meeldib mulle väga! :)

Igastahes BUENAS NOCHEESS!!!

Ülelend, happy end!

Eile kell üks öösel ütles mulle Valentina: "Anni, homme hommikul vara lähme jooksma või rattaga sõitma!" Olin täitsa nõus, kuigi kell oli juba nii palju, et hommikul vara üles ärgata ja ma olin siis juba liiga väsinud.. Oli tahtmine lihtsalt kolm päeva jutti magada. Aga no see selleks. Leppisime siis kokku, et kell kümme lähme.

Mina siis panin omale kohusetundlikult äratuskella 9.15ks. Magama sain alles kahest. See on ikka kohutavalt hea tunne, kui hommikul kell 6.45 teed silmad lahti, vaatad kella ja saad teada, et võid veel 2 ja pool tundi magada!!! 9.15 helises siis minu äratuskell ja suure vaevaga sain end voodist püsti ajatud. Pesin näo puhtaks, tegin voodi ära ja läksin üles. Valentina ei olnud veel tõusnud.. Tegin omale siis väikse hommikusöögi kakao ja puuviljasalatiga. Siis mõtlesin, et olen lahe ja loen hommikusöögi kõrvale iPadist postimeest või miskit, aga nett ei tulnud lahti :S. Minu ägedus jäi ära. Siis sai kell kümme.. Valentinat ei näinud ma veel kuskil.. 10.05 läksin üles korrusele. Ei kuulnud ühtki häält ja tema toa uks oli ka kinni. Nagu ma alguses lootsingi, ta ei viitsinud ka üles ärgata ja meie hommikune treening jäi ära. Läksin siis ise ka tagasi tuttu. Panin igaks juhuks äratuse ka uuesti, et lõunasööki maha ei magaks. 11.45. Ehk siis sain veel poolteisttundi tudida!!! JEEE!!

Kell 11.45 see vastik äratuskell siis helises.. Muidugi ma ei viitsinud ennast kohe püsti ajada ja minuga juba on see, et kui kohe üles ei tõuse, siis jäängi sinna voodisse.. Seekord oli ka nii. Kell 12.34 tuli Reina mu toa juurde ja äratas mu üles, küsides, kas ma lõunat ei taha süüa..? Ja mina olin kohe kõpsti üleval :D

Olin juba pool oma söögist ära söönud, kui Valentina tuli trepist alla. Esimese asjana, kui ta mind nägi, hakkas ta vabandama ja sorritama. Ja siis me purskasime mõlemad täiega naerma :D. Ütlesin talle ka, et ma olin väga õnnelik, et ta magas seal, sest ma olin ka nii väsinud ja tahtsin veel magada. :D Sõime rahulikult oma lõunasöögi ära ja siis hakkasime Fruit Ninjat iPadis kordamööda mängima, et kes saab ikka suurema skoori. Mina võitsin ja mul jäi selle iPadi rekordist viis punkti puudu.. Kui kahju.. Peab veel proovima ja endast ikka märgi maha jätma..

Kell kaks tulin arvutisse teadmisega, et mul on veel aega trennini küllalt. 14.14 jõudsin maa peale tagasi ja sain aru, et mul pidi hakkama 16 minuti pärast trenn. Hopsti läks arvuti kinni, hopsti asjad kotti, hopsti teised riided selga ja hopsti uksest välja. Jõudsin trenni täpselt õigeks ajaks!

Trenn oli meil täitsa tavaline jälle.. Ei miskit erilist. Peale trenni käisin ühes kella ja ehete poes, kus palusin ühel onul minu käekellal patarei ära vahetada. See võttis aega alla minuti.. Mõtlesin, et läheb natuke ikka rohkem aega.. Ei jõudnudki ehteid uurida.. Aga nüüd mu kell jälle töötab!! :) Siis läksin pidžaamapoodi ja ostsin omale uued tuduriided. Kell oli siis juba kümne minuti pärast neli ja kella neljast pidi algama mu keeletund. Kappasin siis kiire sammuga koju tagasi. Õnneks ma ei ela enam seal pooletunnise jalutuskäigu kaugusel.. Olin juba natuke enne nelja kodus. Panin oma ujumisasjad kuivama ja läksin elutuppa Patriciat ootama. Kell oli juba 16.20, teda ikka ei olnud. Mõtlesin, et äkki ta on mulle sõnumi vahepeal saatnud, et ei tule või miskit, aga kui jõudsin alla garaaži juurde, nägin teda väravast sisse astumas. Tund oli täitsa vahva jälle.. Sai natuke nalja ja puha.. Peale tundi vaatasin Spordiaasta Tähtesid lootusega leida oma vanemaid kuskilt rahva seast, aga ei näinud. Kui see lõppes, tuli Valentina ja küsis, kas tahan temaga linna peal ratastega väikse tiiru teha. Olin vägagi nõus. Tegime siis selle väikse tiiru ja kui tagasi koju jõudsime ning garaažiuksest sisse olime saanud, ütles Valentina, et tahab minna poodi ja osta midagi head. Vedasime siis rattad uuesti välja ja läksime poodi. Poest ostsime õunamahla ja alfajoreseid. Njampsik. Kodus sõime ja vedelesime natuke niisama. Siis tegin ära selle kauaoodatud video!! Näete seda juba kohe! :)

Mõni koht jäi udune, sest kaamera ei suutnud fokuseerida end vahepeal.. Ärge pikka viha pidage!
Aga on ilus, eks?? Ikka väga suur erinevus võrreldes eelmise koduga.

Peale seda tuli Valentina jälle ja küsis, kas tahan minna temaga linna peale uuesti ratastega. Tomas läks välja kuskile ja Valentina tahtis teda leida. Ütleb koguaeg, et tahab Tomast leida, aga tegelikult talle meeldib üks Tomase sõber ja tahab teda hoopis näha.. Blondijuukseline poisike. Või no tema jaoks. Tegelikult tavaline brünett poiss. Oh seda noorust! Kahjuks me ei leidnud neid. Tulime siis nii öelda korraks koju, et ta saaks neile vist sõnumineerida vms.. Minul oli aga kõht tühi ja vitsutasin jälle puuviljasalati sisse. Siis tulin arvutisse ja tegelisin mõne tähtsa asjaga. Kui need tehtud sai, oli kell juba pool kümme. Läksin üles teiste juurde. Uruguayle tulid külla mingid kaks sõpra ja koos vaadati Uruguay "Rahaaugu" saadet. Nad on siin sellel saatel ühed väga suured fännid. Kui küsimus tuleb, siis helistatakse kohe sõbrale, et mis tema arvab, mis vastuseks on jne.. Ja kui ise vastavad õigesti, siis läheb suurteks hõiseteks. Nagu jalgpalli vaadatakse..

Mul hakkas seal varsti natuke igav ja mõtlesin võtta arvuti üles ja seal blogi kirjutada. Enne, kui meil oli õhtusöök (seekord sellist ühist õhtusööki ei olnudki), küsis Uruguay Reinalt, et miks meil söögiks ainult makaronid ja salat on, et kas midagi rohkemat ei olegi. Selle peale vist sai Reina nii pahaseks, et ta läks alla garaaži ja lõi pauguga ukse kinni. Mõne aja pärast läks tema juurde ka Leticia, et temaga rääkida, milles asi. Mina seda ei teadnud, et nad siin all on. Tulin rahulikult oma arvuti järele ja vaatan, et kõik tuled põlevad. Midagi on viltu. Ja peale selle oli ilge suitsuhais üleval. Jõudsin siis oma toa juurde ja nägin neid siin vaikselt istumas. Taipasin kohe, et häirisin nende vestlust, võtsin ruttu oma arvuti ja läksin tagasi üles. Üleval sain blogi aadressi internetti sisse lüüa ja siis tahtis Valentina minuga jälle oma "venda" otsima minna. Kell oli juba üksteist läbi.. Suure palumise peale olin nõus ja tulime temaga alla, et ma saaks arvuti ära panna ja pikad püksid jalga tõmmata, sest väljas on täna täitsa jahe.. Maria Paz tahtis ka meiega tulla ja kõndis meiega alla. Siis nägin, et Reina kurivaim suitsetas siin minu toa taga ja kuna mu toal ust ees ei ole, pean seda haisu nüüd siin tükk aega veel kannatama.. Oi kuidas see mulle kohe üldse ei meeldi. Võtsime siis rattad, läksime välja ja jõudsin garaažiukse ka enda järelt kinni panna. Maria Paz, Leticia ja Reina pidid autoga kuskile lihtsalt niisama sõitma minema. Kuna aga neil on siin üks kastiga auto ja kast on lahtine, siis Valentina pakkus välja, et lähme hoopis selle autoga sõitma ja meie kahekesi lähme kasti. :D Mõeldud, tehtud. Tuuritasime niimoodi umbes tund aega mööda linna ringi. Nalja sai palju, kui Valentina seal kastis oma tagumikku keerutas ja siis järsku autod meie selja taha ilmusid. Tal oli päris piinlik. Rääkisime juttu ja nautisime aeglase sõidu ajal seda ilusat õhtut. Natuke külm oli, aga polnud viga. Lõpuks korjasime Tomase ka peale ja tulime tagasi koju. Ja muud me rohkem ei olegi teinud.

Olge tublid ja liikuge palju!

Unisus tapab, tort aitaks..

Eilsest veel natuke.. Õhtul peale blogi kirjutamist tulin üles ja varsti anusime Valentinaga süüa, sest kõhud olid väga tühjad. Okei, päris ei anunud, aga kui Leticia küsis, kas meil on kõhud tühjad, siis kõlas meie suust üks suuuuur jaaaa!! :D Siis läks Leticia kööki ja otsis meile kapi põhjast miskit süüa. Saime riisi, porgandit, esmaspäevast liha ja mõne kananagitsa.. Õhtusöök toimus kuskil kümne/poole üheteist aeg.. Kell üksteist tekkis meil isu jäätise järgi ja nii mindi jälle sinna nurga peale poodi, kus me Valentinaga päevalgi käisime. Aga nüüd läksime autoga.. Ostsime teise  jäätise.. Päeval ostetus jäätis oli juba otsas. Tõime ka Tomase külapealt koju ja hakkasime jäätist sööma! :) njammi!! Magama sain alles kell kaks..

Ärkasin kell 11.30. Hommikusöögiks dieetitoit vesi ja õun. Enne lõunasööki olin täitsa niisama ja ei teinud mitte midagi põnevat. Aitasin laua ära katta ning sain selle eest jälle kiidusõnu.. :) Reina tuli ka tagasi. Mida see pere küll ilma Reinata teeks..?? Tema leiab meile alati kapist midagi süüa, isegi kui kapist midagi võtta ei ole. Selline võlur meil! Peale sööki aitasin jälle laua ära koristada. Algul küll keelati, aga hiljem kästi juba Tomasel mind aidata :D. Annan neile kõva eeskuju siin! Peale sööki olin natuke arvutis ja kell pool kaks hakkasin trenni poole sättima. Väike Maria Paz tahtis ka kaasa tulla, aga ei lubatud :D

Ja nii kui ma spordiklubi uksest sisse astusin (kell oli umbes 13.50), tuli meelde, et sellest nädalast on meil iga päev tunnid kell 14.30. Olin natuke liiga vara kohal. Siis mõtlesin, et lähen vaatan mõnda poodi, äkki on nendes midagi huvitavat.. Aga kõik poed olid kinni, sest töötajad olid lõunapausil ja need tehti lahti ka alles 14.30. Läksin siis tagasi spordiklubisse, istusin kohvikus ja kuulasin muusikat. Trennis oli meid jälle täitsa palju ja trenn oli see kõige tavalisem - ujuge nii palju krooli, nii palju selili ja nii palju konna..

Peale trenni tulin koju ja kell neli oli meil keeletund. Ma ei tea, kas asi on minus, aga tunnid enam väga huvitavad ei ole.. Kuna meil uusi teemasid enam võtta ei ole, siis räägime niisama juttu.. Ja teemaks on minu tegemised eelmistel päevadel. Täna tuli meie juurde ka Maria Paz ning võttis kogu tähelepanu enda peale.. Niiet kui Patricia mult midagi küsis ja ma talle vastasin, siis oli tema tähelepanu minult juba kadunud ja ma rääkisin nagu seinaga.. :D Võibolla on põhjus ka selles, et enne sain talle koguaeg kõikidest probleemidest ja eelmise pere veidrustest rääkida, aga nüüd neid lihtsalt enam ei ole ja võibolla sellepärast siis tundub asi natuke igav.. Ei tea.

Siis tulin oma konkusse ja sain lõpuks ometi normaalselt perega suhelda.. Nett läks ära ainult ühe korra!! :D Samal ajal mässasin nende piltidega siin blogis.. Olen juba oktoobri lõpus niiet varsti juba saan siia uuesti pilte panna!! Veel natuke kannatust!

Nende piltidega mässamisest tuli ka suur tordi isu, sest palju pilte on tortidest! Just nende eelmise kodu vanaema torte tahaks!! :D Või siis võtaks mõne hea alfajorese.. Peab ostma minema!

Nats enne kaheksat läksin üles, et olla sotsiaalsem ja et leida midagi hamba alla. Sotsiaalsust väga ei tulnud, aga hamba alla tuli röstsai juustuga ja kakao! Kakao on ikka super jook, mis välja on mõeldud!! Ja ma siin üritan sellest saiast eemal olla... :D Mis sa teed, kui lapsel kõht tühi.. Ja siis läksin telekat vaatama. Siin Uruguays on vahva see, et telekas on vähemalt 5 kanalit, kust tulevad koguaeg filmid üksteise otsa. Seekord leidsin ühest kariibimere piraatide kolmanda osa lõpu ja vaatasin seda. Ja peale seda ei tulnud enam ühtegi head filmi..

Täna on mingi suuremat sorti väsimus ka peal.. Viimastel päevadel on koguaeg nii hilja magama mindud.. Äkki saab täna varem, kuigi kahtlen selles..

Aga olge vahvad!

Pühad.

Eile oli jõul. Kirjutan siis oma päevast. Kuna pühapäeval sai magama mindud täitsa hilja, siis tundus kell 12 ärkamine lihtsalt super. Läksin üles. Keegi onu oli meil külas. Uruguay sõber. Täitsa vahva sell, rääkis palju juttu ja kiitis mind minu hispaania keelega. See paneb ikka tohutult hästi tundma, kui keegi kohalik ütleb, et ma räägin juba väga hästi hispaania keelt. Kui eelmises kodus kuulutati kõigile, et ma ei oska kohe üldse rääkida ja saan väga halvasti aru, siis siin kõik kiidavad koguaeg ja on väga imestunud. Siis sõime lõunat. Algul pidin täitsa üksi sööma, sest kedagi veel ei tulnud, aga kui nad lõpuks nägid, et ma seal üksi söön, siis nad liitusid minuga. Peale sööki läksin arvutisse ja proovisin perega skype's ühendust saada. Millegi pärast on meil need viimased päevad siin nett nii jama, koguaeg kõigub ja sellepärast ei saa ka korralikult rääkida seal skype's. Ei tea, mis jama on. Olen teinud mitu restarti ruuterile ja juhtmeid näppinud, aga ei aita miski.. Mõne aja pärast tuli sellest jamamisest kopp ette ja läksin üles. Meile olid külla tulnud need kaks Uruguay 15-aastast sugulast, kellega taheti mind tantsima saata. Pärast läksime nendega suure palavuse tõttu basseini ujuma ja rääkisime juttu. Nad suutsid mind veenda nendega õhtul kaasa minemast sinna tantsuklubisse ja et kui mul igav hakkab, siis kutsuvad takso ja saadavad mu koju. Olin nõus. Kui vees juba natuke kõhe hakkas, tegin pesu ja proovisin jälle Eestiga ühendust saada. Varsti oli jälle kopp ees.. Läksin üles. Need tüdrukud ja Valentina möllasid veel basseinis. Jälgisin neid oma kullipilguga. Siis tuli üks nendest minuga juttu ajama ja varsti nad läksidki minema. Siis mul hakkas natsa igav, sest teised kas olid kodust ära või tudisid kuskil oma toas.. Mõtlesin vaadata, mis telekast tuleb. Lappasin neid kanaleid läbi, kuni jõudsin üheni, mis näitas Üksinda Kodus esimest osa. Kahjuks hakkas film juba lõppema. Aga need viimased viis minutit suutsid minus tekitada enne täiesti olematu jõulutunde.. Siis jäin mõtlema.. Tavaliselt sel kellaajal meie pere tuuseldab seal köögis, teeb süüa, koristab, ehib kuuske ja telekast käivad jõulufilmid või mingi muusika. Tekkis pisike igatsus kõige selle järgi. Seal on koguaeg see mõnus jõulutunne sees ja ninna tungib mõnus piparkoogilõhn. Siin kõik päeval magavad ja ei tee mingeid ettevalmistusi. Aga nii kui film läbi sai, kadus ka see raasukest jõulutunnet. Ja muid jõulufilme ma ei näinudki.. Siis tuli Leticia ja küsis, kas tahan nendega linna peal ühe tiiru teha. Viisime reedel laenutatud filmi tagasi ja Valentina käis ühes riidepoes mingit hilpu vaatamas, mille ta ema vist oli talle välja valinud.. Ja tulime tagasi koju. Tomas, Valentina ja Maria Paz läksid uuesti basseini, sest ilm oli ikka tõsiselt soe. Mina lesisin lihtsalt niisama ja vaatasin neid hullamas. Ja siis saabusid juba esimesed külalised. Panime lauale snäkid ja grillile pandi tuli alla. Siin peres ei olegi suurt söömaaega. On igasuguseid snäkke, näiteks pähklid, lihatükid, vorsti, juustu, oliivid jms, ja joogid. Vahetasime koduriided soliidsemate vastu ja pidu algas. Kõik tundsid minu vastu jälle suurt huvi ja rääkisime päris palju nendega. Varsti läks käima jälle ka 70ndate disko DVD ning kõik hakkasid kõva häälega kaasa laulma ja tantsima. Pidu käis täie hooga! Ja taas peale mõningat jooki ütles Uruguay, et 2014 tulevad nad meile Eestisse külla. Ehk siis 2015-st oli saanud 2014.. Tuleb hakata juba ettevalmistusi tegema :D.

Enne kahtteist tekkisid ärevushetked. Pidime Maria Paz'i tähelepanu võitma, et jõuluvana saaks tulla ning viisime Paz'i basseini ujuma, jälle. Ilm, kordan, oli ikka meeletult palav. Higi lihtsalt voolas ojadena. Kõik inimesed ümbritsesid basseini aeda ja üritasid plikatirtsu tähelepanu võita. Tegin korra kiire kõrvalhüppe ja viisin Eesti jõuluvana minikingituse ka kuuse alla :). Kui kell lõi 12 ja kõik olid verandal, algas suur hellusehoog. Kui meil on selline asi ainult aastavahetusel, siis siin soovivad kõik üksteisele kell 12 öösel kallistustega häid jõule.. Ning siis algas suur ilutulestik, mida me saime oma verandalt ilusti vaadata! Imeline vaade oli küll!!

Ja siis oligi juba jõuluvana meil külas ära käinud ja leidsime oma kuusekese alt kingitused. Üks pakike oli ka Annile. Jõuluvants tõi mulle ühe väga ilusa pluusi, mis on küll L number ja nõksa suur, aga iseenesest sobib väga hästi! :) On ikka vahva sell see jõuluvana. Ei saa jätta ka mainimata, et kui mina olin kolmene, siis minule küll jõuluvana tahvelarvutit ei toonud.. Pole siiani toonud. Aga meie väike Maria Paz sai ühe sellise omanikuks. Jõuluvana tõi talle Hello Kitty teemalise tahvelarvuti.. KOLMEAASTASELE!!! Aga mind tegi väga õnnelikuks see, et kõigile meeldis ka Eesti jõuluvana kingitus. Ehk siis kaunis kalender ilusate kohtadega Eestis,  pastakad, külmkapimagnet, väike nukuke ja Viljandimaa kleepsukesed. Mind tänati kohe mitu-mitu korda!!

Peale kinkide avamist anti torti. Või no kahte torti. Ja uskuge või mitte, aga mõlemalt tordilt puudus dulce de leche!!! Oli toorjuustukook punaste marjade moosiga ja õunatort. Toorjuustukook oli natuke liiga magus, aga selle eest õunatort ühtlustas selle maitse :) Lõppkokkuvõttes olid mõlemad väga maitsvad! Ja peale seda hakkas rahvas kodupoole minema.. Kui ma veel ei öelnud, siis külas olid kõik sugulased..

Siis me istusime Valentinaga lihtsalt elutoas ja rääkisime juttu. Mõni inimene ei olnud veel ära läinud. Aga kuna ilm oli ikka kohutavalt palav ka kell pool kaks öösel, siis otsustasime minna basseini. Mine hulluks kui mõnus on nii sooja ilmaga olla soojas basseinis ja vaadata imeilusa tähistaeva poole! Andis ikka väga hea tunde! Siis hakkasime palli mängima seal basseinis. Tomas liitus ka meiega, aga nagu see õe-venna suhe ikka, ei tahtnud Valentina Tomast meie mängu ning ei andnud talle ka palli. Korra sai Tomas palli ikka kätte, aga kuna Valentina tal meiega mängida ei lubanud, virutas Tomas Valentinale palli päris kõvasti lõua pihta ja läks ise minema. Selle peale sai Valentina pahaseks ja viskas palli hoopis naabri aeda.. :D Ohjummel seda draamat küll.. Nagu mina ja Reio.. Vale ei lubanud mul muidugi Tomasele öelda, kuhu ta palli viskas, aga pärast tuli see õnneks Leticia küsimise peale välja. Kuna meil nüüd siis palli ei olnud, rääkisime Valentinaga basseinis lihtsalt juttu. Varsti hakkas nõksa kõhe, tulime välja, käisin pesus ja läksin üles.

Vahepeal olid kõik sugulased ära läinud, kaasaarvatud need 15-aastased. Ma ei pidanudki nendega tantsima minema! Olin tegelikult selleks ajaks juba väga väsinud ka. Aga meile olid tulnud järgmised külalised. Kaks Uruguay sõpra. Rääkisime seal juttu ja lihtsalt istusime. Umbes kella viie aeg otsustasin ma minna tuttu, sest väsimus oli ikka väga suur.

Hommikul ärkasin kell üks. Vahepeal äratas mind väljas möllav torm. Täitsa lõpp ikka, kui kiiresti siin need ilmad muutuvad. Kord on ulmeliselt palav ja päikseline ja siis tuleb ikka väga suur torm. Läksin siis üles, peale minu olid veel üleval Maria Paz ja Uruguay. Võtsin klaasi vett ja õuna ning tulin alla ja proovisin jälle perega ühendust saada. Mõne sõna isegi sai jutustatud.. Aga nett jamab endiselt.. Närvi ajab see asi.. Mingi aeg ärkas üles ka Valentina. Kuna meil kodus puudus piim ja jäätis, tahtis ta poodi minna. Läksin temaga kaasa, võtsime rattad ja asusime teele. Absoluutselt kõik poed on täna siin kinni. Sõitsime linna peal ringi vähemalt 20 minutit, kuni leidsime äärelinnas ühe pisikese nurgapealse poe, mis lahti oli ning Valentina sai oma jäätise ja piima kätte. Ning siis tulimegi tagasi koju. Meil muide oli jälle keegi onu külas, aga ta läks umbes viie aeg minema. Siis hakkas vist kõigil seal diivani peal igav. Mõtlesin, et tutvustan neile natuke Eestit ja näitan seda videot ja neid pilte, mida ma Patricia kooliski näitasin. Nad olid kõigest väga vaimustuses. Leticia ei saanud ainult ühest asjast aru. Miks peab kuumast saunast külma vette minema?? :D Või no tegelikult ei saanud ta sellest sauna värgist midagi aru.. Kui nad Eestisse tulevad, siis peaks neile selle asja ikka ära näitama.. Laseme neil tunda, mis õige elu on! Ja peale seda olime natuke veel niisama. Leticia tahtis vaadata mingit filmi, aga telekast ei tulnud parasjagu midagi head. Lõpuks ma ühe täitsa vahva filmi leidsin, mida ma ise olen juba paar korda näinud. Natuke aega vaatas ta seda koos minuga, aga siis läks ära üles oma tuppa pikutama.. Ja siis ma jäin üksi seda filmi vaatama. Valentina, meie suur Jacksoni fänn, tegi oma arvutis temast lihtsalt ilma põhjuseta mingit presentatsiooni. Ja kuna ma seda filmi olin juba näinud, siis mõtlesin, et tulen kriban teile selle postituse valmis.

Piltidega on selline asi, et pean hakkama otsast peale neid siia lisama. Või no pean kõik pildid, mis mul siin blogis juba on, väiksemaks tegema, et saaks veel siia neid panna. Praegused pildid on lihtsalt liiga kvaliteetsed.. Seega natuke läheb aega.. Ei taha neid väga kuskile mujale ka panna, siis on minu arust paha jälgida..

Aga kauneid jõule teile veel kord! Nautige seda tunnet enda sees, sest see on üks väga-väga hea tunne! :)

Tsauksti!

PS! üks asi veel.. Muutsin nüüd paremas servas oleva aadressi ka õigeks. La Paloma aadressil elan alates 30. detsembrist kaks kuud.. Lihtsalt teadmiseks.. Võibolla keegi kirjutab mulle kunagi :)

Pidu ja pillerkaar. ja bassein.

Jouksti. Need kaks viimast päeva on olnud väga lahedad. Kõigepealt eilsest. Ärkasin jälle äratuse peale kell 11 ja läksin hommikusöögile. Ja peale lõunasööki vaatasin telekast filmi. Mõni liitus veel minuga vahepeal. Siis kutsuti kokku mõned sõbrad ja hakkas peale üks suuuur veesõda. Kõigepealt said veepommide tegemisega riided läbimärjaks, aga kui pallid said valmis, panin ikka triksi selga.. Oijummel, kus sai naeru ja nalja! :D 200 veepalli visati üksteise vastu puruks. Peale seda oli üks suur pesemine ja siis läksime Valentina, Maria Pazi ja Valentina sõbraga natuke linnapeale.. Käisime filmilaentutuses ja toidupoes. Siis tõime Paz'i koju ja läksime ise keskväljakule. Siin oli eile ja täna mingi jõulufestival, mingid väiksed äraehitud "kuusekesed" ja väiksed majaksesed olid iluduseks, jõuluvanaga sai pilti teha, mingid tüübid laulsid ja toimus minilaadake. Aga Paz vist hakkas kodus jonnima ja tahtis meie juurde, seega varsti tõi Leticia ta jälle meie hoida. Muidugi hakkas ta sealt igasuguseid tilulilusid nuruma, aga täitsa lõpp kui kallid need kõik olid. Õudne kohe. Siis leidsime keskväljakult Tomase oma sõpradega, kes läksid ühte restorani pitsat sööma. Me läksime ka nende juurde. Väiksed lapsed on ikka väga lärmakad sellistes kohtades. Aga see vist kedagi teist ei häirinud.. Kommentaare vähemalt kuskilt kõrvalt küll ei kuulnud ja keegi imeliku pilguga peale minu ei vaadanud. Mul oli ka kõht nii tühi juba ning külm ka nõksa, oleks tahtnud koju minna, aga jäin sinna veel. Kuna tüdrukutele pitsat ei antud, siis Valentina tellis meile neljale eraldi ühe suure 1,5 l coca. Pitsa jaoks raha polnud :D Mina jõin oma klaasi tühjaks ja valasin veel juurdegi, teised ei jõudnud ühtegi ära juua kui juba ära pidime minema. Mul hakkas cocast ja rahast täitsa kahju, sest ühe lonksu pärast pea kolm euri maksta on täitsa palju. Siis mindi jäätisekohvikusse jäätist ostma. Ainult poisid ostsid. Siis järsku vaatasime, platsile tuli mingi mega palju maskotte!! Smurfid,Garfield, Rähn Woodie, teletupsud ja muud loomad. Mina seal seisin lihtsalt ja vaatasin ning järsku tuli see Rähn Woodie mind kallistama. Selle maskottide värgi korraldaja oli Gregorio, kes korraldas ka meie olümpiamänge, kus ma vabatahtlik olin. Ja siis mul tekkis kange tahtmine teada saada, kes selle Rähn Woodie kostüümi sees oli. Aga kahjuks ma seda teada ei saanud.. Siis läksime kambaga neid väikseid majakesi vaatama ja jõuluvana uudistama. Jõuluvana ei olnudki patju täis topitud. Jõuluvana oli ise üks väga-väga-väga paks onu.. Jõuluvana ise ka ei ole nii suur.. :D Natuke olime veel seal platsi peal, aga siis sai kõik läbi. Läksime edasi Valentina sõbranje kodu juurde, ta tahtis kampsuni toast võtta.. Minul oli aga päevasest veesõjast peavalu ja Maria Paz oli unine niiet läksime kahekesi koju. Kell oli umbes 22.. Kodust leidsime enda eest suure hulga rahvast. Vanematel toimus suur läbu. Uruguay palus mul kohe enda juurde tulla, et ta saaks mind teistele esitleda. Olin üllatunud, sest üks onu isegi teadis meie väikse Eesti pealinna. Algul kuulsin ilusti, et ütles Tallinn, aga kui hiljem temaga rääkisime natuke, siis tegelikult ta arvas, et meie pealinn on Stalin... Veider. Sellist arvamust kuulsin ma oma elus esimest korda.. Ja et Tallinna nime kuidagi Staliniga seostada.. Peaaegu et kogu seltskond tundis minust väga palju huvi. Küsiti igasuguseid küsimusi minu kohta, YFU kohta ja selle vahetusaasta kohta. Minu jaoks peo alguses tuli Uruguay suust ka otsus lubada mul alkoholi juua. Sellele ütlesin kohe ei. Mulle see jurr peale ei lähe. Jõin üksi ära hoopis 2 liitrit gaseeritud vett.. :DSiis küsis Uruguay, mis meil Eestis pidudel juuakse. Ütlesin, et viina ja siis ta hõikas kohe üle rahva: " Tooge Annile viina!" :D Muidugi oli asi naljaga mõeldud.. Nemad siin joovad ainult viskit (Siinkohal hakkas kummitama laul: " Me joome viskit, viskit, viskit, kuni pole enam muretseda miskit!" jne..). Ja kui Uruguay juba parajalt joogine oli, siis tuli ta meie juurde, kus peale minu olid veel paar naisterahvast ja hakkas rääkima igasugust juttu. Näiteks andis ta lubaduse, et 2015 aastal tulevad nad meile Eestisse külla. Pean neile siis ekskursiooni korraldama.. Siis rääkis ta elust ja õnnest. Kolm kõige tähtsamat asja meie elus on armastus, rahu ja energia.. Need pean nüüd terve oma elu peas hoidma. Veel jutustas ta meile lugusid konnakestest ja eluõnnest.. Siis läks suureks muusikakuulamiseks. Väga lahe on see, et ükskõik, kus maailmaotsas ma ka ei oleks, 40+ inimeste peol kõlab alati ABBA, Boney M ja "I love you, baby". Vähemalt on see muusika väga hea ja kõigile meelepärane! Ja muidugi jorisevad/tantsivad kõik kaasa! :D Siis oli kell 3.45 kui viimased peole jäänud mehed otsustasid minna ujuma basseini. Naised kõik lõdisesid külmast, aga mehed on ju kangelased! Väga külm oli neid vaadata. Ja pidu sai läbi kell 5 hommikul.

Täna ma äratust ei pannud, sest teadsin, et kõik magavad kaua. Ärkasin kell 13.11ja läksin üles. Vaikselt pandi valmis juba lõunasöögi laud. Peale minu olid veel üleval Uruguay, Leticia, Reina ja Maria Paz, kes tegelikult läks juba lõunatudule. Tomas ilmus ka kuskilt kohale. Peale lõunasööki vaatasime natuke telekat ja poole silmaga ka magasime. Ja nii umbes viieni välja. Siis küsis mult Tomas, kas tahan täna ka nendega veesõda mängida ja kuna ilm oli täna lihtsalt kohutavalt palav, siis olin muidugi nõus. Tõmbasin triksi selga, tegime need järgmised 200 veepommi valmis ja hakkasime sõdima. Kui kõik pallid lõhki olid, alustasime mingi indiaani mänguga. Üks inimene pidi olema basseinis ja teised basseini ühes otsas ääre peal. Ja mingil ajal pidid need äärepeal seisjad basseini hüppama ja sellelt indiaanlaselt, kes basseinis juba enne ootas, eest ära ujuma teise basseini otsa. Kelle indiaanlane kätte sai, sai nüüd ise indiaanlaseks. Kahjuks hakkas mul siis jälle pea valutama, tegin nendega mõned tiirud seda mängu kaasa, kuid siis läksin juba ära pessu ja rahunema. :) Vist ei lähe mulle väga välibassein, kui mõlemad korrad pea valutama hakkab.. Vaatasin siis neid niisama, kuidas nad seal vees hullasid. Siis panid Valentina ja ta sõbranje end riide ja läksime külapoodi head ostma. Sain jäätise!! :) njammi. Ostsime veel krõpsu ja mahla pulbrit. Siin on väga moes teha mahla mingist pulbrist ja minu arust ei ole need mahlad kohe üldse head. Väga halvasti maitsevad. Mina jäin oma vee peale. Sõime krõpsu ja olime niisama. Siis läksime jälle ja tegime tiiru linna peal. Sain nüüd teada, kus mu hostema töötab. Peale Montevideo salapärase töö, mida ma veel ei tea, on tal oma sõbrantsiga üks butiigipood, kust saab megakalleid riideid osta. Nüüd ma tean ka, kust nad kõik oma ilusad riided võtavad :D. Kõndisime natuke ringi, keskväljakul, sellel festivalil toimus jälle mingi kogunemine ja möll. Sinna me ei läinud.. Tulime peagi koju tagasi ja logelesime jälle. Valentina läks oma sõbrantsiga jälle basseini, sest kordan, ilm oli ikka väga palav. Mina ei läinud, hoidsin oma pead. Siis tuli koju Tomas oma sõbraga ning nad liitusid tüdrukutega. Muidugi oli vaja mind märjaks pritsida oma pommihüppamisega, aga suutsin veel enam-vähem peaaegu kuivalt basseini juurest eemalduda. Tulin verandale istuma ja siis sain teada, et meil tulevad õhtul jälle külalised. Seekord pidid tulema Uruguay vend oma 15-aastase tütrega ja Uruguay tahtis mind kangesti selle 15-aastasega homme klubisse tantsima saata. Siin on jõulud selline pidu ja pillerkaar. Kui meil peetakse jõule perekeskis, siis siin ollakse algul peredega ja hiljem minnakse sõpradega välja. Ega mul väga tahtmist sinna klubisse minna ei olegi, aga ma ei ka tema pakkumisele ei öelnud. Kuid kui ma õigesti aru sain, siis seda venda ega tema tütart ei tulnudki täna meile. Tulid hoopis mõned inimesed, kes eilegi käisid ja sekka oli ka üksik uus nägu. Seekord lõppes pidu juba kell üks. Meie lapsekesed aga sõime normaalselt õhtust (hamburgeri pihvid, kana nagitsad ja salat) ning siis kuulsin elutoast Michael Jacksoni muusikat. Meie väike Maria Paz on ikka väga suur Jacksoni fänn! Eile küsis ta mult, kas Michael on ikka elus.. Kui ütlesin, et ei ole, siis läks ta ema juurde ja küsis sama küsimust. Ema ütles talle, et muidugi on.. Ju siis ei tohi päris tõtt pisikesele rääkida, äkki muutub liiga kurvaks. Nüüdsest on meie Michael jälle elus! Elutoas oli mängima pandud This Is It film ja Maria Paz oli seda nautimas. Mina ja Valentina liitusime temaga ja nii kujuneski meie edasine õhtu. Kui film läbi sai, tahtis Paz ühte kohta filmist vaadata vähemalt 7 korda.. Lõpuks tüütas täitsa ära ja kui Valentina enam ei lubanud panna, siis vaeseke hakkas nutma ning ta pidi koos ema-isaga tuttu minema. Meie panime filmi algusest käima. Sinna tulid ka Tomas ja ta sõber ning nad läksid Valentinaga arvutisse. Mina vaatasin filmi ära kohani, kust algas juba nähtud osa ning siis tulin ära oma koikusse seda kirjutama. Nüüd saab kell juba kolm ja parem oleks tuttu minna.

Pilte ma siia ei saa panna, sest mälu on täis. Praegu mul veel midagi eriti näidata ei ole, aga proovin olemasolevad pildid homme kuskile üles riputada.

Väga ägedaid jõule teile kõigile sinna kaugele!! Sööge kõhud ikka oigamiseni head ja paremat täis ja avage hunnikutes kingitusi!! Ning mis peamine! Nautige pere seltskonda ja kindlasti ka LUND!!

Minul kahjuks mingit jõulutunnet küll sees ei ole.. Kõik jõuluvärk siin praegusel ajal ajab täitsa naerma ja ei tekita mingit õiget meeleolu.. Pole piparkooke, kapsa haisu ega mandariine.. On kuumus, bassein ja jäätis!! :D Suvi missugune.. Veelkord,

 KAUNEID JÕULE TEILE KÕIGILEEEE!!! :)

Teie päkapikk Anni.

Vahva päev!

Kuna eile oli ilm paha, siis see jätkus ka öösel. Vahepeal oli täitsa külm ja tuli käed-jalad teki alla panna. Eile öösel, kui ma oma tuppa tudile läksin, kuulsin ülevalt veel hääli, kuigi minu arust läksid kõik tuttu juba. Selline tunne oli, nagu oleks mingi suurem rahvas siin käinud. Siis eile õhtul hakkasid meil siin elutoas tuled lambist vilkuma. Ja öösel kella nelja aeg olid vist kõik esimese korruse uksed pärani lahti.. Vähemalt nii ma sain aru. Meil siin vist kummitab või nii..

Hommikul hakkas trall juba natuke peale seitset peale, kui vist Leticia tööle läks. Auto jäi küll koju.. Kell 9.55 olid Reina ja Maria Paz garaaži kõrval pesutoas ja hakkasid vist pesu pesema. Mina olin nii väsinud ja proovisin veel tudida. Kell 10.59 tuli sõnum, mis mind taaskord äratas ja kell 11 oli äratus. Selline hommik.

Tulin üles, jõin hommikukohvi ja vaatasin natuke maja peal ringi. Tuli lõunasöök ja peale lõunasööki mängisin plikatirtsuga. Lugesime raamatuid ja jooksime mööda maja. Natuke peale poolt kahte läksin ujuma. Trennis pidime täna alguses natuke ujuma ja siis oli pool tundi vaba aeg. Hakkasime mängima ehk siis viskasime hantli vette ja kes esimesena kätte sai oli võidumees ja sai ise uuesti visata. Kinnitust sai ka sünnipäevakutse - teisipäeval kell kaheksa. Camila on ka kutsutud, niiet üritan temaga sinna saada. Peale trenni läksin väiksele shoppingutiirule. Ostsin omale lühikesed püksid ja kleidikese. Ja ka ühe käevõru kingituseks sellele tüdrukule. Täitsalõpp kuidas mulle ükski kleit ei sobi.. Kõik on seljas nagu heinakuhjad. Kahju.. Aga see kleidike, mis lõpuks täitsa normaalne oli, on ka täitsa ilus. Korra pidin mööduma ka Gabriela töökohast, et minna soovitud poodi. Kuna ta nägi mind väga hästi, siis pidin sisse hüppama. Küsis mult kuidas läheb ja kas ma olen õnnelik.. Palusin tal teisi ka tervitada ja läksin oma teed :). Koju tulin, siis olid Valentinal ja Tomasel külalised. Möll käis basseinis ja tehti veesõda. Minul algas kell viis keeletund ja peale seda läksin nende juurde. Eheee, sain Valentina korra vette ka lükata ja kohe tuli suur aplaus teiste poolt :D. Aga ega ma ise ka päris kuivaks ei jäänud. Mõni ikka tahtis mind ka oma veepommiga märjaks visata. Aga päris basseini ma veel ei saanud. Siis tuli meil väike "teeaeg" soja-apelsinimahla ja pisikeste saiakestega. Ei suutnud saiast loobuda, kuigi on tõsi, et peaks.. :D

Peale seda tulin natukeseks arvutisse ja jutustasin maderi ja issiga. Minu juurde tuli ka Maria Paz, kes minuga mängida tahtis. Ta küsis mult täna, miks ma niimoodi räägin.. Sellest võib järeldada, et vahest läheb ikka mõni asi väljaöeldud lauses valesti. Aga mis seal ikka. Siis ta on mult küsinud, miks ma siin elan ja miks ma oma kodus ei ole :D On ikka vahva mumpsik. Kui empsi-issiga rääkimise lõpetasin, siis ta tuli jälle minu juurde ja otsis välja oma meikimise asjad. Õnneks asi väga hulluks ei läinud ja piirnes ainult silmalauvärvi panemisega põsele ja huulte roosaks värvimisega.. Läks hästi!

Siis läksin vaatama jälle, kuidas Valentina Simsi mängib. Istus seal elutoas pimedas ja ma aru ei saanud, mis värk. Siis ta ütles mulle, et vool läks ära. Aga imelik oli see, et ma just tulin oma toast keldrikorruselt ja mul oli täitsa vool olemas. Läksin ja kontrollisin üle ja vool oli alles. Tuli põles, arvuti laadis.. Terve ülejäänud maja oli täitsa pime. :D Aga siis tegi Reina mingit susservusserit kuskil ja vool tuli tagasi! Maailmalõpp jäi ära! Reina on nüüd meie superkangelane!

Peale õhtusööki tahtis Maria Paz seda Simsi mängima hakata. Panin talle selle siis käima ja tegelikult tahtis ta ainult algusest seda mängu tutvustust vaadata. Hakkasin siis ise natuke mängima, aga täitsa igav oli, sest mängisin valmistehtud perega.. Ise alustada ja kõik valmis teha on ikka palju vahvam :D. Niiet loobusin varsti ja läksin teistega telekat vaatama.

Uruguayd ja Leticiat pole ma täna kordagi näinud.. Ja mul ei ole õrna aimu ka, kus nad olla võiks.. Tahtsin endale laualampi küsida ja meie siinse ning La Paloma kodu aadressid ära küsida, et pereke maarjamaal saaks paki teele panna. Huvitav on ainult see, kas see ikka jõuab La Palomale enne, kui me sealt kahe kuu pärast tagasi tuleme :D. Põnev põnev.

Ja muud ei olegi.

Ilusat nädalavahetust ja hoiduge toidust enne suurt söömapidu!! :)

Tsau!

Unemütsid

Esimene terve päev uues peres. Kõik on supeer!!

Eile öösel kirjutasin seda eelmist postitust ja siis lugesin meile. Nägin, et etv'st oli kiri tulnud ehk siis öösel kella kahe aeg sain alles teada, et tunni ja 25 minuti pärast olen oma videoga eetris! Tekkis paanika. Palusin neil küll varem mulle öelda, aga kahjuks unustasid ka nemad. Hea, et nii paljugi ette teatasid :). Panin kiirelt facebooki ja blogisse teated üles ja endale äratuse kella veerand neljaks. Magama jäin alles viis minutit enne äratust. Äratus käis ja võtsin kohe arvuti sülle, et valmistuda otseülekandeks. Tegin veel arvutis kiire puhastuse ka ära, et video ikka normaalselt jookseks. Kahjuks oli mul sel hetkel nett seal oma urkas nii halb, et nägin videol ainult lõppu. Aga õnneks kuulsin ka kommentaarid ära. Need olid küll vahvad! Ja kui video läbi sai, pidin muidugi facebooki vaatama ja juba esimesed üllatujad jagasid oma muljeid! Nii tore oli, et minu mõeldud plaan läkski täide! Kõik üllatusid!! See tegi tuju väga super heaks!

Lõpuks läksin siis alles pool neli meie aja järgi magama. Hommikul ärkasin kell 11 ja tulin üles. Hommikusöögiks kohvi piimaga ja kaks röstsaia võiga. Reina (mitte Reine) tegi mulle ja väike Maria Paz tuli ka mulle seltsi. Peale hommikusööki veetsin aega natuke virtuaalmaailmas. Facebook oli täis üllatunuid. Rääkisin vennaga nõksa juttu ja ka Camila küsis minult, kuidas mul elu on.. Juba igatseb :D Siis ärkas vist ka Valentina ja läksime Tomase tuppa jälle seda xBox'i mängima. Või no Valentina mängis. Peale seda oli lõunasöögi aeg ja Leticia tuli ka koju. Poole kolmest oli mul ujumine. Mina läksin vanast harjumusest juba pool tundi varem kodust välja. Olin trennis juba 14.05.. Pidin natuke ootama. Trennis küsisid osad, kuidas mul perevahetus läks ja kas kõik on hästi. Ja üks trennikaaslastest, Evangelina õde, kutsus mind ja mõnda teist trennikaaslast teisipäeval oma sünnipäevale, aga ma veel ei tea, kas lähen. Jõulud on ju sel ajal.. Väga ei usu ka, et sel kuupäeval ta oma sünnipäeva ikkagi peab. Eks näeb.

Ujumas oli meid jälle palju ja treeneril mingi ülesanneteandmise isu. Algul pidime viis minutit ujuma ükskõik mida ja siis algas üks umbes nagu ringmäng seal basseini radade peal. Vahva oli, aga peale minu ja Valeria (see kõige parem ujuja meil seal) olid meie rajal veel kaks poissi. Üks neist ei osanud väga ujuda. Teine ütles mulle, et ma olen ikka väga kiire ujuja.. Ise seda väga ei usu.. Aga ta oli üks pisike poiss ka.

Peale ujumist tulin koju ja kella neljast oli Patriciaga esimene tund selles kodus.. Tahtis kuulda minu eilsest päevast, kuidas hüvastijätt vana perega läks ja kuidas kujunes välja ülejäänud päev jne.. Tervet tundi ei teinudki seekord täis.. Ainult 40 minutit jutustasime. Aga homme jälle! :)

Ja kodus kedagi peale Reina ei olnud. Aa, vist oli Uruguay ka, aga tema tegi oma igapäevast lõunauinakut. Peale tundi tegin skaipisin ema-isaga, et teada saada, kas nad ka ikka said pihta. Said. Tore! Siis tulid teised ka koju. Nad vist käisid juuksuris, sest Valentinal olid uhked lokid juustes..

Õhtul tulid meile veel väiksed külalised. Mina olin jälle rahulikult arvutis ja siis järsku tulid minu juurde neli väikest tüdrukut ja Valentina ning mind hakati igasuguste küsimustega pommitama. Tunne oli jälle nagu vahetusaasta alguses. Panin siis arvuti kõrvale ja rääkisin nendega pikalt juttu. Kellegi lapse ema oli ka siin, kes minult küsimusi küsis. Enne seda lõpetasin ka Eugeniale jõulukingi/kaardi tegemise ja nüüd on see üleandmiseks valmis. Tore! Ka tema oli väga huvitatud, kuidas mul perevahetus läks. Päeval leidsin oma telefonist temalt sõnumi.

Millegipärast on terve pere täna lihtsalt väga-väga väsinud. Kaasaarvatud mina. Kõik kustuvad vaikselt ja kohe-varsti lähen ise ka tudile ära. Üks vahva asi, mille ma vist unustasin eile Maria Paz'i kohta kirjutada on see, et talle meeldib käia ringi ema kingadega. Täpselt nagu mina pisikesena!! Ta on ikka nii nummipummikas!

Ja päeval toodi meile siia üks suur 42 tolline televusser. Õhtul ütles Leticia mulle, et see on sinu jaoks. Ma ei ole kindel, kas ma õigesti kuulsin.. Arvan, et mitte. Aga see telekas võetakse La Palomale kaasa :). Kodus on meil siin ka mingi ulmeliselt suur telekas, aga millegipärast on nii jama pilt. Pole üldse terav ja selge.. Ei tea...

Aga ma rohkem siis ei kirjuta. Homme jälle :) Kui ilus ilm tuleb, siis teen kodust video ka. Praegu on väljas külm ja vihmane ja siis ei saaks kõike ilusat väga näidata. Ootame kõik koos!

Ilusat maailmalõppu!

PS! Möödunud on alles poolteist päeva selles peres ja ma tunnen end juba täitsa kodus ja pereliikmena!! Niimõnna! Patricia ütles ka, et ma säran ikka väga! :)

Siin veel video ka, kes ei näinud minu tervitust. Koos saatejuhtide kommentaaridega..

PEREVAHETUUUUSSS!!!

KÕIGEPEALT TÄHTSAD UUDISED!

VAADAKE KÕIK, KES SEDA JÕUAVAD LUGEDA, 7.25 TEREVISIOONI!! MUL ON TEILE SIIT KAUGELT ÜKS ÜLLATUS!! KES EI SAA, SIIS VAADAKE KORDUST. SIIS MINU ARVUTUSTE KOHASELT PEAKS SEDA ÜLLATUST NÄITAMA KELL 10.25!!! JUTT KÄIB EESTI AJAST!!!

Nonii! Tuleb postitus, mida kõik on kindlasti juba ammu oodanud! Ja mina kõige rohkem. Pean veel hoiatama, et kell on üks öösel ja see tekst ei pruugi suure väsimuse tõttu just kõige selgem olla..

Päev algas mull kell 11.55. Lootsin küll ärgata varem, aga kus sa sellega. Tegin pesud ja panin veel mõned asjad kokku. Vahepeal käisin lõunal.. Vanaema pidi täna mu suppi proovima, aga lasi üle mu.. Vanade keeli: ei täitnud oma lubadust. Nojamh. Lõunalaud oli igapäevane: ei olnud seda hüvastijätu hala ega muud selle sarnast. Kõik oli väga normaalne. Peale sööki panin viimased asjad kohvrisse ära ja väike Luciano oli ka mulle abiks - pani kohvrisse kõik, mis kätte sai, kaasaarvatud Camila One Directioni padja ja ühe nuku.. Ja siis tõid Luciano ja vanaema mulle veel ühe kingituse, kommikarbi.. Saan nüüd siin üksi maiustada. Ja kui asjad kõik koos olid, läksin Lucianoga mängima. Siis läks Gabriela ära, tegime kallikalli ja ta käskis mul ikka neid külastada ja tema töö juures käia :). Muidugi teen seda, sest nad on tegelikult väga toredad inimesed ja täitsa kahju oli sealt ära tulla. Aaa ja muide. Camila tuli ka ikka enne lõunat juba koju. Aga enamus aja rääkis ta telefonis oma kutiga. Alles kuskil kella poole kolme aeg saime temaga jälle jutule. Rääkisime lihtsalt tühjast tähjast. Ta lubas mind filmiõhtutele ka kutsuda ja kunagi nad pidid vist kuskile matkama minema, mida ma väga ei taha uskuda, sest Camila ei ole just matkaja tüüpi inimene.

Kell neli oli kokkulepitud, et Maite tuleb. Ta saabus muidugi natuke hiljem, umbes 16.20. Jätsin siis kõigiga hüvasti.. Tädi ütles mulle veel, et kui ma ennast oma uues kodus halvasti tunnen, pean neile helistama ja nad tulevad võtavad mu peale! Seda oli nii armas kuulda, aga vastuseks ma ei osanud midagi öelda.. Ainult mhmh... Maite tuli mulle taksoga järgi ja taksoga sõitsime ka minu uue kodu poole. Vastupidiselt kardetule, läks sõit ja kõik muu koos Maitega vahvalt! Ta käis Washingtonis mingil YFU üritusel, kus jutustas meie oma Oliveriga ja Maitel oli YFU Eesti pastakas! Nii vahva! :D

Kui me jõudsime uue kodu värava taha ja kella lasime, siis keegi meile seda väravat avada ei tahtnud. Aga me jõudsime ka 20 minutit lubatust varem. Helistasime siis Leticiale (uus hostema) ja ta palus meil oodata, kuni ta jõuab. Istusime siis Maitega värava ette maha ja rääkisime juttu. Kui mul vana perega need probleemid tekkisid ja Maitega telefonis rääkisin, siis ta ei tundunud üldse nii mõistev ja arusaav olevat. Sain kohe pahandada, et probleem on minus.. Nüüd sai ta kõigest aru ja ütles, et nii juhtub päris paljudel.. Võibolla see USA muutis teda natuke..

Natuke enne viit lasi meid lõpuks sisse nende lapsehoidja Reine (oli vist selline nimi..), kes vist on ka majahoidja vms. Ta hoiab kolmeaastast Maria Paz'i (või Pez, väga keeruline nimi), teeb süüa, koristab, aga samas ta ei ole siin nii ranges käsutuses. Ei ole nii, et pereliikmed ütlevad, et mine tee seda ja mine tee toda. Kõik saavad temaga suurepäraselt siin peres läbi.. Ta on nagu kodune pereliige. Tulime siis tuppa ja tuli välja, et ainult Leticia ja Tomas (perepoeg) olid kodust ära.. Teised kõik olid kodus, aga keegi ei teinud ust lahti.. Reine palus meil elutoas istet võtta ja jäime Maitega ootama, rääkisime veel natuke juttu. Jutu käigus tuli välja, et minu tuba Eestis on hetkel vaba ja Maite pidi sellest YFUle teada andma, et kui juhuslikult keegi vahetusõpilane Eestis vajab uut pere, siis võivad minu perele helistada. Olete nõus, emme issi?? :D Ja lõpuks Leticia tuli. Maite ja Leticia hakkasid omaette jutustama ja meie juurde elutuppa tuli ka teine peretütar kaheteistaastane Valentina. Ta hakkas oma arvutis Sims 3-e mängima ja kutsus mind enda juurde. Rääkisime temaga ka juttu samal ajal, kui täiskasvanud jutustasid. Siis tuli alla ka pereisa Uruguay, kellel olid jooksuriided seljas ja oli minemas oma igapäevasele jooksuringile. Aga ta ei läinud enne, kui Maite oli ära läinud ja peale seda ka rääkis minuga natuke. Ta on 46-aastane. Issist mõni kuu vanem. Ja kui siin on ülestõusmispühad, mis kestavad Uruguays terve nädala, siis nad lähevad kuskile reisile. Ma täpselt ei saanud aru, kuhu, aga ta kutsus mind ka juba kaasa.. Peab sihtkoha täpsemalt üle küsima, aga olen 90% kindel, et sinna minnakse lennukiga ja see maksab kindlasti väga palju.. Siis ta läks jooksma ja ma olin veel natuke Valentinaga, mängisime Simsi.. Leticia käis korra kuskil ära, aga kui ta tagasi tuli, nägin lõpuks oma toa ära.. Mind löödi alla, keldrikorrusele garaaži kõrvale, kus muidu elab/magab Reine. Siin on mul oma vannituba, aga väga ilus see välja ei näe.. Aknaid ka ei ole. Vannitoal pole ust ka ees :D. Ja põrand on väga must. Aga siin pean ma elama ainult natuke rohkem kui nädalakese, sest 30. detsember lähme me juba La Palomale kaheks kuuks. Pakkisin siis oma asjad lahti, ütlesin emmele-issile, et kõik on korras nagu norras ja elan keldris :D ja siis läksin jälle üles teiste juurde. "Teeaega" nemad siin vist nii suurelt ei pea, kui mu eelmises kodus. Reine tegi valmis puuvilja salati, mida me siis kõik kuskil oma nurgas sõime. Minu arust on igasugune puuviljasalat lihtsalt ülimalt hea, aga Leticia ja Valentina kurtsid millegi üle.. Nende arust ei olnud just kõige parem. Muide, proovisin esimest korda ka kiivi ära.. Ei näe midagi erilist sellest puuviljas.. Aga käib kah..

Kuskil üheksa/poole kümne aeg tegime Leticia, Valentina, Maria Pez'i ja Tomasega linnapeal väikese tiiru. On ikka suur vahe küll, kui enne sõitsin ringi kuskil motika otsas ja nüüd istun üli uhke mersu esiistmel.. Viisime Tomase kuskile söögikohta, kus ta õhtustas oma sõpradega. Aga meie veel ei tahtnud koju tulla ja Leticia sõidutas meid lihtsalt natuke ringi. Tiirutasime täitsa niisama. Ahjaa, oma esimese piinliku momendi sain ka siis ära tunda selles peres. Teised ootasid mind väljas, sest pidin oma jalanõud oma koikust võtma. Otsustasin vähe lühema tee kasuks ja läksin läbi garaažiukse välja. Aga neil on garaaži ees mingid veidrad astmed, mille taha muidugi mu jalg kinni jäi ja ma oleksin oma suure kiirustamise pärast peaaegu ninali käinud. Teistel nalja nabani.. Minul ka.. Natuke. :D

Peale sõitu läksin verandale istuma, kus Reine grillis õhtusöögiks liha, Leticia istus niisama ja Maria Pez laulis. Rääkisime Leticiaga juttu, hiljem tuli ka Uruguay. Uruguay pani mind siis proovile. Hakkas mult igasuguseid nipiga küsimusi küsima, millele tuli vastata väga kiirelt. Üks näide: "kui sul on ühel käel viis sõrme, palju on siis kahel käel?" "Kümme" "Õige, aga palju on kümnel käel?" Vastata tuli väga kiirelt niiet muidugi vastasin kohe sada.. Täitsa loll ikka küll. Teisest nipikast ei saanud ma midagi aru ka hiljem sellele järele mõeldes. Kolmas nipikas oli selline, et ta näitas mulle erinevate asjade peale ja küsis, mis värvi need on. Kõik olid valged ja vastasin ka muidugi järjest valge, valge, valge. Ja siis tuli küsimus, mida joovad lehmad. Nagu arvata, oli mu peas värvuseks valge ja suust tuli välja sõna piim. Aga lehmad vist ju ei joo piima. Meie juures oli ka Valentina, kellega siis hakkasime mängu mängima. See mäng oli, kus tuleb pulki ükshaaval kuhjast eemaldada ilma et ükski teine pulk samal ajal liiguks. Sai palju nalja. Siis tuli söögiaeg. Minu jaoks oleks see liha pidanud natuke veel küpsema.. Seest oli ta punane ja hamba all vajas närimist palju. Aga siin paljudele inimestele meeldibki selline liha.. Ega maitsel küll viga ei olnud, aga mulle meeldib rohkem küps liha. Kõrvale oli salat, milles oli palju punast sibulat sees, aga seda ei olnud üldse tunda. Täitsa maitsev oli kõik. Peale sööki jäin veel Leticia ja Uruguayga söögilauda jutustama. Nad tunnevad Eestist ikka väga palju huvi ja Leticia lubas kõik internetist välja uurida. Veel uurisid nad selle YFU kohta ja kuhu kõik see suur summa läheb, mille peab maksma, et vahetusaastale minna. Nad arvasid, et kontoritöötajate taskusse :D

Ja kui jutud räägitud, läksime kõik elutuppa telekat vaatama. Seda asja olen ma juba kaua igatsenud - terve pere lösutab diivanil ja vaatab koos televiisorit. Selline ongi üks õige pere, kes vähemalt sedagi teeb koos :D Ja sel ajal hakkasin ma ka ennast juba nagu peres tundma. Kauaoodatud tunne! Vaatasime natuke Miss Universumi. Sattusime sellele kanalile kahjuks alles siis, kui kõiki neid misse maade järgi tähestikulises järjekorras ette kutsuti, aga kahjuks E-täht oli juba möödas ja Eesti plika jäi nägemata. Ma loodan, et ma ei eksi ja ta ikka oli seal..?? Kuskilt ma vähemalt mingit uudist lugesin..

Järsku küsis mult Valentina, kas ma olen kunagi xBox'i mänginud. Muidugi ei ole, kui välja arvata see üks kord Montevideo kaubanduskeskuses. Enne oli minu toas see xBox ja suur televiisor, aga nüüd viidi need üles Tomase tuppa ja hakati seal mängima. Või no Valentina hakkas. Läksin siis vaatama, mis ta seal mängib. Mänguks oli mingi Michael Jacksoni jäljendamise mäng, kus valid mingi laulu ja siis pead kas laulma või tantsima ja sellega punkte koguma. Siis tuli Leticia ka sinna ning mängis ka ühe korra. Või no õigemini tantsis. Lõpuks oli kogu pere Tomase toas ja vaatas, kuidas keegi tantsib/laulab. Ja siis läksid kõik tudile ja mina tulin alla oma tuppa teile seda blogi kirjutama. Ja nüüüdseks on kell juba 02.00. Lähen ka tuttu.

Olge tublid ja TSAU!

Viimne söömaaeg.

Noniii!!! Viimane täispikk päev aadressil 19 de Abril 532.

Algas sellega, et vaatasin kella 11.11. Camila endiselt magas. Aga juba 11 minuti pärast olime mõlemad üleval. Või no mina olin püsti, tema hakkas telefoniga rääkima. Jõudsin panna riide, kammida pea, teha voodi ära ja minna lõunat sööma, tema ikka rääkis seal voodis oma telefoniga..

Peale lõunat olin natuke veel arvutis, kuhu ma ka ennast unustasin. Mul algas kell 14 trenn, aga 13.30 olin ma endiselt ja väga rahulikult arvutis. Tavaliselt ma väljun vähemalt 35 minutit enne trenni algust kodust. Viskasin ruttu asjad kotti, vahetasin riided ja asusin kiire sammuga teele. Jõudsin kuskil 500 meetrit ära kõndida ja siis tuli Camila oma rolleriga kodu poolt ja ütles, et viib mu ära. Vedas.

Trennis oli jälle üks suurem hulk rahvast. Aga üliägedamast äge trenn oli!!! Kõigepealt, eile ütles meile treener, et nüüdsest saavad trennid olema iga päev kell kaks. Me siis läksime kaheks kohale ja sulpsasime täpselt 14.00 basseini. Möödus 10 minutit, treenerit ei olnud, hakkasime ise krooli ja konna ujuma. Siis kuskil 14.20 tulid mingid tüdrukud ja nende järel keegi onu. Meil kästi basseinist välja tulla. Keegi meist ei saanud aru, miks, aga meile öeldi siis, et meie tund algab kell 14.30.. Kõik olid väga segaduses. 14.25 tuli siis meie oma treener lõpuks sinna külma koridori ja võisime jälle sooja basseini hüpata. Ajad muutusid jälle. Või no õigemini nüüd on jälle need samad ajad, mis algselt olid. Puder ja kapsad.. Aga trenni alustasime krooli ja konnaga taaskord, siis tulid harjutused ja siiiis.. Siis pidime ujuma nii, et hoiame käest kinni, aga samal ajal ujume krooli. Väga naljakas oli. Sama pidime tegema selili ujudes. Siis pidi üks võtma teisel jalgadest kinni ja esimene pidi ujuma kätega konna, jalad paigal, teine jalgadega konna. Siis krooli samamoodi. Väga vahva oli ja lõbus! Ma olin selle meie trenni prost tüdrukuga jälle ühel rajal ja meie rajal oli veel üks invaliidistunud tüdruk (neid on meil seal päris mitu) ja ta jäi meile koguaeg ette. Aga seal oli samal ajal üks tädike selle ruumi aknaid pesemas ja tal oli seal ka voolik, kust tuli jääkülma vett ja kui me ei ujunud, lasi treener meile kohe seda jääkülma vett pähe. Oikurja.. Kunagi me teeme talle kõik tagasi!!

Peale trenni käisin fotopoes, ilmutasin pildi Eugeniale, ja toidupoes, ostsin frikadellisupiks materjali. Siis hakkasin koju tulema ja nägin Barbarat! Issand, teda pole juba ammu näinud. Ütlesin talle ka, et vahetan pere.. Tema emale kindlasti meeldiks see uudis, sest tal on mingi vimm Camila peale ja vist isegi vihkab Camilat.. Ladina-Ameerika... Aga Barbara ema on tegelikult vääga tore inimene! :) Tahab kangesti eesti keelt ära õppida.

Tulin koju ja natuke aega olin täitsa niisama.. Kell pool seitse pidi algama mu keeletund ja kell 17.45 läksin hakklihatainast supi jaoks kokku segama.. Olin juba peaaegu lõpetamas ja siis astus Patricia uksest sisse. Kell oli alles kuskil kuus, kui sedagi.. Vaatas siis natuke aega, kuidas ma seda seal valmistan ja kui olin lõpetanud, läksime oma tundi. Meil sai lihtsalt niiii palju nalja jälle! Rääkisime uuest kodust ja kuidas ma La Paloma maja ette kujutan jne.. Küsisin talt siis sellise küsimuse, et kas ta teab nende pereliikmete nimesid, sest mina teadsin ainult pereema oma - Leticia. Külas käisin, siis kuulsin ka nende kahe tüdruku nime, aga vot ei mäleta enam. Patricia teadis ainult pereema ja pereisa nime. PALUN ÄRGE NAERMA HAKAKE!!! Pereisa nimi on Uruguay!!! Päris tõsiselt kohe!!! Ma purskasin ikka kõvasti naerma ja kui issile rääkisin, siis ei suutnud pisaraidki kinni hoida... Ma väga loodan, et ma seal uues peres nende ees naerma ei hakka, muidu lendan kohe uksest välja.. Küsisin Ismaelilt (üks sõber, kes külastab praegu Eestit ja Peterburi Venemaal, aga on pärit Uruguayst), et kas see on väga levinud nimi ja ta ütles, et ta tunneb ise ka ühte sellist isikut.. Aga see nimi pidi ikka väga imelik olema.. :D

Ja peale keeletundi olin natuke veel lihtne Maria ja siis läksin suppi keetma. Suppi sai täpselt poti ääreni! :D Kui poti kapist välja võtsin, küsis vanaisa, kas ma ei tahaks ehk suuremat potti, aga arvasin, et pole vaja. Ja näed, väga täpselt mahtus supp potti ära! Kirjas oli, et seda suppi tehakse 30 minutit. Mina tegin enam-vähem tunnikese, sest kartul ei tahtnud üldse pehmeks minna. Kuskil üheksast sai valmis ja siis jätsin ta lihtsalt seisma, sest just siis lõpetati "teeaeg". Mõtlesin, et olen koos nendega seal köögis, aga järsku tegelesid kõik oma asjadega ja keegi minuga vestlema ei jäänud. Ürita siis vastutulelik olla ja väärtuslikku pereaega veeta.. Tulin jälle arvutisse. Kuskil kella kümne aeg tuli Gabriela mu juurde ja ütles, et hakkame sööma, Camila tuleb ka kohe koju. Olin täitsa päri, soojendasin supi jälle soojaks. Camilat aga ei tulnud selleks ajaks. Meie aga ei jõudnud oodata, sest täna on siin täitsa külm ilm ja endalgi jahe.. Ja kõht oli ka väga tühi. Alustasime siis Gabriela ja vanaisaga söömist. Vanaema tuli ka seltsi, aga tema suppi ei tahtnud, sest ta ei söö kunagi õhtust, väljaarvatud jõuluõhtul. Lubas homme süüa. Kõik muidugi kiitsid suppi ja tegelikult sai küll täitsa hea. Kiitsin ka ennast :). Kui mul kausike tühjaks sai, andsin neile üle ka väiksed jõulukingitused omalt poolt. Ilusad etnosokid. Ja tädile kalendri ja Lucianole kalevi kommid ja ilus magnet eesti tüdrukuga. Kõik olid õnnelikud.

Kui me olime söömise lõpetanud, tuli lõpuks Camila. Ta kiitis ka mu suppi taevani ja sokid läksid talle ka peale! Mina sain neilt ka kingituse.. Ühe lilla maika, kuhu peale on kirjutatud Angel.. Natuke väike, aga poes ei pidanud suuremat olema.. Tuleb saada peenikeseks!! Lugesin täna just mingit artiklit kuskilt, et mingid targad onud kuskilt targast ülikoolist tegid kindlaks, et aeroobika on kõige tõhusam treening, kui tahta peenikeseks saada! Ja jõutreening lisab just kilosid, sest ainevahetus ei saa siis hästi oma tööd teha! Vot nii! Targad on oma sõna öelnud!

Ja kui ka Camila lõpuks oma söömise lõpetas ja nõud olid pestud, ei olnud mul jälle midagi teha ja tulingi siia blogi kirjutama. Kui ma alles alguse juures olin, siis tuli Camila siia tuppa ja vahetas riided ära. Küsisin siis, et kuhu ta nii hilja õhtul veel läheb. Camila Larossa kutsus ta enda juurde ööseks ja sinna ta ka läks. Normaalne.. Neil oli päeval siin vanaema ja emaga mingi suurem tüli jälle, ei puudunud ka pisarad.. Ütles mulle, et tema lahkumine täna ei ole minu pärast vaid nende pärast. Ei teagi nüüd, kas enne äraminekut näen teda veel või mitte.. Aga olgu. Oma uued minu kingitud sokid pani ka juba jalga! :)

Ja HOMME LÄHENGI!!! 24 tunni pärast olen uues peres olnud juba umbes 7 tundi!!!!

Ja hispaania keele tunde on alles jäänud ainult 5!!! Ei taha, et need ära lõppeks.. Aga samas, kui me lähme La Palomale kaheks kuuks elama uue perega, siis ei saaks me oma tunde nii või naa teha.. Lõppevadki täpselt ära.. Kahju kahju..

Hoidke mulle pöialt ja olge mõnsad!